EST ENG
find

 

    Uudised

 

    Teadustöö

 

    Soosotsioloogia

 

    Rakendusuuringud

 

    Pildid

 

    Õppetöö

 

    Lingid

 

    Esileht

 

 

Trüki lehekülg

Soosotsioloogia

  • Demokraatlikust liikumisest akadeemilise programmini
  • Naisuuringud
  • Naisuuringutelt soouuringuteni
  • Meesuuringute areng ja kriitiline meeste uurimine
  • Sugupooleuuringud Euroopas, Põhjamaades ja Eestis
  • Soosotsioloogia
  • Ülevaade sooaspekti arvestavast ja/või sootundlikust kirjandusest (Eestist ja Eesti kohta)
  • Kodumaised ja rahvusvahelised naisuurimusajakirjad (vt sektsioonist Kursused: Feministlik perspektiiv sotsioloogias)
  • Demokraatlikust liikumisest akadeemilise programmini

    Naisuuringud ei tähenda vaid naiste uurimist, vaid naise enese teotsemist, kogemuste ja naisest lähtuva vaatepunkti edasiandmist. Enne 1960ndaid uuriti naisi, mehi ja teadmisi peamiselt meeste perspektiivist lähtudes. Feministid on analüüsinud ning kritiseerinud nn meeste loodud maailma, naisuuringud võiksid aga tuua nähtavale naiste tegelikku elu ning suhteid ümbritseva maailmaga, luua sellest ettekujutust. Naisuuringud esitavad väljakutse meestekesksele maailmakäsitlusele ja eri distsipliinidele pakkudes välja uusi uurimisteemasid ning naisvaatepunkti.

    Teise laine feminismi jõudmisel ülikoolidesse oli oluline roll Simone de Beauvoir'l, Betty Friedani jt tööl ning 1960ndatel vallandunud demokraatlikel liikumistel, sh ka naisliikumisel. Naisliikumine andis tõuke naisuurimuste tekkele ja kasvule eri teadusharudes.

    USAs 1969. aastal organiseerisid Cornelli Ülikooli feministid konverentsi, mille keskmeks olid naised, naisliikumine, mis viis teaduskonna seminaridele uurimaks naiste kujutamist sotsiaal- ja käitumisteaduste õppekavades. Nende seminaride tulemusena käivitati interdistsiplinaarne kursus "Naise isiksuse areng", mis jätkus 1970ndate naisuuringute programmina eri teaduskondades (Kuper ja Kuper 1989). Enam-vähem samal ajal said alguse naisuuringute programmid mitmetes teistes ülikoolides, hiljem olid need pea kõikide ülikoolide programmides Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Austraalias.

    Naisuuringute programmi koostamine ei tähenda lihtsalt uue materjali lisamist õppekavasse, vaid see oli sageli eri distsipliinidele uue perspektiivi andmine, see võis saada väljakutseks uutele ideedele või meetoditele antud erialal, sest paljusid teadusalasid on arendatud vaid meeste vaatepunktist. Naisuuringud ei rikasta teadusala mitte ainult sisuliselt, vaid ka metodoloogiliselt. Õppetöö kõrval on olulisel kohal arendustegevus ja strateegiline planeerimine:

    1. teaduskonnasisene arendamine;
    2. suveinstituudid;
    3. õppekavade reorganiseerimine;
    4. konverentside korraldamine;
    5. viimastel aastakümnetel sugupooleaspekti integreerimine kõikidesse valdkondadesse.
    Tagasi

    Naisuuringud

    Naisuuringud on alguse saanud v?usest emantsipeerumise eest, kus läØ´ekohaks on naiste ja meestevaheline ebav?us, mis tuleks keelustada naiste eduka arengu soodustamiseks. Naisuuringutes on toimunud areng seksismi ?uste, patriarhaalsuse, meeste ?imu kirjeldustelt anal?, kus p??eks on olnud soolise as?ria ja ebav?use ?itus, taasloomine ning selles valdkonnas toimuvad muutused.

    Algselt keskendusid naisuuringud naiste r?isele, kus peatäØ¥lepanu polnud mitte naistel endil, vaid meeste domineerimisel ja sotsiaalsel s?il, mis neid r?. Selle tulemusena oli naisuuringute eesm䲫 piiratud naiste ajaloolise ning kultuurilise positsiooni ilmsiks toomisega. Uuringute keskpunktis oli naiste kollektiivsus, mehed olid sisse toodud vaid kui v?suhete antipoodid. R?ise h?si ?amine t?sile naisi ja mehi eristavaid uuringuid, kus naisi polnud enam vaadeldud kui meeste domineerimise ohvreid. Suuremat täØ¥lepanu hakati p?ma naiste potentsiaalsetele v?allikatele, samuti meeste ja naistevaheliste suhete v?- ning s?vussuhete v?stikule. R?ise kontseptsioon viib as?rilisele v?suhete kontseptsioonile ning selle anal?.

    Naistega seotud teemade uuringute arenguga sai uurimisteemaks ka naistevaheliste erinevuste uurimine, meeste ja naistevahelisi suhteid ei vaadeldud enam kui automaatselt v?suhteid sisaldavaid suhteid. Sellest momendist alates olekski ?m r䤫ida sugupoolteuuringutest, mitte pelgalt naisuuringutest.

    Tagasi

    Naisuuringutelt soouuringuteni

    T䮡p䥶al on naisuuringud saanud ebaadekvaatseks v䬪endiks, kasutama on hakatud sugupooleuuringute m?et, sest perspektiiv on naisuuringutelt liikunud sugupooleuuringute suunas. Feministlikud uurijad pooldavad kokkuleppelist nime, kui tegu on naisvaatepunktist kirjutatud t?, kasutatakse sageli feministliku uuringu m?et.

    Naistega ja naisperspektiiviga seotud uuringuid nimetatakse erinevalt:

    1. naisuuringud (women?s studies);
    2. emantsipatsiooniuuringud;
    3. feministlikud uuringud;
    4. sugupooleuuringud (gender studies)
    Naisuuringud viitavad uuringutele, kus läØ´epunktiks on naine, naiselikkus v?aistega seonduv temaatika, mille ampluaa v?olla v䧡 lai ? kehatunnetusest ning seksuaalsusest ?ndlik-poliitiliste k?teni. Laiemat k?inda on naisuuringud leidnud naiste r?ise p?ste ning funktsioneerimise kirjeldaja v?elgitajana, naiste kä©´umisstrateegiate tutvustajana. Naisuuringute kaugemaks eesm䲧iks on j? naiste r?ise keelustamiseni ning naiste positsiooni parandamiseni ?nnas.

    Emantsipatsiooniuuringud on uuringud individuaalsete ja sotsiaalsete protsesside muutustest, mille l䢩 oleks v?lik vabastada naised nende alluvuspositsioonist, samuti uuringud neid muutusi loovatest v?timuleerivatest teguritest. Uuringutulemused on suunatud poliitikasf䤲i, avalikuks diskussiooniks, sotsiaalseks dialoogiks. Tinglikult v? emantsipatsiooniuuringuid pidada rakenduslikeks naisuuringuteks.

    Feministlike uuringutega seostatakse professionaalset ja akadeemilist sugudevaheliste ?ndlike, institutsionaalsete ja isiklike v?suhete uurimist.

    Sugupooleuuringud keskenduvad naise positsiooni, samuti mees/mehelikkus ja naine/naiselikkus suhete uurimisele (genderedness). Sooliste erinevuste uuringud, mis k䳩tlevad puhtbioloogiliste sooliste erinevuste uuringuid, ei peeta sotsiaalse sooga seotud uuringute osaks. Alates 1994. aastast on sotsiaalset sugu hakatud k䳩tlema eraldi institutsioonina (Lorber 1994).

    Sugupooleuuringutes on keskseks uurimisteemaks nii sarnasused kui ka erinevused sotsiaalsete sugude (sugupoolte) vahel. Aktsent liikus naise/naiselikkuse ja mehe/mehelikkuse uurimisele, naiste kui kategooria uuringud j䩤 tagaplaanile. Meesuuringud hakkasid arenema juba 1980ndate l? ning 1990ndatel on see suund m䲫imisv䤲selt arenenud. Alati ei saa uurimiskeskuse nimest j䲥ldada, kas tegu on naissugupoole- v?eesuuringute keskusega, sest nimi v?olla kokkuleppeline, teadusasutuste institutsionaalne korraldus seob m?ord meesuuringud naisuuringutega.

    Tagasi

    Meesuuringute areng ja kriitiline meeste uurimine

     

     

    2005. aastal toimus Tallinnas kõrgetasemeline mehelikkust käsitlev konverents, arutati meesuuringute teoreetilisi lähtekohti (Eestis oli antud uuringu täitjaks Dagmar Kutsari töörühm TÜ-st), mis loob hea aluse meesuuringute arenguks Eestis.

    Eestis on mehi uurinud nii mehed (Voldemar Kolga, Mait Raun, Olev Poolamets, Margus Punab, J?jas) kui ka naised (Marion Pajumets, Anu Laas). Voldemar Kolga osales ?sinduslikus meesuuringute projektiks?- ?roopalises kriitilises meesuurimusprojektis.

    Missugused suhted allj䲧neva kolme valdkonna - naisuuringute, sugupooleuuringute ja meesuuringute vahel? Kasutame siin Jeff Hearn'i ettekande teese 1996. aastast (Jeff Hearn. The Implications of Critical Studies on Men. Paper on NIKK I conference. 21-23 Nov 1996).

    1. Naisuuringud
    2. Sugupooleuuringud
    3. Mehed ja meeste uurimine

    Mehed kui sotsiaalne kategooria on olnud midagi endastm?etavat. Meeste kaasaarvamine sotsiaalteadustes on v䬪endunud allj䲧nevas:

    1. Erinevad poliitilised seisukohad ja arutlusviisid, mida on rakendatud meeste uurimisel.
    2. Uurimismeetodite ja metodoloogiate osas on probleeme t?tatud ja neid on ?m?tatud.
    3. Empiirilise materjali k䳩tlemisel on mehi eraldi anal?d, eriti v?suhete uurimisel.
    4. Akadeemiliste distsipliinide konstruktsioon ja v?likud muutused, eriti naisuuringute, meestekesksete teaduste ja interdistsiplinaarsete teaduste arengus.

    Tulevikus oleks tarvis erilist täØ¥lepanu p?ta:

    1. Kriitiliste meesuuringute kontroll ja j䬧imine.
    2. Meeste meestena nimetamine ja meeste kui kategooria dekonstruktsioon.
    3. Meeste subjektiivselt objektiivsele ?ek, selle suhte muutumine.
    4. Erilised uurimisvaldkonnad.

    Kanada feminist ja teoreetik Mary O?Brien (1981) t?otsiaalteadustesse m?e malestream, mis täØ¥ndab teadusi, läØ¥nemist jne, kus mehed on endastm?etavalt domineeriv kultuur, endastm?etav on meeste kogemuste ja vaadete ?k.

    S? ?nd, kultuur, klassikultuur, riik, t?sed, juhtimine jne leiavad tihti kasutamist, kuigi ?m oleks ?a mehed, peamiselt mehed v?em>tavaliselt mehed.

    Tuleb anal? ja j䬧ida keele ?itust ja arengulugu. N䩴eks on inglise keeles 'man' kehtiv kogu inimkonna kohta, nii meeste kui naiste kohta. Kui aga on tarvis olla t䰮e, siis peaks kasutama s?'women' ja 'men' naised ja mehed.

    V?tuua palju nä©´eid sellest, kuidas sugupoolt peetakse endastm?etavaks, kuid tegelikult ei k?naiste ja meeste kohta, ei anal? eri sugupooli. See on tegelikult omane eelteaduslikule m?misele ja tegutsemisele. Eri sugupoolte ehk ?nna soolisuse mittem䲫amisel ja mittearvestamisel on erandeid. Tavaliselt on kaasaegsetel sotsiaalteadlastel v? m䲧ata nii mehi kui ka naisi sotsiaalse ja kultuurilise?kategooriana. ÜØa p?likumalt on hakatud uurima erinevusi meeste seas. Mehi on uuritud:

    1. Teiste kultuuride uurimisel, kus mehed on naistest erinevad.
    2. Allutatud v?äØ¥musgruppide uurimisel teatud kultuuri sees (nä©´eks t?sklassi mehed, kodutud mehed, mustlasmehed, mustad mehed).

    Kummaline, et marginaalsetes gruppides pannakse mehi rohkem täØ¥le kui k? arvukamates ?nnagrupis.

    Hearn ja teised tunnustatud meesuurijad, Eestis Voldemar Kolga, on hakanud r䤫ima kriitilistest meesuuringutest. Viimastel aastatel on levinud selges?ine, kriitiline ja sugupoolekuuluvust arvestav meeste uurimine. See on m?atud kolme uurimissuuna varasematest t?st:

    1. Feministlik uurimus (neis tavaliselt viidatud sugupoolesuhetele, kus meeste suhtes on oldud v䧡gi kriitilised). Mehed on olnud feministlikes uuringutes p䥶akorral.
    2. Geide uurimus, mis m?ord on kriitilised ja m?ord mitte. See t?rineb feministlikest uuringutest.
    3. Meeste vastus feminismile, mis erineb geiuuringutest, need v?d varieeruda antifeministlikust profeministlikuni. ܬdiselt ei vasta mehed kunagi t䩥likult feministide poolt esitatud k?tele.

?

    Ka ajaloo- ja ps?ogia-alaste t? p?lt kerkib vajadus eraldi kriitiliste meesuuringute j䲧i.
    USA (ingl men?s studies) Suurbritannia (ingl critical studies on men)
    Uurijateks mehed (v?iis domineerivad mehed) Uurijateks naised ja mehed
    Feminismi suhtes kahem?lised v?eminismivaenulikud Uuringud on kriitilised (kas feministlikud v?rofeministlikud)
    ?

    Uuritakse valdkondi, mis meestesse puutuvad

    Suurbritannias on p?arvesse v? juba olemasolevaid feministlikke ja kriitilisi uuringuid. Meeste uurimine suurendab ohtu, mis aitab unustada naised kui kategooria ja sugupooltevahelised v?suhted. Selleks on olemas kolm praktilist viisi:

    1. Alustatakse feministlike t? tsiteerimisega, kuid tegelikult hilisemas uuringus ei v? neid arvesse.
    2. Viidatakse k?minismile ?lt, kuid ei tsiteerita neid t?
    3. Ei viidata feministlikele uuringutele.

    Naisuuringute ja sugupooleuuringutega arvestamine

    Mida me m?me ?arvestamise? all? 'Arvestamiseks' on mitmeid v?lusi:

    1. Uuringud, kus mehed asetatud esikohale.
    2. T? kus nimetatakse ?valdkonda?.
    3. Teoreetiline raamistik.
    4. Õ°pekava arendamine.
    5. Õ°pimise ja ?amise eriviisid ja mudelid.
    6. Soovitatavad allikad, soovitav lugemisvara.
    7. Akadeemiline ja aineline kuuluvus.
    8. Rahalised- ja inimressursid.
    9. V?stike ja liitude areng.
    10. Suhted olemasolevate naisuuringutega, geiuuringutega, feminismi toetava tegevuse ja mustade uuringutega.
    11. Organisatsiooniline poliitika.
    12. V䬩ne poliitika, meedia, haridusalased ja muud avaliku sf䤲i vastukajad.

    Neli k?t on erilise täØ´susega:

    1. Erinevad seisukohad ja arutlused, mida meeste uuringud mujalt ?tavad.
    2. Metodoloogia ja uurimismeetodid.
    3. Empiiriline uurimismaterjal.
    4. Akadeemilised valdkonnad ja nende v?likud muutused ja ?ekud.

    Huvitav on j䬧ida valitsevat ideoloogiat ja sugupoolte v?iguslikkust, samuti meeste uurimise eri vormide rakendamist. Sageli samastatakse sooline v?iguslikkus ja meeste profeministlikud seisukohad ?nnas. Tegelikult avaldavad sooline v?iguslikkus, feminism ja profeminism v䧡 erinevat m??nnas.

    K?ed:

    1. Kes peaks mehi uurima?
    2. Kuidas mehi uurida?
    3. Missugused prioriteedid tuleks seada meeste uurimisel?
    4. Missuguseid eesm䲫e ja poliitikat teenivad meeste uuringud?

    Missugune on autori-uurija-kuulajaskonna suhe objekti - st meestesse? Naiste poolt l䢩 viidud kriitilised meeste uuringud on tavaliselt millelegi suunatud.

    Tagasi

    Sugupooleuuringud Euroopas, P?maades ja Eestis

    Eestis on tuntumad kahe suure piirkonna feministlik teadus- ning uurimist? Ameerika ja Euroopa akadeemiline feminism. Euroopa naisuurijad ning sugupooleuurijad korraldavad iga kolme aasta jä²¥l ?roopalisi kongresse, mida nimetatakse feministlike uuringute konverentsideks. 2003. aasta konverents toimub Lundis.

    ܬe-Euroopaline nais- ja sugupooleuuringute koordineerimine on viimasel aastak?toimunud Hollandis Utrechtis asuvast Euroopa Rahvusvahelisest Naisuuringute Keskusest WISE (Women?s International Studies Europe), mida toetab rahaliselt muude allikate k?l ka Euroopa Liit. Selle uurimiskeskuse v䬪aandeks on European Journal of Women?s Studies (EJWS)

    1994. a. loodi P?maade Ministrite N?gu juurde teaduskeskus, mille nimeks sai P?maade Nais- ja Sugupooleuuringute Instituut (NIKK ? Nordisk Institutt f?vinne- og K?nnsforskning). Sealse rahvusvahelise instituudi v䬪aandeks on Nora (Nordic Journal of Women's Studies).

    P?maades on paljude ?lide juures eraldi sugupooleuuringute keskused, mis on loonud tugeva baasi riiklikele ja rahvusvahelistele sugupooleuuringutele. LäØ©m keskus on Helsingi ܬikooli juures asuv Kristiina Instituut (soome keeles KRISTIINA-INSTITUUTTI, inglise keeles CHRISTINA INSTITUTE), mida 2003-2004 juhib professor Kirsi Saarikangas. P?maade sugupooleuuringute keskused on moodustanud v?stiku nimega HILMA. Soomes on oluliseks kodulehek? <http://www.minna.fi>. V䧡 heaks sugupooleuuringute bibliograafia allikaks on ajakiri, mida annab v䬪a G?orgi ܬikool (NEW LITERATURE ON WOMEN: A BIBLIOGRAPHY). Oluline selle bibliograafilise ?te puhul on see, et tutvustatakse ka k? uusi artikleid, k?de uute teoste puhul kasutatakse refereerimiseks 3-5 m䲫s?.

    Piirit?miskriteeriumid erinevate uuringute sildistamisel on h䧵sed ning sageli kokkuleppelised. Eestis on feministliku sotsioloogia jaoks tuntumad paar uurimiskeskust, p䲩s t䰳elt on seda raske m䤲atleda, sest keskused ise ei identifitseeri end feministliku teadust?eskusena (Laas 1997).

    Endised Teaduste Akadeemia sotsioloogid ja perekonnauurijad on koondunud Tallinna Pedagoogika?li Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituuti perekonna- ja kultuurisotsioloogia t?hma (TPÜ RASI), kus Anu Narusk, Aili Kelam, Leeni Hansson, Virve-Ines Laidm䥠olid 1990ndatel seotud uurimisteemaga Muutuvad v䤲tused ja elamisviisid 90-ndate aastate Eestis: perede majanduslikud ja sotsiaalsed ressursid. Selle Anu Naruski poolt juhitud t?hma uurimisteemad on liikunud perekonnakesksuselt laiemale pinnale nagu toimetulekustrateegiad ning -ressursid ning suuremat täØ¥ndust on hakatud andma argiuuringutele.

    Tartu ܬikooli Sotsiaalteaduskonna sotsioloogia osakonna juures asuv sugupoolte uuringute r? teinud m䲫imisv䤲set t?terminoloogiliste ning metodoloogiliste k?te tutvustamisel ja arendamisel.

    Feministlike uuringute ning ?t? tegeles Tallinna Pedagoogika?li Naisuuringute Keskus, kuid seal ei olnud sotsiolooge ning ?t?kasutati peamiselt?k??j?. Praeguse Tallinna ܬikooli ?osaks saanud Eesti Humanitaarinstituudi ?lastel olid head v䬪avaated feministliku teadust?egemiseks, sest seal oli? loodud tugev kvalitatiivuuringute traditsioon (Mikko Lagerspetz, Kristina TäØ´, Airi-Alina Allaste, Katrin Paadam). Loodetavasti jä´«ub see Tallinna ܬikoolis.

    Eestis v?feministlikeks uurijateks pidada lisaks ?tele teadust?jatele ka ajakirjanikke ja kunstiteadlasi Barbi Pilvret, Katrin Kivimaad, Reet Varblast ja Eha Komissarovit, feministlikku perspektiivi kirjandusteaduses arendavad kirjandusteadlased Tiina Aunin (TPÜ©, Leena Kurvet KäƳaar (TÜ©, Tiina Kirss ja Elo Lindsalu (Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus - UTKK).

    Sihip䲡ne elulugude kogumine 1990ndatest on andnud uusi v?lusi soouurijatele. Projekti juhiks oli Rutt Hinrikus koost?nimekate Eesti ja Soome teadlastega. Naiste elulugude kogumike kokkupaneku ja anal? alustas?Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum), t䮡seks on uurijate ring laienenud Ene K?aare, Tiina Kirsi, Leena Kurvet KäƳaare ja mitmete teistega. Feministlike uuringutega ei identifitseeri end ilmselt Merle Karusoo, kuid kelle t?lulugude kogumisel ja sotsiaalse teatri arenguloos on oluliseks panuseks ka sugupooleuuringutesse. Ilmunud on mitmeid v䬪aandeid.

    Sugupooleuuringutes on olulised autorid 1990ndate Eestis Anu Narusk, Leeni Hansson, Aili Kelam, Rein V?ann, Kristina TäØ´ (TLÜ©, Dagmar Kutsar ja Anu Laas (TÜ©. Leeni Hansson on juhtinud uurimisprojekti naiste t?a koduelu ?isest. Projekti nimi 'Naine, perekond ja t?a>' nä©´ab v䧡 ilmekalt tellija patriarhaalset ilmavaadet.

    Tagasi

    ?

    Soosotsioloogia

    Sotsioloogias on naiste uurimine seondunud peamiselt perekonna-, soo- ja sugupooleuuringutega, traditsiooniline sotsioloogia keskendus ennek? meeste ja meeste ellu puutuvate probleemide uurimisega (Smith, 1974). Ehrlich (1971:421) on vä©´nud:

    Sotsioloogia on naist kui uurimisobjekti laialdaselt ignoreerinud. Naine nä©¢ olemas olevat ainult seoses abielu ja perekonnaga. Teiste s?ega on naise koht sotsioloogias traditsiooniline nagu seda laiema ?nna poolt naisele omistatakse, mis ? et naise koht on kodus.

    Pole midagi imestada teaduse, mis on loomult patriarhaalne, m??tsioloogiale. Sotsioloogia viitab naistele harva, kitsas kontekstis (perekond ja reproduktsioon) - sotsioloogia oli ja on sotsiaalse m? peajoone kandja.

    Tagasi

    ܬevaade sooaspekti arvestavast ja/v?ootundlikust kirjandusest (Eestist ja Eesti kohta)

    Aaskivi S. (1998). Parteiregistrid v?uses: mehed ja naised. 1. ? S?ileht, 26.10. 1998.

    Anderson B., V?ann, R. (1996). Women and Equality of the Sexes in Estonia. ?International Journal of Sociology, Vol.26 , No. 3: Estonia's Transition from State Socialism: Nationalities and Society on the Eve of Independence, Part 3: Social and Economic Life (Eds. M. Titma, B.D. Silver & B.A. Anderson).

    Annuk E (koost) (1997) Naised k?evad / Eesti Kirjandusmuuseum ja ?s ?Eesti Elulood?; koostanud ja toimetanud EveAnnuk. - Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, 266 lk. - (Eesti Elulood).

    Annuk, Eve (1996). *Olen elus nii m?gi nä©®ud ... ": ÜØe elu lugu. EKM aastaraamat 'Paar sammukest XIII'.

    EKM aastaraamat 'Paar sammukest XIII'. EKM aastaraamat 'Paar sammukest XIII'. EKM aastaraamat 'Paar sammukest XIII'. EKM aastaraamat 'Paar sammukest XIII'.

    Ariadne?s Clew. Women?s and men?s studies journal. Editors Anne Lill, Eve Annuk and Mirjam Hinrikus

    Eamets R, Pettai ܬ Piliste T, & Servinski M (1997). Eesti t?u-uuring 1995: Metoodiline ?de. Tallinn?Viljandi: Kesk-Eesti Statistikab?

    Eamets R; Kaia Philips K; Annus T (2000). Eesti t?rg ja t?liitika. Tartu ܬikooli Kirjastus: Tartu, lk 192.

    Eesti aruanne Ü’O naiste diskrimineerimise k? vormide likvideerimise konventsiooni tä©´misest (PDF 368 KB)

    Eesti aruande ?de Ü’O naiste diskrimineerimise kaotamise konventsiooni tä©´misest (inglise keeles)
    New York, 23. jaanuar 2002

    Eesti neljas aruanne Ü’O naiste diskrimineerimise k? vormide likvideerimise konventsiooni tä©´misest eesti keeles (PDF 534 KB), inglise keeles (PDF 549 KB)

    Eesti Statistikaamet. Andmebaas.

    Eesti Inimarengu Aruanne 1995

    Eesti Vabariigi t?ive tegevuskava 2002

    Eesti Vabariigi t?ive tegevuskava 2003

    Estonia (2006). Report presented by the national delegation. 6th European Ministerial Conference on Equality between Women and Men. Stockholm, 8-9 June 2006

    Estonian Human Development Report 1995

    J䲶e M (2000). Sugupool ja vaba aeg: ressursid ja tegelik kasutamine. Teel tasakaalustatud ?nda. Naised ja mehed Eestis. ܒO Arenguprogramm: Tallinn

    Haas A, Kaskla E, Laas A (2003). "Estonia" in Walter, L. (ed) Women's Issues Worldwide: Europe, Greenwood Publishing Group, 167-188.

    Hansson L. (1994). Eluv䤲tused. Narusk A (toim). Murrangulised 80-ndad ja 90-ndad aastad Eestis: T?kodu ja vaba aeg. Tallinn?Helsingi: TAK?STAKES, pp. 7?16.

    Hansson L (1996). Sotsioloogiline pilk Eesti naistele. RASI: TPÜ Naisuuringute Keskus

    Hansson L (1999) A Study of Social Support Networks. Estonian urban families with children and informal social networks. University of Jyv䳫yl䮠Lic.Soc.Sc. thesis.

    Hansson L (2000). T?a ametialane mobiilsus ning mitteformaalsed sotsiaalsed v?stikud. Teel tasakaalustatud ?nda. Naised ja mehed Eestis. Ü’O Arenguprogramm: Tallinn

    Hansson L.(toim)( 2001). Naine, perekond ja t?Rahvastikuministri b?Tallinn

    Helem䥠J, Saar E. & V?ann R. (1997a). T䩳kasvanute koolituse uuring 1997: Metoodiline ?de. Tallinn: Statistikaamet.

    Helem䥠J, Saar E & V?ann R (1997b). Gender Stratification of Young Adults in Earnings in the Baltic Countries. In: Taljunaite, M. (Ed.). Everyday Life in the Baltic States. Vilnius: Lithuanian Institute of Philosophy and Sociology, pp. 79?103.

    Helem䥠J, Saar E. & V?ann R. (1999). Job Mobility in Estonia: What is Changed in 1989?1994.

    Hinrikus R (koost)(2001). Eesti rahva elulood I-II. Sajandi sada elulugu. T䮡p䥶. lk. 1024.

    Hä®®i L (1999). Erakondade Naiste?ste Ü­arlaud.ENUTi Uudised 1:1999

    Hä®®i L (1999). Naised poliitikas ja demokraatia areng taasiseseisvunud Eestis. ENUTi Uudised 1:1999

    ILO (2000). Naist?jate ?ste ja soolise v?iguslikkuse ABC. T? eesti keelde. [ABC of women workers? rights and gender equality. Geneva, International Labour Office.] (Lisana terminid inglise ja eesti keeles) 26.08.2003

    Kalde A (2005). Homoseksuaalide enesem䤲atlemine Eesti geide n䩴el. Bakalaureuset?Tartu ܬikool, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. Tartu? [Homosexual Self-Identification: A case of Estonian Gays. BA thesis in Sociology, University of Tartu, Tartu]

    Kase H (toim) (2001). Vaikijate h䤬ed. Raamat soolisest v䧩vallast. Tallinn

    Kirss T (2002). Theoretical Perspectives for Research on Estonian Women?s Life Histories. In: Ariadne?s Clew. Women?s and men?s studies journal. III issue 1/2, 2002

    Kirss T (2004). Introduction. In: Kirss T, K?aar E, Lauristin M (eds)(2004). She who Remembers Survives: Interpreting Estonian Women's Post-Soviet Life Stories. Tartu: Tartu University Press

    Kirss T, K?aar E, Lauristin M (eds)(2004). Heli Story. In: She who Remembers Survives: Interpreting Estonian Women's Post-Soviet Life Stories. Tartu: Tartu University Press

    Kirss T (2004). Three Generations of Estonian Women: Selves, Lives, Texts. In: She who Remembers Survives: Interpreting Estonian Women's Post-Soviet Life Stories. Ed. by T. Kirss, E. K?saar, M. Lauristin. Tartu: Tartu University Press, 112-143.

    Klefeld T (2004). V?iguslikkuse s?endamine. Bakalaureuset?TÜ Sotsiaalteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond.

    Kolga V (1999). Stereot?st ja mehelikkusest ning koost??likkusest naistega. Ettekanne konverentsil ' Eesti naised poliitikas'. 4 - 6 veebruar 1999. a.

    Kolga V (2000-2002) Eesti raportid EL projektile

    Kolga V (2000). Naiseks ja meheks olemisest aastatuhande vahetusel Eestis. Teel tasakaalustatud ?nda. Naised ja mehed Eestis. Ü’O Arenguprogramm: Tallinn

    Konventsioon naiste diskrimineerimise k? vormide likvideerimise kohta. RT II 1995/5?6/31. (signed in 1991, translated into Estonian in 1995!)

    Kukk Ü (2003). Poliitiline retoorika soolise v?iguslikkuse diskursuses: riigikogu stenogrammide nä©´el. Bakalaureuset?TÜ Sotsiaalteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond.

    Kukk Ü (2003). 'V?use' ja 'v?iguslikkuse' erinevatest täØ¥ndustest. [About Different Meanings of 'Equality' and 'Equal Rights'] In: Eesti naised eneseteostamise v?lustest [Fulfilment Possibilities for Estonian Women], Tartu: TÜ multimeediakeskus, 21-26.

    Kurvet-KäƳaar L (2002). Invisible Borders: Hospitality and the Second World War in the Personal Narratives of Baltic Women. Paper presented to the international conference CongressCATH 2002: Translating Class, Altering Hospitality. 21 - 23 June 2002, Leeds, UK. Abstract

    Kurvet-KäƳaar L (2003). Teemandid tolmuhunnikus ehk kuidas vaadelda naiste p䥶ikuid. Keel ja Kirjandus 2: 2003. Summary in English.

    K?aar E, Anepaio (toim-d)(2003). M䬵 kui kultuuritegur: etnoloogilisi perspektiive. Studia Ethnologica Tartuensia 6. Tartu ܬikooli etnoloogia ?tool. Tartu ܬikool: Tartu ܬikooli Kirjastus [Ethnological Perspectives on Memory]?

    Laas A (1997). Facts on Estonian Women in 1990s. - Women Actors Around the Baltic Sea / Ed. M. Thorborg. - Karlskrona, p 24-28.

    Laas A (1998). The Development of Gender Studies in Estonia.- NIKKin Dialogue/ Eds. J. Lewis, D. Aaberg. - Oslo: NIKK, p 5-8.

    Laas A (2000). Feministlik perspektiiv sotsioloogias. Magistrit?Tartu ܬikool.

    Laas A (2000). Dimensions of Gender Role Conflict form Public and Private Perspective. Paper presented to the seminar Finnish and Estonian Women in a Changing Society (Virolainen ja suomalainen nainen yhteiskunnan py?ss䩼/em>. Helsinki, Finland. 5 May 2000

    Laas A (2000). Images of Prostitutes and Prostitution in Estonian Media in the 1990s. Euroconference on Women, Violence and Reconciliation. Centre for Women's Studies, Trinity College, Dublin, Ireland. 10-12 March 2000

    Laas A (2000). Feministlik perspektiiv sotsioloogias. Magistrit?Tartu ܬikool.

    Laas A (2000). Sootundlikud andmed naiste ja meeste kohta Eesti ?nnas. K䳩raamat otsustajatele. Rahvusvahelise projekti Bringing Research Data to Policy Makers: Dissemination of Results of Studies of Estonian Youth In Transition. Aruande osa

    Laas A (2001). Ettev?s on elamise viis. Tartu ܬikooli Kirjastus.

    Laas A (2001). Improved but Still Open to Improvement: The Position of Women in Higher Education and Science ? The Case of Estonia. Good Practice in Promoting Gender Equality in Higher Education in Central and Eastern Europe. Gr? L (ed). UNESCO ? CEPES: Bucharest. Pp 37-58.

    Laas A (2002). Female Entrepreneurship in P?maa: Case study of Estonia. In: Komulainen M (Ed) Challengies and Materra-paths to Female entrepreneurship. Kajaani, p 16-27

    Laas A (2002). Naisyritt䪹ys P?maalla, Eestiss䮠Komulainen M (toim). Yhdess䠶ahvat ? Naisyritt䪹ytt䠓uomessa, Italiassa ja Virossa. Kainuun maa- ja kotitalousnaisten piirikeskus/Materra-hanke

    Laas A (2002). Koulutus ja markkinointi. Komulainen M (toim). Yhdess䠶ahvat ? Naisyritt䪹ytt䠓uomessa, Italiassa ja Virossa. Kainuun maa- ja kotitalousnaisten piirikeskus/Materra-hanke

    Laas A (2003). Materra ? rohkem kui ?ojekt. Turismi- ja naisettev?se arendamisest P?maal. Ecos-Ouverture projekt. P? Maavalitsus: P?

    Laas A (2003). Sugupooltest ja valitsemisest laienevas Euroopas [Gender and Governance in Enlarging Europe] In: Eesti naised eneseteostamise v?lustest [Fulfilment Possibilities for Estonian Women], Tartu: TÜ multimeediakeskus, 5-9.

    Laas A (2003). Overcoming barriers to equal pay in Estonia: monitoring gender mainstreaming. In:? Magnusson L, Mosesdottir L, Serrano Pascal?A (Ed). Equal pay and gender mainstreaming in the European Employment Strategy. European Trade Union Institute (ETUI), SALTSA. Brussels, 401-450

    Laas A (2005). Hoiakud meeste ja naiste t?a t?mise suhtes. Euroopa Sotsiaaluuringu 2004 Eesti Raport. EKTTK, TAI, ESA: Tartu?? http://www.tai.ee/failid/ESS04_Eesti_raport_uus.pdf [Attitudes About Men?s and Women?s Work (in Estonian)]

    Laas A (2005). To Suspect or Respect? Quota Discourse in Estonia. In: Binda F and Ballington J (ed-s). The Implementation of Quotas: European Experiences. Quota Report Series. International Institute for Democracy and Electoral Assistance. Trydells Tryckeri AB: Stockholm, 104-110. http://www.idea.int/publications/quotas_europe/index.cfm

    Laja R (2000). Naisorganisatsioonid kui osa kolmandast sektorist Eestis. Teel tasakaalustatud ?nda. Naised ja mehed Eestis. Ü’O Arenguprogramm: Tallinn

    Lamesoo K (2003). Kuidas naised hindavad oma karj䤲iv?lusi ja staatust ?nnas? [How Do Women Estimate Their Career Possibilities and Status in Society?] In: Eesti naised eneseteostamise v?lustest [Fulfilment Possibilities for Estonian Women], Tartu: Tܠmultimeediakeskus, 16-20.

    Lamesoo K (2003). Prostitutsiooni meediadiskursus. Bakalaureuset?Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond, Tartu ܬikool, Tartu

    Lamesoo K (2005). Seksuaalne ahistamine t?hal Eesti meditsiini?e n䩴el. Magistrit?Tartu ܬikool, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. Tartu [Sexual harassment at workplace: A case of Estonian nurses. MA thesis in Social Work and Policy, University of Tartu, Tartu]

    Laur T (2003). "Naiste poliitilise esindatuse edendamine" [Improving the Representation of Women in Politics"] In: Eesti naised eneseteostamise v?lustest [Fulfilment Possibilities for Estonian Women], Tartu: TÜ multimeediakeskus, 38-45.

    Tiina Laur (2004). Seksuaalne v䤲kohtlemine maskuliinsuse-feminiinsuse vaatenurgast. Bakalaureuset?TܠSotsiaalteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond.

    Lauristin M (2000). Naiste ja meeste v?ed v?lused ? utoopia v?eaalne eesm䲫? Teel tasakaalustatud ?nda. Naised ja mehed Eestis. ܒO Arenguprogramm: Tallinn

    Lie S (1999). Milleks naiste teabekeskus Eestis. ENUTi Uudised 1:1999

    Lipand A (2000). Naiste ja meeste tervise seisund Eestis 1990?1998. Teel tasakaalustatud ?nda. Naised ja mehed Eestis. Ü’O Arenguprogramm: Tallinn

    Lippur E (2005). Eesti koolinoored ja pornograafia - kokkupuuted ja suhtumine. Bakalaureuset?Tartu ܬikool, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. Tartu? [Schoolchildren in Estonia and Pornography: Experience and Attitudes. BA thesis in Sociology, University of Tartu, Tartu]

    Luuri K?(2004). Biograafilise uurimuse rakendusv?lusest sotsioloogias:
    ?Uus 䲫amisaeg? 1970ndatel s?d eestlaste elulugudes.
    Bakalaureuset?TÜ Sotsiaalteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond.

    Luuri L (2005). Sugupoolte ja soorollide konstrueerimine noorte arvamustes. Bakalaureuset?Tartu ܬikool, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. Tartu? [Construcing Gender and Gender Roles among Schoolchildren. BA thesis in Sociology, University of Tartu, Tartu]

    Lä´´ A (2003). Eesti naiskongressid (1917-1935) ja sotsiaalse probleemi konstrueerimine. Bakalaureuset?TÜ Humanitaarteaduskond, ajaloo osakond.

    Maruste R (1998). Human Rights ? What and Why? Human Rights in Estonia. Tallinn: UNDP

    M䮮ik M (2005).? Naiste varjupaiga kliendid ja toimimine Tartu Naiste Varjupaiga n䩴el. Bakalaureuset?Tartu ܬikool, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. Tartu? [The Women?s Shelter and the Clients: A Case of Tartu Women?s Shelter. BA thesis in Social Work and Policy, University of Tartu, Tartu]

    Narusk A ja M䮤 K (toim-d)(1997). Inim?sed Eestis (1997). ܒO Arenguprogramm: Tallinn

    Narusk A (1997). Sugupoolte erinevad v?lused, ?sed ja kohustused. Inim?sed Eestis. Ü’O Arnguprogramm: Tallinn

    Narusk A & Hansson L (1999). Estonian Families in the 1990s: Winners and Losers. Tallinn, Estonian Academy Publishers.

    Narusk A (2000). Kutset?a perekonnaelu: tasustatud ja tasustamata t?hitamine. Teel tasakaalustatud ?nda. Naised ja mehed Eestis. Ü’O Arenguprogramm: Tallinn

    Papp Ü­M (2000). Riiklikust v?iguslikkuspoliitikast. Teel tasakaalustatud ?nda. Naised ja mehed Eestis. Ü’O Arenguprogramm: Tallinn

    Pettai ܬ S?a ܠ(1998). Eesti t?u-uuring. T?ud Eestis 1997. aasta II kvartalis. Tallinn?Viljandi: KeskEesti Statistikab?

    Pettai I (2002). Family Violence: Result of Social Conditioning or Individual Proclivity? In: Ariadne?s Clew. Women?s and men?s studies journal. III issue 1/2, 2002

    Pilvre B (2000). Mehed, naised ja meedia. Teel tasakaalustatud ?nda. Naised ja mehed Eestis. Ü’O Arenguprogramm: Tallinn

    Raidm䥠R (2004). Lapse s? kaasnevad muutused isiklikus ja pereelus. Bakalaureuset?TܠSotsiaalteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond.

    Raitviir T (1996). Eesti ?ekuperioodi valimiste (1989?1993) v?ev anal?allinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, pp. 218, 228?233.

    Raitviit T (1999). Women and Elections. ENUT News 1:1999

    Raitviir T (2000). Poliitikas osalemine. Teel tasakaalustatud ?nda. Naised ja mehed Eestis. Ü’O Arenguprogramm: Tallinn

    Raitviit T (2002). Estonian Women and Political Power. In: Ariadne?s Clew. Women?s and men?s studies journal. III issue 1/2, 2002.

    Sepp E (1999?). Naisuurimuse metodoloogiast ja filosoofilisest taustast. ENU; TPÜ Naisuuringute Keskus

    Sepper, M.-L., Linntam, M. (2005). Equal Opportunities for Women and Men: Monitoring law and practice in Estonia. OSI/Network Women?s Program.

    Sillaste J, Purga Ü (1995). Elutingimused Eestis 1994. aasta l?. Vihik 2: Elamis-ja t?mistingimused. Tallinn: Hansar.

    Soolise v?iguslikkuse monitooring 2005 (2006). Valminud koost?(Tallinna ܬikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut ja EV Sotsiaalministeerium). Tallinn

    Sotsiaalministeerium (2004). M?e hindamine sugupoolte aspektist. Juhendmaterjal. Tallinn

    Str? J. (1990) Az ?ilkossa'g helyzete Esztorsza'gban. [The Situation of Suicide in Estonia] Kolozsi B.& M? I. (eds), Ta'rsadalmi beilleszked鳩 zavarok. Bulletin XVIII, Budapest: Ta'rsadalomtudoma'nyi Int麥t, 243-275. (in Hungarian)

    Str? J. (1996) Delinquent Girls in Special Needs Schools in Estonia.Journal of Clinical Psychology and Social Pathology. Vol. 3, No.1-2, 344-358.

    Str? J (1997) Sotsiaalt?urimise spetsiifika (Metodoloogiline aspekt). [The Specifics of Social Work Research (A methodological aspect)], Sotsiaalt?Social Work]. No.10, pp. 20-22.

    Str? J (1998) Erikool - kas kasvatus- v?aristusasutus? [Special Needs Schools - Institutions of Education or Punishment?]. Simmermann, K. (ed.), Laps ja v䧩vald. 2 [Child and Violence] Tallinn: AS Spin Press, 14-20.

    Str? J. (1995) Kaagvere Erikool: hetkeseis ja perspektiivid [Kaagvere Special Needs School: the Present Situation and Perspectives]. Tartu: University of Tartu (unpublished master?s thesis).

    Str? J (1999) Alaealiste kriminaalset karj䤲i m?avad sotsiaalsed faktorid [Social Factors of Juvenile Criminal Career] Research report. Tallinn: Ministry of Social Affairs (co-authors: J.Jedomskihh, T.Kadajane, A.Markina).

    Str? J (1999) Probleemlaste (alaealiste ?srikkujate) institutsionaalse kohtlemise arengust Eestis [The Development of Institutional Management of Youth Offenders in Estonia]. Eesti k䩴umish䬶ikute erikoolid 1998/99 [Reformatory schools for youngsters with deviant behaviour]. Tartu: University of Tartu, 77-80.

    Str? J (2000). Changing Rhetoric - Changing Institution: The process of democratisation in an Estonian total institution. In Estonian Social Science Online No. 2, 2000, http://www.psych.ut.ee/esta/online/2000

    Str? J (2000) The Transition in Estonian Society and its Impact on a Girls? Reformatory School. European Journal of Social Work. Vol. 3, No.1, 29-41.

    Str? J (2001) The Rhetoric of Changes in Estonian Juvenile Justice System: From Residential Control of Young Female Delinquents to Residential Care of Female Youngsters in Trouble. Crime Control: Actual Problems and Prospects for Development. Tallinn: TPÜ®

    Str? J (2002) Sotsiaalse osaluse taastamise strateegia muutumine totaalses institutsioonis: sotsiaalkonstruktsionistlik läØ¥nemine [Changing of Strategies of Restoration of Social Involvement in a Total Institution] J.Saarniit (ed.) Muutuv Eesti [Estonia in Change], in edition.

    Str? J (2002). The K. School. Residential Management of Troublesome Girls in Transition-time Estonia. Dissertation. Department of Social Policy and Social Work, University of Tampere. Tartu University Press: Tartu.; Electronic publisher: University of Tampere: Acta Electronica Universitatis Tamperensis; 215

    Str? J (2003). Russian and Estonian sex workers and the Prostitution Counsellling Centre in Helsinki. In:Clarke K (ed). Welfare Research into Marginal Communities in Finland: Insider Perspectives on Health and Social Care. Research Reports Series A, No 8. Department of Social Policy and Social Work, University of Tampere: Tampere, 118-145. Overview and order: http://www.uta.fi/laitokset/sospol/engl/book.htm, 26.08.2003.

    Talves K (2003). Naised poliitikas [Women in Politics] In: Eesti naised eneseteostamise v?lustest [Fulfilment Possibilities for Estonian Women], Tartu: TÜ multimeediakeskus, 28-38.

    Talves K (2005). Kombineeritud meetodid sotsiaalteadustes. Seminarit?Tartu ܬikool, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. Tartu

    Talves K (2005). Ettev?sest? Eesti naisettev? pilgu l䢩. Bakalaureuset?Tartu ܬikool, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. Tartu? [Entrepreneurship from the Female Entrepreneur?s Perspective. BA thesis in Sociology, University of Tartu, Tartu]

    Talves, K., Laas, A. (2005). Maanaiste ettev?s 2005.?Aruanne (FEM ? Naisettev?te kohtumised Baltimere regioonis), MTÜ ETNA Eestimaal, Tartu

    Taru M (1997). Ethnicity and Political Participation in Estonia. In: Steen A (ed). Ethnicity and Political Participation in the Baltic States. Research Report 02/97. Oslo.

    Taru M (1999). Young Elite in Re-independent Estonia: In: Titma M (ed). Social Portrait of Young Generation. UT Publishers. Tartu.

    Taru M (1999). Analysis of Voter Preferences in Estonian National Elections 1999. In: Toomla R (ed). Elections of Riigikogu 1999. Tartu Univerity, Department of Political Science publications series

    Taru M (2000). The First Local Elections in Re-Independent Estonia: Determinants of Voting Activity. In Estonian Social Science Online No. 2, 2000, http://www.psych.ut.ee/esta/online/2000 Taru M (2000). Professionalisation of Estonian Political Elite: Educational, Occupational and Political Experience of Estonian MPs. In: Vetik, R (ed). Estonian Human Development Report 2001. UNDP

    Taru M (2002). Elections of Estonian President in 2001. In Toomla R (ed). Elections of Estonian President 2001. Tartu Univerity, Department of Political Science publications series. Tartu

    Taru M (2002). Formation of Entrepreneurial Elite in Estonia. Titma M (ed). Paths and Ways of a Generation. Tartu Univerity, Department of Sociology. Tartu

    Tikva P (2003). T?hulolu Eestis 2003. Bakalaureuset?TܠAvatud ܬikool. Sotsiaalteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond.

    Titma, M. (1999). Kolmek?staste p?onna sotsiaalne portree, TA Kirjastus: Tallinn. Social Portrait of a Generation in Their Thirties.

    Tunnipalgad. Oktoober 1997. Tallinn: Statistikaamet.

    V?ed v?lused naistele ja meestele Euroopa Liiduga ?ise protsessis. Kandidaatriikide aruannete v?ev anal?levaade Eesti aruandest. Open Society Institute: Tallinn (eesti keeles, pdf fail)

    V?iguslikkus Eestis. ܬdinfo EV Sotsiaalministeeriumist.

    V?iguslikkuse programm. ܬdinfo EV Sotsiaalministeeriumist

    V?ann R (2000). Mehed ja naised t?rul: palgasuhted. Teel tasakaalustatud ?nda. Naised ja mehed Eestis. Ü’O Arenguprogramm: Tallinn

    V?ann R. (1992). Naised ja t?udus. ? Eesti Naine, 1992, 8/9.

    ÜØenduse Eesti Elulood v䬪aanded.

    Tagasi

?????

Rahvusvaheliste organisatsioonide aruanded

???????? ܒO Arenguprogrammi (UNDP) v䬪aanded vaesusest ja sotsiaalsest kaasatusest

?????????http://www.undp.org/poverty/publications/

 

© Anu Laas, 2005   Viimati muudetud: 23.01.2012  Välkpost: laas[at]ut.ee