EST ENG
find

 

    Uudised

 

    Teadustöö

 

        Väljaanded

 

        Projektid

 

        Ettekanded

 

    Soosotsioloogia

 

    Rakendusuuringud

 

    Pildid

 

    Õppetöö

 

    Lingid

 

    Esileht

 

 

Trüki lehekülg

Teadustöö

Teemad ja projektid

Gender-IT

Gender-IT projekti eesmärgiks on koguda ja edendada innovatiivseid ja atraktiivseid praktikaid sooaspekti integreerimiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kutseõppe valdkonnas, et vähendada soolist segregatsiooni olukorras, kus vaid 20% Euroopa IKT spetsialistidest on naised.
Projekti eesmärgiks on luua erinevaid huvigruppe hõlmav üle-Euroopaline võrgustik, mis hakkab aktiivselt edendama sooaspekti arvessevõtmist IKT kutseõppes.
Löö kaasa! Rohkem informatsiooni projekti, partnerite ja tulemuste kohta leiate projekti kodulehelt
http://www.gender-it.eu

Daphne II projekt GVEI

Daphne II projekt GVEI kestis 2007-2009 ja töötas välja indikaatorite süsteemi, mis kirjeldab  soolise vägivalla mõju naistele. Projekti partnerid olid Hispaaniast, Itaaliast, Soomest ja Eestist. Projekti käigus viidi läbi intervjuud naistega, kes olid kogenud vägivalda paarisuhtes (12) ja töökohal (7), samuti grupiintervjuud ekspertidega. Projekti lõpptulemusena ilmub ingliskeelne elektrooniline raamat (www.surt.org/gvei), eestikeelsena on ilmunud indikaatorite kogu ja uuringutulemuste ülevaade CD-l ning ilmumas on raamat.

Soo, Kadri; Laas, Anu (2009). Naistevastane vägivald paarisuhtes ja töökohal. Vägivalla mõju naistele. 1 - 45.

Laas, Anu; Soo, Kadri (2009). Naistevastane vägivald paarisuhtes ja töökohal. Soolise vägivalla indikaatorid. 1 - 53.

EL 6. RP projekt BASNET (Baltic States Network "Women in Sciences And High Technology")

Vilniuse Ülikooli poolt koordineeritud projekt BASNET (01.01.2006- 31.12.2007), Kus Eesti partneriteks on Tartu Ülikool ja Haridus- ning Teadusministeerium. Projektijuht Tartu Ülikoolis on füüsikadoktor Helle Kaasik, kes avas projektile ka kodulehe: http://eeter.fi.tartu.ee/~helle/basnet . Projekti koduleht asub: www.basnet-fp6.eu/

Projekti lõpul ilmus ingliskeelne raamat: Satkovskiene, D. (Toim.). Women in Sciences and High Technology in The Baltic States: Problems And Solutions. Vilnius: Vilnius University Press

Eurostati andmeid sotsiaalseks analüüsiks

Indikaatorite kogu 2006

Üldandmed sotsiaalseks analüüsiks. 2006

Stereotüüpide murdmine nn meeste aladel - teaduses ja tehnika

Projekti ‘Stereotüüpe murdes: naiste potentsiaali suurendamine teaduse ja tehnoloogia valdkondades’ eesmärgiks on teaduses ning avalikus ja erasektoris tehnoloogia valdkonnas töötavate naiste potentsiaali suurendamine ning suurema hulga naiste kaasamine teaduse ja tehnoloogiaga seotud valdkondadesse. Projekt on rahastatud Euroopa Komisjoni poolt viienda naiste ja meeste võrdsete võimaluste arendamise strateegilise tegevuskava raames. Projekti viis ellu WiTEC (European Association for Women in Science, Engineering and Technology) koostöös erinevate organisatsioonidega üheksast Euroopa riigist.
 
Projekti käigus valmis CD kõigi partnerriikide aruannetega ning eestikeelne trükis ‘Stereotüüpe murdes – juhendmaterjal naiste potentsiaali suurendamiseks teaduse ja tehnoloogia valdkondades’. Siinkohal tänavad projekti läbiviijad kõiki uuringus osalejaid.
 
Eestikeelne aruanne. Täisaruanne asub projekti kodulehel www.tackling-stereotypes.org

 

EL 5. RP projekt "Laienemine, sotsiaalne sugu ja valitsemine"

Euroopa Komisjoni 5. raamprogrammi projekt 2002-2006, projekti akronüümiks on EGG.

Projekti uurimisküsimusteks on:

  • Mis ulatuses ja mil viisil on EL kandidaatriikides valitsenud kaks olulist jõudu - demokratiseerumine ja EL liitumise ettevalmistused - mõjutanud naiste osavõttu ühiskondlikust elust ja poliitikast?
  • Mis ulatuses ja mil viisil on EL kandidaatriikide naiste ühendused, organisatsioonid, seltsid haaratud ja seotud võrdõiguslikkuse poliitika elluviimise raamkavadega?
  • Kas on olemas mingid erilised strateegiad, mida võiks kasutusele võtta tõstmaks naiste suuremat panust valitsemises?

Praeguseks on projekt lõppfaasis ja partnerid lõpetamas oma trükiseid. Projekti kokkuvõttev infopäev toimus Brüsselis märtsis 2006. Seal jagati uudislehte ja sellest projektist andis ülevaate Lea Larin Eesti Päevalehes (18.03.2006).

Tagasi

Naised ja mehed Eestis

Haas A, Kaskla E, Laas A (2003). Estonia. In: Walter L (Ed). Women's Issues Worldwide: Europe. Greenwood Publishing Group.

Laas A (2001). Eesti naine uuel aastatuhandel

Tagasi

Soostereotüübid koolilaste seas

Soostereotüüp 1997. Tartus, Lõuna-Eesti maapiirkonnas, Tallinnas ja Soomes kvantitatiivmeetodil läbiviidud uuring koos lahtiste küsimuste paketiga võimaldamaks ka kvalitatiivmeetodi rakendamist, N=448 eestlast, N=84 soomlast vanuses 14-18. Metodoloogia: Anu Laas ja Riikka Mäkinen, konsulteerinud Dagmar Kutsar, Olev Must. Riikka Mäkinen on kasutanud neid andmeid oma bakalaureusetöös (Mäkinen 1999)

Eesti on traditsiooniliste vaadetega naiste ja meeste maa. Väärtushinnangute järgi võib öelda, et praeguste naiskoolinoorte hulgas on täheldatav suurem soolise egalitarismi põhimõtte aktsepteerimine kui noormeeste või teistes vanusgruppide olevate respondentide seas.

Soostereotüübi uuringu põhilised tulemused

Eesti ja Soome koolinoorte soorollihoiakute ja soostereotüüpide uuring näitas konservatiivsemat naiste ja meeste ametite, soorollide ja naiselikkuse ja mehelikkuse mõistmist eestlaste seas võrreldes soomlastega. Kahjuks ei olnud Eesti lastest igal kümnendal perekonnas isa ega kasuisa, 6% vastast, et minul neid ei ole, mis näitab, et väiksel osal vastanutest siiski säilinud mingid suhted oma isaga, kuigi ei elata koos. Samas ei vastanud ükski 84st Soome koolilapsest, et tal ei ole isa või kasuisa.

Selle uurimuse põhjal võib öelda, et Eesti 14-18 vanused tüdrukud ja poisid on väga konservatiivsed ja traditsioonilisi soorolle pooldavad. Hüpoteetiline oli, et tüdrukud ja poisid vastavad paljudes asjades väga erinevalt, kuid olulisi soospetsiifilisi erinevusi ei saa vastustes välja tuua. Suuremad erinevused ilmnevad pigem kultuurilises kui soolises lõikes.

Koolilastelt küsiti arvamust selle kohta, kui palju on nende isiksuse arengule avaldanud mõju ümbritsevad inimesed. Eesti lastele on isad ja kasuisad vähem mõju avaldanud kui Soome lastele. Iga kümnes koolinoor vastas, et isa ei ole talle üldse mõju avaldanud, ning 40% vastas, et isa on teatud määral neid mõjutanud. Vaid veidi vähem kui iga kolmas Eesti laps sai vastata, et isa on nende isiksust mõjutanud võrdlemisi palju ja iga kümnes vastas, et isa on neid väga palju mõjutanud.

Soorollihoiakute ja soostereotüübi uuring näitas, et kõige suurem koolinoorte mõjutaja on ema, emaga on ka palju soojemad suhted kui isaga. Peamiselt ema on see, kes teeb igapäevased sisseostud, valmistab söögi, pakub sööki, peseb nõud, peseb ja triigib pesu, koristab ning hoolitseb rutiinsel moel lakkamatult oma leibkonna hea käekäigu eest. Emad on enamasti riigitööl, kus on võimalik piirduda etteantud tööajaga, ning ema on laste jaoks oluline, sest tema hool on igapäevaselt tuntav, sest ta on rohkem kodus kui isa. Ema käitumine ja perekond kui sotsialiseerimise agent toodab traditsiooniliste soorollide mudelit ja soostereotüüpe.

Õiget rollikäitumist õpitakse imitatsiooni, koolituse ja kogemusliku õppimisprotsessi kaudu. Naised-emad hoiavad igapäevaselt laste silme ees naise rolle ja naiselikkust. Seetõttu on poistel raskem leida oma soole kohast käitumist kui tüdrukutel. Varases lapsepõlves seostab enamik lapsi oma rolliidentiteeti naise omaga. Terves maailmas on poistel oma isa rolliga end identifitseerida palju raskem. Perest pidev isa äraolek, puudumine on probleemiks terves maailmas. Perekonna ideoloogia ja organisatsioon loob senini sooerinevusi ja genereerib ootusi naiste pereidentiteedi suhtes. Eestis kinnitavad nii soostereotüübi kui koolinoorte uuringud, et lapsi kasvatatakse tulevasteks naisteks ja meesteks, tabel 36 (Glaser 1977).

Tabel. Ootused tüdrukutele ja poistele
Naiseks kasvatamine Meheks kasvatamine
Ootused tüdrukute iseloomu suhtes väidavad,et tüdrukud on:
  1. allaheitlikud
  2. passiivsed
  3. kaitset vajavad
  4. hoolitsevad, hooldavad
Ootused poiste iseloomu suhtes väidavad, et poisid on:
  1. ennastkehtestavad
  2. aktiivsed
  3. kaitset pakkuvad
  4. seiklushimulised
Ootused tüdrukutele:
  • nad on tulevased abikaasad ja emad
  • koduga seotud asjad on elus esmatähtsad
  • ohverdavad oma huvid ja rakendavad oma võimed oma perekonna, teiste jaoks
  • karjääriga seotud asjad on teisejärgulised
  • karjääritegemine pole eesmärgiks
Ootused poistele
  • nad on tulevased perekonna toitjad
  • nad viivad edasi suguvõsa nime nii tegude kui järelkasvuga
  • nad peavad tõestama, et on tõelised mehed
  • nad on algatusvõimelised
  • nad peavad vastutama oma tegude eest
Mehelikud ja naiselikud iseloomujooned jaotusid selgelt soosteretüüpide järgi. Keskmiste tulemuste järgi peeti kõige mehelikumateks iseloomujoonteks tugevust, domineerivust, julgust, enesekindlust ja agressiivsust. Kõige naiselikumad isiksuseomadused olid arglikkus, abitus, hellus, naiivsus ja kaastundlikkus. Meeste omaduste hulka arvestasid vastajad ka auahnuse, edukuse , loogilisuse ja otsustusvõimelisuse, naiste iseloomujoonteks peeti veel tundelisust, jutukust, hoolitsevust ja sõltuvust.

Ootamatu tulemus Läänes tehtud uurimustega võrreldes oli aktiivse-passiivse dimensioon. Mitmete varemate tulemuste järgi on leitud, et stereotüüpiliselt on mehed aktiivsed ja naised passiivsed. See uurimus andis aga erineva tulemuse. Eesti kooliõpilased leidsid, et passiivsus on rohkem mehelik kui naiselik iseloomujoon, aktiivsus aga rohkem naiselik omadus, kuigi vastajad paigutasid mõlemad iseloomujooned päris skaala keskele (nii mehelik kui naiselik). Võibolla tuleneb see üllatav tulemus juba nõukogude ajast, kuna naiste kohustus oli hakkama saada topeltkoormusega; naine vastutas nii oma palgatööga hakkamasaamise kui ka kodu ja pere eest hoolitsemise eest.

Nagu oletatud, jagunesid elukutsed traditsionaalselt meeste ja naiste töödeks. Kõikide vastanute keskmiste tulemuste järgi arvatakse, et kõige mehelikumad ametid on laevakapten, vedurijuht, kirikuõpetaja, autojuht ja president. Kõige naiselikumaks peetakse aga meditsiiniõe, sekretäri, lastekasvataja , lastearsti ja koristaja elukutseid.

Füüsilist jõudu ja võimu vajavaid töid peetakse meestele sobivateks, hoolitsemis- ja teenindamisoskust vajavaid töid aga naistele kohasteks elukutseteks.

Tagasi

Koolinoorte ettekujutused sooõigetest rollidest ühiskonnas

Eesti koolinoor 1997-98. Eesti ulatuses representatiivne, kvantitatiivmeetodil läbiviidud uuring (14-19 aastased, domineeriv grupp on 9. klassi õpilased), metodoloogia Jüri Saarniidu töörühmalt, analüüsi soolises lõikes (N=8068) teinud Anu Laas.

Tabel. Eesti koolinoore 1997-1998 uuringu valim sugude lõikes

  Arv %
Mees 3915 48,5
Naine 4153 51,5
Kokku 8068 100

 

Koolinoorte ettekujutused sooõigetest rollidest ühiskonnas

Nõustumine naiste ja meeste rollidega eraelulises ja avaliku elu sfääris näitab tugevat soolist diferentseeritust, kus neiud on märgatavalt egalitaarsematel seisukohtadel kui noormehed.

Väide: Mehe asi on raha teenida, naise asi on kodu ja pere eest hoolitseda

Joonis 1. Nõustumine väitega, et mees teenib raha ja naine hoolitseb pere eest

Väide: Töölkäimine on naisele vähem tähtis kui mehele

Joonis 2. Nõustumine väitega naiste töölkäimise tähtsusetusest võrreldes meestega

Väide: Mehed ja naised peaksid kodutöid võrdselt tegema

Joonis 3. Nõustumine väitega, et naised ja mehed peaksid võrdselt kodutöid tegema

Väide: Tähtsatel juhtivatel kohtadel majanduselus ja tööstuses peaks olema rohkem naisi

Joonis 4. Nõustumine väitega, et juhtivatel kohtadel peaks olema rohkem naisi

Väide: Ma ei taha, et mul oleks naisülemus

Joonis 5. Nõustumine väitega, et ei taha endale naisülemust

Tagasi

Tööhõive ja ettevõtlusuuringud

Palk

Väga püsiv nähtus on naiste keskmisest madalam palk võrreldes meeskolleegidega samas ametis ja töökohal (tabel 1). on väidetud, et ühes ja samas ametis ei saa olla palgavahet, eriti rõhutatakse seda avaliku sektori töökohtade osas. Öeldakse, et ei ole piisavalt andmeid naiste ja meeste palkade kohta ühe asutuse lõikes. Tegelikult on need andmed olemas. Formaalne naiste ja meeste palgavahe saab tekkida palgaskaalade alusel, kus meestele kiputakse maksma ülemist astet ja naistele alumist astet. Lisandub veel mitteformaalne ebavõrdsus naiste ja meeste sissetulekutes, kus meestele rohkem kui naistele antakse kaudselt suuremat lisasissetulekut (telefonikasutamise õigus ja limiidid, ametauto kasutamine, lähetuste hüvitamine).

Tabel 1. Naistöötajate palga osakaal meestöötajate palgast (100%)* 1994-2004 (%)

Ametialad 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
Kokku 71,1 73,3 72,6 72 74,2 73,5 75,4 75,7 75,9 75,8 76,5
Seadusandjad, tippametnikud ja juhid 75,7 74,4 74,4 74,1 73,5 74,8 76,5 83,5 78,3 79,6 81,9
Tippspetsialistid 80,4 76,2 79,6 72,9 80,4 73,9 71,1 74,3 72,8 73,1 75,4
Keskastme spetsialistid ja tehnikud 60,8 72,1 69,1 70 70,6 68,2 70,7 69,6 70,6 68,5 68,1
Ametnikud 86,8 75,8 79,6 90,2 81,8 80,7 78,3 74,3 73,8 73,1 77,6
Teenindus- ja müügitöötajad 64,1 61,9 62,9 63,2 64 63,4 68,4 73 66,7 72,7 75
Põllumaj. ja kalanduse oskustööl. 65,9 80,8 80,2 80,4 91,3 81,1 91,4 91,6 86,7 79,6 84,4
Oskus- ja käsitöölised 73,5 77 73,6 74,3 76,9 78,5 84,1 78 77,1 76,3 74,9
Seadme- ja masinaoperaatorid 84,2 88,5 84,6 85,5 87,2 88 90,6 84,8 90,4 86,1 82,1
Lihttöölised 74 72,1 70 75,6 74,9 71,1 74,6 71,6 75,7 74,2 76,2

Allikas: Eesti Statistikaamet (ESA)

1998. aasta sügisel läbiviidud palgauuring Tartu Ülikoolis näitas nais- ja meestöötajate palgavahet pea kõigis ülikooli töötajate ametgruppides, v.a. professorite ja dotsentide omas. Kui küsiti palgasoovi kohta, mis võimaldaks kuust kuusse toime tulla, unistasid naistöötajad keskmiselt kolmandiku võrra madalamast palgast kui nende meeskolleegid.

 

Tööaeg

Inimeste töökoormus on suur ja tööaeg on vaba aja suhtes kõvasti kreenis. Erilist vahet naiste ja meeste töökoormuse vahel teha ei saa.
Joonis 6. Tartu Ülikooli teadustöötaja keskmine töötundide arv TÜ heaks nädalas soo lõikes*

*Tartu Ülikooli palgauuringu andmed 1998. a. septembri kohta

Joonis 7. Tartu Ülikooli teadustöötaja keskmine töötundide arv kõikide tööandjate heaks nädalas soo lõikes*

*Tartu Ülikooli palgauuringu andmed 1998. a. septembri kohta

 

Naised ettevõtluses

Talves, K., Laas, A. (2005). Maanaiste ettevõtlus. Uuringu aruanne. Projekt FEM - Naisettevõtjate kohtumised Balti mere regioonis, [Rural women's entrepreneurship in Estonia: FEM project survey report], Tartu . ISBN 978-9985-4-0567-3

Laas A (2001) Naisettevõtluse süvalaiendamine. Põlva Naisliidu konverents �Naine tööturul�, Põlva, 9. juuni 2001

Laas A (2003). Materra � rohkem kui üks projekt. Turismi- ja naisettevõtluse arendamisest Põlvamaal. Ecos-Ouverture projekt. Põlva Maavalitsus: Põlva / Materra - More Than Just One Project. Development of Tourism and Female Entrepreneurship in Põlvamaa: Ecos Ouverture (Word rtf)

Laas A (2000). Digitaalajastu hooliv majandus ja hoolimatud naised. Eesti marketingijuhtide seminar, mai 2000, Tallinn (PPT fail)

Laas A (2002). Female Entrepreneurship in Põlvamaa: A Case of Estonia. Rural Women's Entrepreneurship 2002. Materra project. Kajaani, Kainuu region, FINLAND, 30.IX-1.X 2002 (PPT file)

Tagasi

Naiste elulugude uurimine

Sugupooluuringute rühm on selle teemaga vähe tegelenud, kuid see on üheks väga oluliseks uurimissuunaks tulevikus, sest tänaseks on kogutud suur hulk elulugusid Kirjandusmuuseumi ja Eesti Elulugude projekti koostöös, mis lausa ootavad teadlaste analüüsi erinevates perspektiivides. Ilmunud on hulk väljaandeid, kuid palju materjali ootab veel uurijaid.

Kadi Luuri on kirjutanud oma  bakalaureusetöö  elulugude uurimisest sotsioloogi vaatenurgast.

Annuk, Eve (koost) (1997) Naised kõnelevad / Eesti Kirjandusmuuseum ja ühendus Eesti Elulood; koostanud ja toimetanud Eve Annuk. - Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 266 lk. - (Eesti Elulood).

Annuk, Eve (1996). "Olen elus nii mõndagi näinud ... ": Ühe elu lugu. EKM aastaraamat 'Paar sammukest XIII'. http://www.kirmus.ee/Valjaanded/ekmar/ekmar96.html

Kirss, Tiina (2002). Theoretical Perspectives for Research on Estonian Women�s Life Histories. In: Ariadne's Clew. Women's and men's studies journal. III issue 1/2, 2002

Tonts, Ülo (2000). Tuhat lehekülge pärandatud mälu. 'Eesti rahva elulood' I-II: eesti elulookirjanduse esimene suurväljaanne. Arter, 29.04.2000.

Kivi, Aita (1997). Kauakannatanud naiste ohe. Eesti Ekspress: Areen 24, 13.06.1997

Tagasi

Meesuuringud ja meeste kriitiline uurimine

 

 

 

 

 

Euroopa Komisjoni 5. raamprogrammi projekt 'Meeste kriitiline uurimine Euroopas - meeste sotsiaalne probleem' on kaasa aidanud meeste uurimisele Eestis. Uurimistulemustega saab tutvuda projekti kodulehe kaudu (www.cromenet.org)

Kolga, Voldemar (2000). Estonia National Report on Research on Men's Practices. Workpackage 1

Problem of men`s gendering or masculinities is not directly presented in studies. Gender issues are not top priority in society (crime, poverty, unemployment). However, all these top problem have strong gender laden, however gender in these top problems is generally ignored. (Kolga 2000)

Kolga, Voldemar (2001). Estonia National Report on Newspaper Representations on Men and Men“s Practices

Kolga (2001) concludes his report on men and media research that Estonian printed media does not devote much of attention to men“s and masculinities issues. Men`s work-home, social exclusion, violence and health problem are presented mostly gender neutral way. If gender is explicitly presented, then traditional views are mostly supported.

Marion Pajumetsa EHI lõputöö annab ülevaate tulevatse arvamusliidrite arvamustest soorollidest (Mis saab soorollidest? Tulevaste meespoliitikute nägemused)

Tagasi


Maa mees 1999

Uuringut toetas: Avatud Eesti Fond

Maa mees 1999. Kvantitatiivmeetodit (N=103, 18-70 aastased mehed) kvalitatiivmeetodiga (18 süvaintervjuud) kombineeriv uuring Järvamaalt, metodoloogia ja analüüs Anu Laasilt

Naistest ja naiselikkusest saab teada meeste kaudu

Uuringu algatajaks oli Järvamaa sotsioloogilise uurimiskogemuseta üle 50-aastane mees, läbiviijaks TÜ sugupoolte uuringute rühm, kuhu lepingulisel alusel kuulus kolm naisintervjueerijat, mistõttu võib antud uuringut nimetada sooüleseks uuringuks. Uuritavad olid kolme valla mehed.

Uuringu meetodiks oli triangulatsioonimeetod, kus rakendati nii kvantitatiiv- kui kvalitatiivuuringu meetodeid. Antud uuring koosnes kahest osast:

  1. kvantitatiivmeetodil küsitleti ning analüüsiti tööealisi mehi kolmes vallas juhuvalimi alusel, vastanute arv 103;
  2. kvalitatiivmeetodit kasutati samades valdades ning viidi läbi kokku 18 süvaintervjuud (viieteistkümne mehe ja kolme naisega).
Metoodika koostas Anu Laas. Anketeerimine jäi projektijuhi vastutada, kes koostas koostöös vallavalitsusega küsitletavate nimekirja. Anketeeriti juhuvalimi alusel. Ankeedid jaotati laiali ümbrikutes ja vastanutel oli võimalus kinnine ümbrik projektijuhi kätte toimetada. Uuringu analüüs ja aruande koostamine jäi spetsialistide kätte. Intervjuud viidi läbi intervjueeritava keskkonnas (kodus, tööl). Kolme naise süvaintervjuu oli kavandatud nii, et need oleksid intervjueeritud meeste elukaaslased. Selle tagamõtteks oli teada saada, kui erinevalt näevad naised ja mehed oma abielu ka probleeme.

Uuring viidi läbi kolmes Järvamaa vallas: Karedal, Koerus ja Koigis. Nii anketeeritavad kui süvaintervjuude respondendid leiti juhuvalimi alusel. Anketeeriti 103 meest vanuses 18-70, kõige suurem vastanute osakaal oli 1364 elanikuga Koigi vallast (44 vastanut, 45%). 2876 elanikuga Koeru vallast oli 38 vastajat (39%) ning kõige vähem oli vastajaid 1053 elanikuga Kareda vallast (15 vastajat, 16%). Süvaintervjuusid viidi läbi 18.

Alla 35-aastasi vastajaid oli 36%, 35-45 aastasi oli 25%, 46-55 aastasi oli 18% ning üle 55 vanuseid vastajaid oli 20%. Niisiis oli kuus meest kümnest alla 45-aastased. 81% vastanutest oli abielus või vabaabielus ja 8% oli lahutatud, vallalisi oli 11%.

Uuringu tulemuste põhjal võib maameeste kohta väita alljärgnevat (Laas A 2000).

  1. muutunud sotsiaalmajanduslikes suhetes ei suuda inimesed sammu pidada uue olukorra ning väljakutsetega;
  2. uus olukord nõuab uusi teadmisi, algatusvõimet, riskivalmidust, kuid inimesed ei ole selleks valmis;
  3. mehed ja naised on viimase aastakümne jooksul teinud läbi olulisi muutusi oma tööalases karjääris ning ühiskondlikus positsioonis ning need, kes on rongist maha jäänud, veerevad toimetulematuse ning suure psüühilise stressi palliga üksindusse ning isolatsiooni;
  4. toimetulematus igapäevase peremajanduse ning tööalase staatusega asetab mehed suurema pinge seisundisse kui naised, sest Eesti traditsioonilise mehelikkusemõistmise ning meeste enesetunde oluliseks osaks on mehe kui perekonna eest hoolitseja ja vastutaja rolli tunnistamine;
  5. meestele mõjub masendavamalt kui naistele töuml;tu staatus (ei ole tööd, oled eikeegi, oled tühi koht külas ja perekonnas ning voodis);
  6. mehed ei talu seda, kui naised nende perekonnas neist rohkem teenivad, kuid maapiirkondades on just riigitööl käiva naise palk küll väike, kuid kindlam, ning isegi kõrgem kui mehe oma;
  7. mehed on võõrandunud kohaliku elu juhtimisest, rääkimata siis riigi käekäigu mõjutamisest, maamehed ei määratle end poliitiliselt, lahjenenud on seltsitegevus;
  8. meeste olukorra ja enesetunde parandamisele saab lisaks majandusliku heaolu paranemisele kaasa aidata väärtushinnangute muutumine ühiskonnas, kuid väga oluliseks tuleb lugeda eneseabi gruppide tegevust ning kohalikul tasemel inimeste, nii meeste kui naiste väärtustamiseks tehtavat tööd;
  9. üks abielu (kooselu) koosneb naise ja mehe abielust (kooselust), kus küll võivad olla jagatud väärtused (vähem konflikte), kuid ei pruugi olla ühesugust arusaamist paljudes olulistes küsimustes ja strateegiates.

Tagasi

 

 

© Anu Laas, 2005   Viimati muudetud: 23.01.2012  Välkpost: laas[at]ut.ee