Sisukord:

 

1.2.1. Koosolu TÄHENDUSes iseloomustab pidevus (Bergsoni virtuaalne kvalitatiivne paljusus) – see on analoogühe(ndus).
TÄHENDUSEes ollakse koos, nagu koos ollakse muda või tahmaga, nagu titt on koos omaenda kakaga, nagu armastajad koos üksteise ihudega; see on paberi koosolu tindiga ja mõrtsuka käte koosolu ohvri verega.
Hoopis teist sorti on koosolu kui kom-positsioon  aktiivsete sünteeside tähendustes (Bergsoni aktuaalne kvantitatiivne paljusus). Siin on tegemist diskreetsete üksuste vastastikku (loendatavat paljusust) arvestava  heideggerliku Mitseiniga. Taoliselt määratletud koosolust kõneleme siinses kui  co’s-olust (being in one another’s company).
Ning (edasi / tagasi) viimaks: koosolu valg(uv)us kunstiteose aktiivsetes ja passiivsete sünteesides - so: aktiivsete ja passiivsete endi koosolu pidevuslik  koekstensiivsus (vt ka väli 1.2.3.; fn 47) – avaldubki viivus,  mil TÄHENDUS-sünteeside koosolu ühtes on resentatsioonide kaudu alasti ja läbipaistev ka mimeetilis-tähenduslike sünteeside co’s-olus – vormide ja kujundite “valgus’es” (mis enam ei valgu).

Intuitiivses ihaldavas koosolus likvideerub jaotuvus subjektiks ja objektiks (likvideerumisest vt väli 1.2.). Loovas voolus saab jaotusest jaotus [31] teiseks ja teiseks. Iha on teise iha ihaldamine” (Lacan).
Ihaldatakse teine-teist (mitte üksteist).
Teise iha / ihaldamine = teisaldamine.
Teisaldus: ollakse teine-teisest sisse võetud. Intuitsioonis on kirjutamise objekt intransitiivselt kirjutamises eneses. Selmet kirjutada teise kohta (hõivata koht teise asemel), ollakse kirjutuses sisse võetud: lastakse kirjutus (TÄHENDUSe vool) teisena enesesse ning asetutakse teisena kirjutusse - 
“Sisse võetus teine-teisest” lubab järgmisi külgnevaid lugemisi:

  • Olla teisest sisse võetud - teisalduda: olla teise poolt teise sisse võetud.
  • Olla teisest sisse võetud tähendab veel: avada koht ise-eneses osale teisest, võtta teine enesesse osana; jättes nõnda teise (sisse) aset, millele osana endast teisalduda.
  • Ning viimaks: olla teisest sisse võetud, tähendab: olla võetud teise (Teise) seest selle millegi sisse, mida ei nimetata – selleks millekski ongi iha immanents. See on teisaldumine iha abstraktsesse seesmusse – see on seestumine. Seestumine tähendab:  kehandumine. Ihaldav, ei subjektne ega objektne kehandub iha voolus. Seestumine tähendab: kehandumine.

“SEES” (kui TÄHENDUSes) kehandub mh. eesti keele deixis “see” tähenduslikult seesütlevana.

Katsume nüüd seestumise kujundis eksplitseerida Lacani ihakontseptsiooni – väljandame “teine teisest sisse võetuse” tähendused ambivalentses TÄHENDUSes –  püüame Lacani ihas püsida.
Olla teisest sisse võetud – lause ei kanna loogilist tähendust: grammatilised kategooriad on nihkes. Lause ei luba tõlget teise keelde – just nõndasamuti, metamorfselt, ei luba tõlget (mistahes) keelde kirjeldatav olukord – ihaldav loov vaimustus. Iha, paradoksaalne kirjeldamatu-sõnastamatu sissevõetuse seisund intiimses koosolus võibki teda nimetada püüdvas lauses sünnitada vaid grammatilise kimääri (vt ka Borgese hargnevate teede   fn 98).


Jštka punasega: (1.2.1.)
Jštka otse: 1.2.1.1.