Sisukord:

 

1.2. Poeetilise dominandiga, samuti nagu iga teist tüüpi kommunikatsioon on Jakobsoni veendumuse kohaselt suunatud “from meaning to sound” saatja seisukohalt ning vice versa vastuvõtja omast (helidelt tähendustele ja kujunditelt sümbolitele).

Jakobson: “Kõne tõenäosuslik aspekt leiab ohtrat väljendust kuulaja lähenemisel homonüümidesse, samas kui kõneleja jaoks pole homonüümiat olemas. Kui ta ütleb /s ^ n/ , siis ta teab juba ette, kas ta mõtleb “sun” või “son”, samas kui kuulaja sõltub konteksti tingimuslikest tõenäosustest. Vastuvõtja jaoks on sõnumis palju mitmemõttelisusi, mis olid saatja jaoks ühemõttelised. Sõnamängude / vempude ja poeesia mitmemõttelisused kasutavad seda sisendi omadust väljundi jaoks.”        (Jakobson 1994: 29) [30]

Poeet võib olla vembumees, kuid ilma kavatsuseta üle kavaldada tähelepanelikku lugejat, keda ta premeerib süntagmaatilisele horisondile ette heidetud ja kontekstuaalselt (näiteks ka “poeetilises homonüümilises võttes”) konstrueeritud kummastustloova referendiga.
Seevastu positiivse loomise protsess primaarsetes sünteesides, mis ei kulge mitte lineaarsena läbi  tähenduste kontekstuaalse välja, vaid väljandub, saab väljaks valgu(vu)ses eneses, ei vembuta – ei vigurda ega figureeri; ei ahvi ega aima järele.
Ta ei varja vastuvõtja eest kummastusliku tagamõttega tähendusi – ta on ise teadmatuses tulemuse, tähenduste suhtes – need on ennustamatud sõnumisaatja endagi jaoks. Tema eelteadmuses ei leidu terviktähendusi, transtsendentaalselt tähistatavat (iha põhjusobjekti), millega saatja vastuvõtja ootusi pärjaks ning helindaks lineaarse tee selleni.
Kui ülepea on me kõnesoleval juhtumil pistmist projektsiooniga, siis ei saa me ütelda, et vastavusprintsiip projitseeritaks saatja poolt visandatud (ette visatud – pro-jeteé) konteksti (nagu teeks seda poeetiliselt motiveeritud homonüümia). Ei – kui homonüümia ihaldavas kirjutuses nimetada projektsiooniks, siis projektsiooniks valguvuse stohhastilisse ennustamatusse.

Kord juba kontekstuaalselt “adekvaatselt” ühemõttelisust ilmutada lasknud homonüüm võib pöörata sootuks erineva palge kokkupuutel mistahes järgneva segmendiga TÄHENDUSes. Iga segment (sõna) võib neis koosolulistes (jätka kollasel väljal! (1.2.)
Jštka otse: 1.2.1