Sisukord:

 

(1.2.) Valgu(vu)se viiv värvi alastuses – värv, mis pole enam/veel seotud (committed) – kihutav värv, ihaldav värv. Värv, mis selles viivus ei vormu ega  keeldu, osutab tähistamise  alastuses  ainult ise-endale – puhas preindividuaalne väljandus. Värv ei keeldu ja saab nii oma käegakatsutavas sensuaalsuses välja(le)kutsuvalt meeldivaks – ihaldab kunstniku viljastavat kätt, vaataja sõrmede silitust – kõige tõesem ekstiimne ühte-saamine, milles kihutav värv ja joon meelitavad (korduvus) vaatajast  välja üha uusi resentatsioone. See on sõnastamatu meeldivus, mis on teos ja kihutab vaatajat uuesti ja uuesti endale lähenema; see on meeldivus, mis ei keeldu  –  on keelelisse tähistamisse aheldamatu – taba(sta)matu.


Jštka kollasega: (1.2.)
Jštka otse: 1.2.4.