Siin väljandub omakorda budistlik kirgastumisiha loogika: elu, mis januneb kirgastumist, on ühte-aegu orienteeritud elujanu (ihade) kustumisele (puhta meelekogemuse) nirvaanas. Ihatakse ihadest vabanemist ehk ihatust. Analoogset tooni kannab ka kristliku “passiooni” ambivalentsus (kirg/kannatus).