Eva Lepik
Tartu Ülikool, semiootika osakond

[PDF]


Abstrakt

Paari viimase aasta jooksul on Postimehes ja Eesti Päevalehes ilmunud arvukalt artikleid, mille pealkirjas on kriis personifitseeritud ehk sellele on omistatud elusolendi, tegija roll. Lakoffi ja Johnsoni järgi on personifikatsiooni puhul tegu ontoloogilise metafooriga, mis aitab meil mõista mitteinimentiteetidega seotud kogemusi inimlike motivatsioonide ja tegevuste termineis. Siinses artiklis vaadeldaksegi selliseid personifikatsioone ning üritatakse nende põhjal visandada kriisi "portree" niisugusena, nagu see Eesti päevalehtedes kujuneb. Selgub, et tegu on apla ja tugeva ning ohtliku olendiga, kellel on suur purustav jõud ja ettearvamatu iseloom. Samas on selge, et personifikatsiooni pakutav "seletus" on tegelikult üksnes osa kriisi mütologiseerimise diskursusest, strateegia, mida on kirjeldanud Roland Barthes oma müüdikäsitluses.

Märksõnad: personifitseerimine, müüt, Roland Barthes, uudiste pealkirjad, kriis


Kui lugeda Postimehes (PM) ja Eesti Päevalehes (EPL) ilmunud uudiste pealkirju alates 2008. aasta algusest, võib täheldada, kuidas sõna "kriis" (ka "majanduskriis", "finantskriis") sisaldavate pealkirjade arv alates hiliskevadest aina kasvab. Võtan vaatluse alla pealkirjamalli "Kriis teeb midagi", milles kriisile omistatakse elusolendi, tegija roll ning üritan neid metafoore temaatiliselt grupeerides ja analüüsides selgusele jõuda, millist kujutluspilti kriisist meedia meile pakub. Järgnevalt vaadeldavad pealkirjad on kogutud Postimehe ja Eesti Päevalehe võrguväljaannete otsingusüsteemide abil. Materjali uurides võib kohe nentida, et neutraalsed lausungid nagu "Finantskriis mõjutab lennuliiklust" jmt on pigem erandlikud; rõhuv enamik pealkirju sisaldab personifikatsiooni ning näitab kriisi apla, võimuka, tugeva ja agressiivse subjekti, (inim)olendina.


Kiuslik kriis

Mida kriis Eesti ajalehtede andmetel siis teeb? Ta liigub suure kiirusega ja jõuab mitmele (kui mitte igale) poole:

Majanduskriis kihutas aasta lõpus täie hooga Eestisse 10.01.2009 PM
Majanduskriis jõudis Vene viinatootjateni 18.11.2008 PM
Rahanduskriis lainetab üle Euroopa 30.09.2008 EPL
Majanduskriis jõudis Broadwayle 08.11.2008 EPL

Võib kujutleda teatud sarnasust orkaani vms loodusõnnetusega, samas kannavad tapvad tormid tänapäeval inimeste nimesid – neilegi on subjektsus omistatud. Klimaatiliste võrdlustega jätkates näeme, et kriis langetab/tõstab temperatuuri, külmutab või sulatab:

Finantskriis jahutas venemaalaste huvi Bentleyte vastu 12.05.2009 PM
Finantskriis külmutab Venemaa filmitööstust 24.10.2008 EPL
Majanduskriis sulatab Leedu rikkaimate ettevõtete väärtust 03.05.2009 PM

Jahutamise alla võib paigutada ka kustutamise:

Kriis kustutas peterburilaste reisimiskihu 07.05.2009 EPL
Majanduskriis kustutab miljonite ameeriklaste parema elu lootused 20.03.2008 EPL

kuigi kustutamise all võib mõelda ka olematusse pühkimist:

Ülemaailmne finantskriis on kustutanud kümnete miljardite eest soomlaste vara 22.09.2008 EPL

Kriis sööb. Ta toitub peamiselt rahast, aga talle näib kõlbavat ka muu varandus:

Majanduskriis sööb võidu Euribori languselt 18.02.2009 PM
Finantskriis sööb BMW kasumit 04.11.2008 PM
Finantskriis sööb Ameerika tippülikoolide raha 19.11.2008 EPL
Finantskriis sööb kõvasti ka Nobeli fondi 10.10.2008 EPL
Rahakriis kugistab lihtsate venelaste kodusid 10.10.2008 EPL
Kriis näksab ka ülikallite veinide hinnast 20.04.2009 PM
Majanduskriis pureb Vene miljardäride varandust 13.02.2009 EPL
TIIT KÄNDLER: Kriis, mis toitub inimese loomusest 08.10.2008 EPL

Kriis lööb ja lõhub, tal on palju jõudu:

Majanduskriis lööb logistikaäri topeltraskelt 07.06.2009 PM
Majanduskriis tabas Walesi rallit 16.04.2009 PM
Majanduskriis lööb erakondade valimiseelarvetesse augu 03.02.2009 PM
Majanduskriis lõi sportlaste rahakotid auklikuks 10.12.2008 PM
USA rahakriis lööb laenu kalliks 18.09.2008 EPL
Kirikutüli lõpetada püüdnud paavsti tabas holokaustikriis 10.02.2009 EPL
Majanduskriis tõukas Tallinna Kaubamaja kahjumisse 28.05.2009 EPL
Suurkriis murdis Šveitsi pankade kaitsemüüri 16.03.2009 EPL
ALEKSANDR DUDNIKOV: Finantskriis murendab Vene majandusmudelit 19.09.2008 EPL
Danske: Läti kriis õõnestab Rootsi krooni 20.02.2009 PM
Majanduskriis laastab töötavate brittide tervist 31.05.2009 PM
Maailma rahaturgude kriis raputas enim Vene börse 17.09.2008 EPL
Finantskriis kõigutab Nord Streami torujuhet 25.02.2009 EPL

Kriis pigistab nii riike, linnu, firmasid kui üksikisikuid:

Majanduskriis pitsitab ka Bill Gates’i 17.02.2009 PM
Majanduskriis pitsitab laevaehitusfirmasid 7.11.2008 PM
Finantskriis pitsitab ka Hiina majandust 20.10.2008 PM
Kinnisvarakriis pigistab Kaliningradi 26.09.2008 EPL
Maaja Vadi: kriis näpistab tegudele 21.02.2009 EPL

Kriis sunnib kedagi kusagilt ära/kuhugi mujale

Majanduskriis ajas Dublinis 100 000 inimest tänavale protestima 21.02.2009 EPL
Majanduskriis peletas uraaniotsijad Soomest minema 15.04.2009 PM
Kriis ajab Soome noored töö asemel kõrgkooli 27.03.2009 EPL
Majanduskriis ajab Eesti diplomaadid lätlastega Kairos ühe katuse alla 20.03.2009 EPL
Majanduskriis saadab sadu töötajaid sundpuhkusele 26.09.2008 PM
Finantskriis viib Lapimaalt ära 30 000 jõuluturisti 19.10.2008 PM
Finantskriis toob G8 liidrid peagi kokku 15.10.2008 PM
Finantskriis viis Rootsi korterituru langusse 15.10.2008 PM
Majanduskriis tõi Vabaduse väljaku arheoloogidele kaevajad 13.02.2009 EPL
Pereterapeut: majanduskriis ajab uusrikaste pered lahku 23.04.2009 EPL
Kriis viib üha rohkem inimesi füüsilise isikuna pankrotti 02.05.2009 EPL
Kriis on toonud Soome tööturule kärbitud töötingimustega "alamkihi" 23.05.2009 EPL

või sunnib kedagi midagi tegema:

Majanduskriis sundis paluma hoonestusõiguse pikendamist 14.10.2008 PM
Kriis sundis autofirma Bentley mööblit valmistama 09.03.2009 PM
Kriis sunnib ettevõtteid kindlustusest loobuma 26.03.2009 EPL
Kriis sundis Tansaaniat alandama majanduskasvu prognoosi näitu 27.03.2009 EPL
Kriis sundis reisikonsultante oma firmat looma 07.04.2009 EPL
Majanduskriis ajab argentiinlased vargile 19.03.2009 PM
Kriis viib ka keskklassi kuritegelikule teele 31.03.2009 PM
Majanduskriis sunnib USA mehi end steriliseerida laskma 21.03.2009 PM
Süvenev majanduskriis ajas Prantsusmaa USA-ga tülli 13.03.2009 EPL
REPLIIK: Kriis teeb kodumaiseks 26.03.2009 EPL
Eelarvekriis ajab käe rusikasse nii õpetajatel kui ka ettevõtjatel 27.11.2008 EPL

Kriis võtab/viib kelleltki midagi ära:

Majanduskriis võtab ilukirurgidelt kliente 10.10.2008 PM
Majanduskriis võttis inimestelt šampanja isu 09.12.2008 PM
Finantskriis viis šampanjaisu 04.06.2009 PM
Finantskriis viis Saudi printsilt aastaga 4 miljardit dollarit 14.12.2008 PM
ILO: finantskriis võib nõuda 20 miljonit töökohta 20.10.2008 PM
Kudrin: finantskriis viis Venemaalt 15 miljardit dollarit 22.09.2008 PM
Üleilmne kriis võtab oma osa ka Hiinast 11.03.2009 PM
Kriis viib postkastist kasutu reklaami 10.02.2009 PM
Kriis võtab USAs meestelt töö kiiremini kui naistelt 20.04.2009 EPL
Kriis viib oskustöölistelt palgatõusu 23.01.2009 EPL
Majanduskriis viib hambaravilt sabad 30.03.2009 PM
Majanduskriis jätab tööta 5 miljonit araablast 05.02.2009 EPL
Majanduskriis ähvardab lätlased jätta telepildita 11.02.2009 EPL

või lihtsalt kärbib:

Majanduskriis kärbib emadepäeva lillemüüki 10.05.2009 PM
Majanduskriis kärbib vormel-1 meeskondade eelarveid 28.01.2009 PM
Kriis ähvardab kärpida poole piimakarjast 21.02.2009 PM
Finantskriis kärbib Venemaal töökohti 24.09.2008 EPL

Kriis võib murda nagu kiskja:

Majanduskriis on rappinud ka miljardäride rikkust 13.03.2009 PM
USA rämpslaenude kriis leidis endale järjekordsed ohvrid 16.09.2008 EPL
Globaalne finantskriis nõudis esimese ohvri Jaapanis 10.10.2008 PM
Toyota võib kukutada GMi suurima autotootja troonilt, kuid kriis murrab kõiki 21.01.2009 EPL

ja võimutseda nagu türanlik valitseja:

Majanduskriis tõmbas Keila haigla müügiplaanidele kriipsu peale 20.02.2009 PM
Majanduskriis koputab Ferrari uksele 10.12.2008 PM
Urmas Kõlli: majanduskriis saadab päringu ka e-riigile 04.06.2008 PM
Kommentaar: Finantskriis ei anna armu 17.09.2008 EPL
Kriis kukutas kolmanda valitsuse 23.03.2009 EPL
Euroopa Ülemkogul domineerib finantskriis 16.10.2008 PM
Politoloog: finantskriis määrab valimiste tulemuse 03.11.2008 PM

Kriis on kaval:

Kriis imbub ööellu - klubid vähendavad lahtiolekuaegasid06.05.2009 EPL

Kriisil on triksteri jooni, ta mitte üksnes ei hävita, vaid ka loob:

Majanduskriis võib päästa õpetajatepõuast 07.04.2009 PM
Kriis loob pinnase eriti võimuahnetele poliitikutele 20.04.2009 EPL

ja tõstab:

Kinnisvarakriis upitab maakleritasusid 08.05.2009 EPL
Kriis tõstab raamatumüügiedetabelite tippu eneseabiraamatud 14.05.2009 EPL
Kirjastaja: finantskriis kasvatab Saksamaal Marxi läbimüüki 20.10.2008 EPL
Kriis kasvatab kauplusekettide omatoodete müüki 03.06.2009 PM

ning näitab ja õpetab:

Peapiiskop: kriis õpetab inimesi õnne allikaid otsima 12.04.2009 PM
Paavst: finantskriis näitab raha illusoorsust 06.10.2008 PM

On sümptomaatiline, et mõlemad ülaltoodud metafoorid pärinevad vaimulikelt. Kriis võib isegi naudingut pakkuda:

Reinaas: kriis aitab tuua sädet silma 17.02.2009 PM
PRIIT SIMSON: Kriis on mõnus 09.01.2009 EPL

Poliitikud ei paku lahendusi, vaid teevad kriisile ettekirjutusi:

Pomerantsi sõnul ei tohi majanduskriis vähendada inimeste turvatunnet 03.06.2009 PM
Padar: majanduskriis ei tohi üle kasvada sotsiaalkriisiks 29.04.2009 PM
Paet: majanduskriis ei tohi areneda poliitiliseks kriisiks 27.02.2009 PM
Raivo Vare: kriis peab lõppema hästi 16.02.2009 PM

Seletaja ja tühistaja

George Lakoffi ja Mark Johnsoni järgi on personifikatsiooni puhul tegu tõenäoliselt kõige ilmsema ontoloogilise metafooriga, mis aitab meil mõista suurt valikut mitteinimentiteetidega seotud kogemusi inimlike motivatsioonide, joonte ja tegevuste termineis (Lakoff & Johnson 1981: 33). Nende raamatu Metaphors we live by personifikatsioonile pühendatud väikeses alapeatükis on põhinäiteks inflatsiooni käsitlemine isikustatud vaenlasena, kes põhjustab mitmesuguseid kannatusi ning kellele astutakse retooriliselt vastu nagu vaenlasele: kuulutatakse talle sõda, seatakse sisse uued käsuliinid, kutsutakse üles ohvreid tooma jne. "Millegi nii abstraktse kui inflatsioon nägemisel inimlikes terminites on ainulaadne seletav jõud, millest enamik inimesi aru saab", ütlevad nad (samas, 34). Lakoff ja Johnson ei ole enesele seadnud eesmärki seletada, mis on inflatsioon. Ka nende jaoks on olnud mugav öelda, et see on "miski nii abstraktne" ja rahulduda sellega, et metafooril, antud juhul personifikatsioonil on "ainulaadne seletav jõud" enamiku inimeste jaoks. Mida personifikatsioon aga niisuguses kontekstis teeb, ei ole mõistagi seletamine. "Majanduskriis" või "finantskriis" on sama "abstraktsed" kui inflatsioon, ning ei saa öelda, et meedia pakutavad kriisimetafoorid seletaksid, miks palgad vähenevad ja töökohad kaovad.

Eespool toodud metafoorilised pealkirjad ei valgusta kriisi kui kompleksse sotsiaalmajandusliku nähtuse põhjusi, nad ei seleta midagi. Zdravko Radman (1995: 225) on kirjutanud: "Metafooriline keel on traditsiooniliselt leitud olevat pigem esteetiline kui kognitiivne, pigem emotsionaalne kui ratsionaalne, pigem ekspressiivne kui informatiivne ja pigem ambivalentne kui täpne". Kõike seda saab väita ka kõnealuste pealkirjade kohta. Aga mida nad teevad, kui nad ei seleta? Ühe võimaliku kirjelduse nende toimemehhanismi kohta pakub Roland Barthes oma Mütoloogiates (2004). Me võime neid personifitseerivaid pealkirju lugeda kui osa kriisi mütologiseerimise diskursusest. Paigutades kriisimärksõnad Barthes’i (2004: 235) kuulsasse müüdiskeemi saame järgmise pildi:

Skeemi ülemisel korrusel on loomuliku keele märgid, materjal, millest müüt ehitab üles oma süsteemi. Müüdis on tähistaja kahepalgeline: keelelise tasandi sisu ja müüdilise tasandi vorm. Müüdilise tasandi tähistatav ehk mõiste pakub konkreetseid asjaolusid, mis (ühes keelelise ainega) müüti toidavad, antud juhul töötuse kasvu, pankrotte, ebakindlust jne. Aga seletus, mida müüt pakub, on järgmine: üleloomuliku jõuga ja loodusjõu paratamatusega ringituiskav koll teeb seda kõike. Kannatage ära, tooge ohvreid, olge solidaarsed, küll ta jälle ära läheb.

Müüt ei eita asju, [...] ta lihtsalt puhastab asjad, teeb nad süütuks, paneb neile aluse loomulikkuses ja igavikus, teeb nad selgeks – ainult et see selgus ei ole seletamise tagajärg, vaid tuleneb lihtsalt nendingust. [...] Asendades ajaloo loomulikkusega, toimib müüt ökonoomselt: ta tühistab inimlike tegude keerukuse, taandades need olemuste lihtsusele; ta surub maha igasuguse dialektika, mis tahes väljumise vahetust silmanähtavusest; ta rajab maailma, milles pole vasturääkivusi, sest sel pole ka sügavust, ning loob selles täielikus silmanähtavuses valla laotunud maailmas õndsa selguse – asjad näevad välja nii, nagu tähendaksid nad juba ise midagi. (Barthes 2004: 271)

Omal kombel pakub müüt seega lohutust ja turvalisust, andes keerulisele nähtusele lihtsa, üldarusaadava "seletuse", mis pole iseenesest muud kui nimetamine. Nimepidi hüüdmine on teadupoolest levinud maagiline võte kurjaga toimetulemiseks, kurja kontrolli alla saamiseks ja kahjutuks tegemiseks (vt Lotman & Uspenski 1999: 193).

Aja- ja pealkirjanikud, kes meid metafooridega pommitavad, ei tee seda muidugi pahatahtlikult lugejate mõtlemisvõimet uinutada soovides. Ma näen kaht põhjust sellise stiili vohamisele. Esiteks, ajakirjanikel lihtsalt puudub kompetentsus, et kriisi ratsionaalselt käsitleda. Nad pole selles asjas targemad kui enamik lehelugejaid, kes kriisiga kohtudes lähtuvad inimtaju universaalsest strateegiast, milleks Stewart Guthrie järgi on "avastada võimalikult palju tähendust, interpreteerides asju ja sündmusi kõige tähendusküllasema mudeli abil" (Guthrie 1995: 61). Selleks mudeliks on inimene ise, inimese jaoks kõige tähendusrikkam entiteet. Tajumine ise on seega juba interpreteerimine. See strateegia ei ole peaaegu kunagi teadlik (samas, 39); teadlikkusega kaasneb püüd instinktiivset antropomorfiseerimist/animismi vältida (nt teadusliku tegevuse raames). Siinkohal pole põhjust pikemalt peatuda selle strateegia (panustada kõige olulisemale võimalusele) kasulikkusel ja sellel, kuidas see on inimesi aastatuhandete vältel ja primitiivsetes ühiskondades aidanud. Guthrie kirjutab:

Antropomorfiseeritud abstraktsioonid ei ole lihtsamate ühiskondade prerogatiiv. Michael Taussig arvab isegi, et moodsad ühiskonnad personifitseerivad teistest enam sotsiaalsete suhete nagu töö, turud ja sootsium aspekte, muutes need "omaenese elujõudu evivateks hingestatud olenditeks nagu vaimud või jumalad". Teised sageli personifitseeritavad abstraktsioonid hõlmavad noorust, vanadust, haigust, tõde, õiglust, aastaaegu, voorusi ja patte, sõda, vaesust, kuritegevust, külma ja kuuma. (Guthrie 1995: 120)

Guthrie niisiis selgitab selle põhjusi, miks me automaatselt omistame paljudele nähtustele inimlikke kvaliteete. Meie ajakirjanikud ei mõtle, vaid tajuvad ja interpreteerivad ühekorraga.

Teine põhjus, miks ajakirjanduses praegu niisugune pealkirjatüüp vohab, on n-ö sotsiaalse tellimuse täitmine. Võrguväljaande lugusid hinnatakse selle järgi, palju nad klikke toovad. Tiit Hennoste kommenteerib:

Ajakirjanduses on pealkiri olnud alati oluline lugema meelitaja. Netilehtedes on selle roll veel suurem, sest loost paistabki tihti vaid pealkiri. See on toonud kaasa karjuvad ja valetavad pealkirjad, mille metafoorid pärinevad üha enam argikeelest ning väljendavad üha enam surma ja tapmise ideoloogiat stiilis "Tuvisid notib kas vihm või rotimürk". Või muutuvad lausa jaburaks, nagu "Lehmamajanduse jälg ootab kirja". (Hennoste 2009: 131–132)

Ülalesitatud pealkirjad on heaks illustratsiooniks Hennoste väidetele. Ka jaburustest pole puudust:

Finantskriis tõi investoritele horror-kaotuse 01.04.2008 EPL

Sellised absurdini ulatuvad totrused muidugi ei toeta pealkirjade pakutavat üldist kujutluspilti üleloomulikust kollist, kuid ei suuda seda ka oluliselt rikkuda.

Ajakirjanikest erinevalt ei kaldu sõna võtvad eksperdid/mõtlejad metafoore nõnda kergekäeliselt kasutama, piirdudes pigem võrdlustega, selgitamaks mõne kriisinähtuse üht või teist aspekti:

Mihkel Mutt: finantskriis kui lakmuspaber 10.10.2008 PM
Jüri Kõre: kriis kui võimalus 20.03.2009 PM
Maive Rute: majanduskriis on nagu harvendusraie 24.04.2009 EPL/MÖTE
PAUL GOBLE: Majanduskriis kui röntgen 30.04.2009 EPL

Selline pealkirjamall on ilmses vähemuses ega suuda samuti oluliselt mõjutada domineerivat mütoloogilist kujutluspilti.
Lakoff ja Johnson kirjutavad:

Metafoorid võivad luua meile reaalsusi, eriti sotsiaalseid reaalsusi. Metafoor võib seega olla tulevaste tegevuste teejuhiks. Need tegevused sobituvad mõistagi selle metafooriga. See omakorda tugevdab metafoori kogemust sidustavat jõudu. Selles mõttes võib metafoor olla iseennast täitev ennustus. (Lakoff & Johnson 1981: 156)

Sellest tulenevad nukravõitu järeldused. Meedia loob kriisi mütologiseerides teatud sidusust lugejaskonnas. See on kannatajate kogukonna sidusus, mitte kaasamõtlejate või tegutseva kodanikuühiskonna sünergia. Me oleme kriisi tõlgendamisel iseenese hooleks jäetud.


Kasutatud kirjandus

 

Barthes, Roland 2004. Mütoloogiad. Tlk. Mirjam Lepikult ja Ott Ojamaa. Tallinn: Varrak.

Guthrie, Stewart 1995. Faces in the clouds: a new theory of religion. New York & Oxford: Oxford University Press.

Hennoste, Tiit 2009. Mis on saand sest meediast? Vikerkaar 4–5: 127–134.

Lakoff, George; Johnson, Mark 1981. Metaphors we live by. Chicago & London: The University of Chicago Press.

Lotman, Juri; Uspenski, Boriss 1999. Müüt - nimi - kultuur. Rmt.: Juri Lotman. Semiosfäärist. Tallinn: Vagabund, 187–218.

Radman, Zdravko 1995. How to make our ideas clear with metaphors. Rmt.: From a metaphorical point of view. A multidisciplinary approach to the cognitive content of metaphor. Edited by Zdravko Radman. Berlin & New York: Walter de Gruyter, 225–256.



Uuringut toetas Euroopa Liit läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi (Kultuuriteooria Tippkeskus)
Antud artikli valmimist on toetanud ETF grant nr 7988 ("Nimetamise võim ühiskonnas ja kultuuris").