John Haglund
Lundi Ülikool, Filosoofia osakond
Johan Blomberg
Lundi Ülikool, Keelte- ja Kirjanduskeskus


Kokkuvõte

Artiklis esitatakse tähenduse analüüs, mis tõukub pragmaatilisest loosungist "Tähendus on kasutus". Selleks, et vältida levinud vigu, vajab antud väide kindlat piiritlemist. Me väidame, et lingvistiline tähendus ei tulene keelekasutusest kui sellisest, mistõttu ei saa rajada tähendusteooriat ainult kasutusele. Oluline on mitte jätta tähelepanuta asjaolu, et keel põhineb mittelingvistilistel faktoritel. Võib tunduda, et see väide on eelmainitud loosungiga vastuolus, kuid artikkel selgitabki antud vastuolu kimäärset olemust. Tähendus põhineb subjektiivsuse ja intersubjektiivsuse vahelistel suhetel, mis omakorda tingivad intentsiooni ja interpretatsiooni vahelised tugevad seosed. Samas on üksnes kommunikatiivsetele diaadidele rajatud tähendusanalüüs ebapiisav. Oluline on, et tähenduse jagamist reguleerivad kogukonna interaktsioonid, mida me nimetame konsensuseks. Need mängivad olulist rolli kõikide kommunikatsiooniaktide kujunemisel. Nii moodustub triaadiline struktuur, mida nimetame tähenduse jagamise võrgustikuks. Antud mudeli loomist on ajendanud tõdemus, et tähendus ei asu "peas" ega ka lahus indiviididest, kes selle tähenduse moodustavad.


Märksõnad: tähendus, pragmaatika, keelefilosoofia, kommunikatsioon, intersubjektiivsus


» Täistekst inglise keeles