Üldised nõuded

1.1. Hortus Semioticus avaldab semiootikaalaseid artikleid ja arvustusi.

1.2. Artiklid peaksid olema eesti- või inglisekeelsed. Inglise keele timetamine on autorite kohustus.

1.3. Käsikirjad tuleks saata järgmisele aadressile:
        katre.parn@ut.ee
        Erinumbrite puhul võib kasutada ka külalistoimetajate aadresseid.

1.4.  artikkel esitada eesti keeles, Rich Text Format- (laiend .rtf) või MS Wordi Document-failina (laiend .doc)

1.5.  tabelid ja joonised vormistada eraldi failidena, jooniste allkirjad jätta tekstifaili (mitte kirjutada joonise sisse); mujalt pärit illustratsioonide kasutamisõiguse eest kannab hoolt artikli autor

1.6.  artiklile lisada

        (a) autori e-posti aadress
        (b) eesti- ja ingliskeelne sünopsis (u 250 sõna) ning märksõnad eesti ja inglise keeles

1.7.  artikli pikkus on soovitavalt kuni 15 lk ehk 27000 tähemärki koos tühikutega (1,5 reavahega 12-punktine kiri Times New Roman fondis)

Teksti vormistamine

2.1.  pealkiri ja alapealkirjad jätta samasse stiili kui ülejäänud tekst (st mitte kasutada teistsugust stiili ega fonti)

2.2.  joonealuseid kommentaare võimalusel vältida

2.3.  sõnu mitte poolitada

Tsitaadid

3.1.  viide tsitaadi allikale esitada ümarsulgudes, nt:

Lotman (1999: 21) on võrrelnud semiosfääri elusorganismiga...

...semiosfäär on võrreldav ka elusorganismiga (Lotman 1999: 21).

3.2.  pikad tsitaadid (pikemad kui 4 rida) vormistada väiksemas kirjas omaette plokina, tekstivälja vasaku serva suhtes nihutatult ja ilma jutumärkideta; viide tsitaadi allikale paigutada tsitaadi järele (pärast kirjavahemärki). Nt:

Selgitades osa-terviku suhteid semiosfääris, võrdleb Lotman semiosfääri organismiga:

Semiosfääri sisemine mitmekesisus peab silmas ta terviklikkust. Osad ei kuulu tervikusse mitte mehaaniliste detailidena, vaid nagu organid organismi. Semiosfääri tuummehhanismide struktuurse ehituse peamine iseärasus on, et iga osa on ise tervik, suletud oma struktuursesse iseseisvusesse. Tema suhted teiste osadega on keerukad ja paistavad silma suure deautomatiseerituse poolest. (Lotman 1999: 21)

3.3.  väljajäetud tekstiosa markeerida [...] (mitte /.../)

3.4.  artikli autori kommentaarid tsitaadi sees esitada nurksulgudes [ ] (mitte / /)

Kasutatud kirjanduse loetelu

4.1.  viidatud teosed järjestada alfabeetiliselt, järgides allpool esitatud vormistusviisi. Raamatute ja ajakirjade pealkirjad kirjutada kursiivis, artiklite pealkirjad harilikus kirjas; köidete ja seeriate märkimiseks kasutada araabia numbreid; autorite nimed on soovitav välja kirjutada. Nt:

Raamat:

Deacon, Terrence 1998. The Symbolic Species: The Co-Evolution of Language and the Human Brain . London: Penguin Books.

Krampen, Martin; Oehler, Klaus; Posner, Roland; Sebeok, Thomas A.; Uexküll, Thure von (eds.) 1987. Classics of Semiotics . New York: Plenum Press.

Lotman, Yuri M. 1990. Universe of the Mind: A Semiotic Theory of Culture . London: I. B. Tauris.

Artikkel:

Baer, Eugen 1984. How do reflexive systems communicate? - Pelc, Jerzy; Sebeok, Thomas A.; Stankiewicz, Edward; Winner, Thomas G. (eds.), Sign, System and Function: Papers of the First and Second Polish-American Semiotics Colloquia . (Approaches to Semiotics 67.) Berlin: Mouton Publishers, 1-11.

Krampen, Martin 1997. Models of semiosis. - Posner, Roland; Robering, Klaus; Sebeok, Thomas A. (eds.), Semiotics: A Handbook on the Sign-Theoretic Foundations of Nature and Culture, vol. 1 . Berlin: Walter de Gruyter, 247-287.

Nöth, Winfried 1998. Ecosemiotics. - Sign Systems Studies 26: 332-343.

Putnam, Hilary 1999. Tähendus ja osutus. - Kangilaski, Jaan; Laasberg, Margo (toim.), Tähendus, tõde, meetod . Tartu: TÜ Kirjastus, 310-322.

Stigler, Lis 1981. Sociolingvistik i Sovjetunionen. - Svantevit 7(2): 5-20.

Winner, Thomas G. 1995. Prague structuralism and semiotics: Neglect and resulting fallacies. - Semiotica 105(3/4): 243-275.

4.2.  kui viidatud teos ei ole antud teksti esmatrükk, võib esmailmumise aasta paigutada viidatud teksti ilmumisaasta järele nurksulgudesse, nt:

Jakobson, Roman 2000 [1959].

4.3. Võrgulehekülgede viited paigutada kasutatud kirjnduse nimekirja

4.4.  kirillitsas kirjutatud sõnade, raamatute ning ajakirjade pealkirjade jm jätta võimalusel kirillitsasse; translitereerimisel kasutada SSS'i transliteratsiooni tabelit