A N A X I M A N D R O S
Mileetosest (u. 610-546 e.Kr)

Valik tunnistusi · Fragmendid · Ikonograafia · Kreeka tekst · Kirjandus
Filosoofia geneesist · Uus maailmapilt


  1. Eludaatumid, teos, tegevus
  2. Algaluse (apeiron) kohta
  3. Loendamatu arv maailmu
  4. Kosmogoonia
  5. Kosmoloogia
  6. Zooloogia ja antropoloogia

II. ALGALUSE (apeiron) KOHTA (1)

A 15 DK; Aristoteles, Phys. III 4, 203b10. Seetõttu, nagu me ütleme, sellel [algusel] ei ole algust, vaid ta ise kujutab endast algust teistele asjadele, ning kõike hõlmab ja kõike juhib, nagu ütlevad need, kes ei tunnista peale piiritu muid põhjuseid -- nagu mõistust või armastust. See on ka jumalus, sest on surematu ja hukkumatu, nagu ütleb Anaximandros ja enamus füsiolooge. 

Aristoteles, Phys. III 4, 203a3jj. ... kõik peavad piiritut (to apeiron) olevate asjade mingiks algaluseks (archê); ent ühed, nagu näiteks pythagorlased ja Platon, iseeneses piirituks, [st.] mitte mingi teise [substantsi] omaduseks (symbebêkos), vaid iseseisvaks olemuseks ... aga kõik füüsikud peavad alati piiritule omaseks niinimetatud elementidest mingit teist [=temast erinevat] loomust (physis): vett, õhku või nende vahel olevat.


  1. Abstraktse termini to apeiron kuuluvust Anaximandrosele vähendavad mõningad asjaolud, toome ära üldisemad neist: Ei ole ühtegi autentset Anaximandrose teksti, kus selle termini algupärasus oleks kontekstiga tagatud. Physikoi pidasid "piiritut" või "lõputut" mingi teise substantsi atribuudiks, st. piiritu figureeris algaluste (archai) predikaadina, mitte asjana iseeneses, piiritusena/lõputusena (to apeiron). Aristotelese ja Theophrastose tunnistustest võib sama hästi välja lugeda seda, et to apeironi puhul on tegemist tõlkega, peripateetilise terminiga Anaximandrose poeetilistest väljenditest. Abstraktse termini to apeiron sidumine eriti Anaximandrose filosoofia külge uusaegse hermeneutika poolt ei ole piisavalt põhjendatud; Aristotelese ega Theophrastose tunnistustes leidu to apeironi kanoonilist seostamist ainuüksi Anaximandrosega (vt ka tunnistusi kosmogoonia kohta ja märkusi; ülevaateid selle teema kohta: Ch. Kahn. Anaximander and the Origins of Greek Cosmology. New York, 1960, Appendix II. G.S. Kirk. Some Problems in Anaximander. - Studies in Presocratic... I vol., 323-349. A. Lebedev. TO APEIPON: ne Anaksimandr, a Platon i Aristotel. - Vestnik drevnei istorii, Nr. 1-2. Moskva, Nauka, 1978.

Palmett