A N A X I M A N D R O S
Mileetosest (u. 610-546 e.Kr)

Valik tunnistusi · Fragmendid · Ikonograafia · Kreeka tekst · Kirjandus
Filosoofia geneesist · Uus maailmapilt


  1. Eludaatumid, teos, tegevus
  2. Algaluse (apeiron) kohta
  3. Loendamatu arv maailmu
  4. Kosmogoonia
  5. Kosmoloogia
  6. Zooloogia ja antropoloogia

I. ELUDAATUMID, TEOS, TEGEVUS (1)

A 1 DK; Diogenes Laërtios, Kuulsate filosoofide elu ja vaated, II 1-2. Anaximandros Praxiadese poeg, Mileetosest; ta ütles, et algalus ja element on apeiron, piiritlemata [seda] õhu või vee või millegi muuna [...] Ta leiutas esimesena gnoomoni ja, Favorinuse Kirju ajaloo järgi, püstitas [?] Lakedaimonis, et märkida pööripäevi ja võrdpäevsust, aga samuti ehitas kella. Ta joonistas esimesena üles maa ja mere piirid ning peale selle konstrueeris taevagloobuse. Oma seisukohtadest tegi ta üldjoonelise väljavõtte, mis arvatavalt oli ka Ateena Apollodorose käes. Viimane ütleb oma Kroonikas, et Anaximandros oli 58. olümpiaadi teisel aastal [547/6 e.m.a.] 64 aastat vana ja veidi peale seda suri ... 

A 2 DK; Suda s.v. Filosoof Anaximandros Praxiadese poeg, Mileetosest oli Thalese sugulane, õpilane ja järgija. Ta avastas esimesena võrdpäevsuse, pööripäevad ja kella ning selle, et maa asub kesksel kohal. Ta tutvustas gnoomonit ja andis geomeetriast üldise ülevaate. Ta kirjutas [teosed] Loodusest, Maa pöörlemine ja Kinnistähtedest ja Taevagloobusest ja mõned veel. 

A 4 DK; Herodotos, II 109. Kreeklased õppisid babüloonlastelt tundma taevasfääre, gnoomonit ja päeva kahteteist osa. 

A 6 DK; Agathemeros I 1. Anaximandros Mileetosest, Thalese õpilane, joonistas esimesena tahvlile oikumeeni kaardi; peale teda parandas kaarti paljureisinud mees Hekataios Mileetosest, nii et see äratas imestust. 

A 6 DK; Strabon I 7. Eratosthenes räägib, et esimesteks [geograafideks] peale Homerost olid kaks: Anaximandros, Thalese õpilane ja kaaslinlane, ning Hekataios Mileetosest. Anaximandros avaldas esimesena geograafilise kaardi, ent Hekataios jättis endast järele [geograafilise] töö (gramma), mille autentsust kinnitavad teised tema teosed.

Herodotos, IV 36. Ajab naerma, kui näen kaarte, mida paljud on joonistanud, ilma et ühelgi õiget ettekujutust oleks. Okeanos on kujutatud neil ümber maa voolavana, mis on ümmargune nagu sirkliga tõmmatud, ning Aasia on tehtud Euroopaga ühesuuruseks.


  1. Tunnistused annavad küllaldast alust uskuda, et Anaximandros oli esimene kreeklane, kes kirjutas oma teose proosas (vt Kahn 1960:6, 240). Kuigi ta väljendas oma mõtteid kujul, mida Simplikios kutsub "pigem poeetilisteks", on seda peetud ka kreeka teaduse ametlikuks alguseks. Anaximandrose elu kohta on viiteid veel, et ta juhtis Mileetose koloonia Apollonia rajamist Musta mere äärde (mis on vaieldav) ning et ta on viibinud Spartas. Viimane tunnistus on seotud tema teadusliku tegevusega, nimelt gnoomoni leiutamisega ja selle ülesseadmisega. "Leiutamist" ennast ei saa lugeda tõepäraseks, mida kinnitab ka Herodotos. Teine teade Anaximandrose avastuste kohta on esimese maakaardi koostamine Kreekas. Kõige problemaatilisem ja kuulsam aga Anaximandrose juures on tema termin apeiron, millest tunnistused ei anna ühtset ettekujutust. Kaasajal läheneb selleteemaline kirjandus aukartustäratavale hulgale ja mingit konsensust või enam-vähem ühest tõlgendust siin tegelikult saavutatud ei ole (vt märkusi apeironi kohta).
Palmett