H E R A K L E I T O S
Ephesosest (u. 540/20 - u. 480/60 e.Kr)

Elulugu · Teos · Fragmendid· Ikonograafia · Kreeka tekst · Kirjandus
Anaximandros · Filosoofia geneesist


Fragmentide temaatiline klassifikatsioon Marcovichi järgi Dielsi numeratsiooni alusel. 
Logosedoktriin: 1 · 2 · 4 · 8 · 9 · 10 · 12 · 13 · 15 · 17 · 18 · 19 · 21 · 22 · 23 · 26 · 28 · 34 · 35 · 37 · 40 · 42 · 48 · 49a · 50 · 51 · 53 · 54 · 55 · 56 · 57 · 58 · 59 · 60 · 61 · 62 · 72 · 73 · 75 · 80 · 81 · 86 · 88 · 89 · 91 · 93 · 97 · 101 · 101a · 103 · 107 · 111 · 112 · 114 · 116 · 123 · 125 · 126 · 129

Tuledoktriin: 3 · 5 · 6 · 7 · 11 · 14 · 16 · 27 · 30 · 31 · 32 · 36 · 38 · 41 · 45 · 52 · 63 · 64 · 65 · 66 · 67 · 68 · 70 · 71 · 74 · 76 · 77 · 78 · 79 · 74 · 82-83 · 84b · 85 · 90 · 92 · 94 · 96 · 98 · 99 · 100 · 102 · 105 · 106 · 108 · 110 · 117 · 118 · 120

Eetika, poliitika ning muu: 20 · 24 · 25 · 29 · 33 · 39 · 43 · 44 · 46 · 47 · 49 · 67a · 87 · 95 · 104 · 109 · 115 · 119 · 121 · 122 · 124 · 125a · 126 · 127 · 130 · 132 · 134 · 135 · 138


89. (M 24) Plutarchus. De superstitione 3.
Virgetele on maailm üks ja ühine, magajad ent pöörduvad oma ainsasse isiklikku [maailma] tagasi.

... üks ja ühine ... - st kõigile samat maailma (B30), mis on mõõdujärgi süttiv ja mõõdujärgi kustuv tuli (ibid.). Magajatel on aga oma isiklik maailm, millesse nad pöörduvad ja kus nad toimetavad ja kõnelevad (B 73) ja kus neil on oma isiklik arusaamine (B 2). Nood magajad irduvad terviklikust maailmast, et luua oma, seal on võimalik oma tarkus (Pythagoras - B 129), oma seadused (demokraatia?), oma mõistmine (Hesiodos, Pythagoras, Xenophanes, Hekataios - B 40), so asjad, mis ükski ei sümpatiseerinud Herakleitosele, sest esimene on "petukunst", teine ei põhine logosel ja kolmas on barbaarsest hingest ja paljuteadmisest sündinud väärarusaamine (B 35). Nii on võimalik, et jagatakse kõik asjad kaheks: päevaks ja ööks (Hesiodos), kuigi need on üks (B 50). Veelgi: see viimane annab ehk alust eelistada üht (nt Hesiodosel häid päevi õnnetutele päevadele - vt B 106). Selles poolikus või osalises oma maailmas magamisele vastandus Herakleitose "järgnemine üldisele" (B 2), et jõuda mõistmisele, kuidas kõik kõige läbi on juhitud, mis ongi ainuke tarkus (B 41).
Palmett