Z E N O N
Eleast (u. 490 - 430 e.Kr)

Tõlke saateks · Fragmendid · Kirjandus
Parmenides


  1. Elulugu
  2. Raamatust
  3. Ütlused
  4. Apooriad

ELULUGU

Diog. IX 25jj. (Diels A1) <25> Elealane Zenon. Tema ütleb Apollodoros oma Kroonikas olevat sünni poolest Teleutagorase, lapsendamise järgi aga Parmenidese poja (Parmenidese aga Pyrese poja). Tema ja Melissose kohta ütleb Timon järgnevat:

mõlemakeelse väge suurt ega mitte nõrka,
Zenoni, kõikide laitja, ja Melissost
paljudest tühikujutlusist üle, vähestest vaid nõrgem.

Zenon aga kuulas Parmenidest ja sai tema lemmikuks. Ja ta oli heakasvuline, nagu ütleb Platon Parmenideses [127b]. Ja tema mainib teda Sofistis [216a] <ja Phaidroses [261d]> ja kutsub teda Elea Palamedeseks. Aristoteles aga ütleb, et ta oli dialektika leiutaja, justnagu Empedokles retoorika. <26> Ta oli väga silmapaistev mees nii filosoofias kui avalikus elus: tuuakse igatahes välja, et tema raamatud on täis palju mõistmist. Kui ta aga tahtis türann Nearchost (teised aga: Diomedonit) kukutada, võeti ta kinni, nagu räägib Herakleides Satyrose epitoomis. Kui teda üle kuulati nii kaasteadjate suhtes kui relvade kohta, mida ta Liparasse viis, andis ta kõik tema <s.t türanni> sõbrad üles, tahtes, et too üksi tema jääks; seejärel <ütles>, et tal oli mõnedest asjadest rääkida talle kõrva sisse, ning teda hammustanud, ei lasknud seni lahti, kuni ta läbi torgati; sedasama olevat läbi elanud türannitapja Aristogeiton. <27> Demetrios aga ütleb oma Homonüümides, et ta pures toda ninast. Antisthenes aga räägib oma Diodoche’des, et pärast sõprade ülesandmist, kui türann küsis, kas on veel keegi muu, ütelnud ta nii: “Sina, kes sa oled linnale nuhtlus”, kohalviibijaile aga: “Ma imestan teie arguse pärast, kui sellepärast, mida nüüd söandan, orjate teie türanni”, ja lõpuks keele välja hammustanud, sülgas ta selle tema pihta; kodanikud aga, kes kohale sööstsid, hoidsid türanni kohe eemale. Pea-aegu sedasama räägib enamik. Hermippos aga ütleb, et ta visati müüsrisse ja lõigati tükkideks. Ja tema suhtes ütleme me nõnda:
sa tahtsid, o Zenon, üllalt tahtsid tappa türanni, päästa orjusest Elea,
ent sind köideti - türann ju heitnud su müüsrisse,
lasi sind peksta. Mida ma räägin? Su keha küll, sind aga mitte.

Oli ju muuski suhtes Zenon tubli, aga ka põlglik vägevamate suhtes samuti kui Herakleitos: sest ka tema varasemat Hyelet, hilisemat aga Eleat, mis oli fooklaste koloonia ja tema enda kodumaa, vaest linna, mis teadis vaid häid mehi kasvatada, armastas enam ateenlaste suurustlemisest, nõnda et ta kordagi ei reisinud nonde juurde, vaid saatis elu mööda sealsamas. <29> Tema uuris esimesena Achilleuse arutlust, Favorinus aga nimetab Parmenidest ja paljusid teisi.
Oli ta aga sellisel arvamisel: kosmosil olla ja tühjal mitte olla, kõik on aga esile tulnud kuumast ja külmast ja kuivast ja niiskest, mis on haaratud üksteisesse üleminekusse; ka inimese teke on maast ning hingele on aluseks eelnimetatute segu, ilma et ükski neist ainuvaldaks. Teda öeldakse sõimatuna vihastuvat. Süüdistatuna kellegi poolt <selle pärast>, ta öelnud: “Kui ma teeskleks, et mind ei sõimata, ei tohiks ma märgata, et mind kiidetakse.”
Et Zenoneid aga on kaheksa, oleme vestnud peatükis Zenon Kitioslase kohta [VII, 35]. Ja tema õitseiga oli 79. olümpiaadi ajal.

SUIDAS (Diels A2) Teleutagorase poeg Zenon, Elea filosoof, aja poolest Pythagorase ja Demokritose lähedastest: oli ta ju 78. olümpiaadi ajal Xenophanese või Parmenidese õpilane. Kirjutas Riidlusi, Empedoklese teoste eksegeesi, Filosoofide vastu {Vastuseks filosoofidele}, Loodusest.
Tema öeldakse olevat dialektika leiutaja nagu Empedokles retoorika; tahtes aga Nearchost (teised aga: Diomedonit), Elea türanni kukutada, võeti ta kinni. Ja kui teda küsitleti, hammustas ta oma keelde ja selle välja lõiganud, sülgas türanni pihta, ja visatud müüsrisse, lõigati ta tükkideks.

Euseb. Chron., Ol. 81, 1-3 [456 - 454] (Diels A3) Zenon ja Herakleitos Tume olid õitseeas.

[Platon] Alcib. I 119a (Diels A4) Ent ütle, kes teistest ateenlastest või võõramaalastest - orjadest või vabadest - on saanud targemaks Periklesega läbikäimise tõttu, nagu minul on sulle öelda, et Zenoniga läbikäimise tõttu on Pythodorus Isolochose poeg ja Kallias Kalliadese poeg, kellest kumbki Zenonile sada miini maksis, targaks ja kõneosavaks saanud.

Schol. (Diels A4) Elealane Zenon, Parmenidese õpilane, filosoof looduse ja polise tegevuse alal tõelisel viisil: sellepärast vastandatakse teda ka Periklesele, kes oli poliitik näiliselt. Tema kuulaja [oli] Pythodoros, kes ka Parmenideses väärib meenutamist, kuna ta Antiphonile sellest koosviibimisest edasi andis, kellelt õppides klazomeenlane Kephalos õpetajaks sai.

Plut. Pericl. 4,5 (Diels A4) Perikles kuulas ka eleaat Zenonit, kes tegeles olemisega nagu Parmenides ning oli omandanud täiuslikult kummutamiskunsti ja võime vasturääkivuse abil apooriasse sulgeda.

Aristot. Rhet. A 12, 1372b3 (Diels A5) Ja kel seevastu ebaõiglased teod kiituseks, kui näiteks ühtlasi juhtub kätte maksma isa või ema eest, nagu Zenonil.

Diodor. X 18,2 (Diels A6) Kuna Nearchos tema kodumaad rängalt türanniseeris, korraldas ta türanni vastu vandenõu. Kui ta aga avastati ning teda küsitleti piinapingis Nearchose poolt, kes olid kaasteadjad, ütles ta: “Oh et küll, nagu ma olen oma keele isand, nõnda valitseksin ka oma keha”. Kui türann aga palju enam lasi pinguldada tema piinu, jäi Zenon mõneks ajaks kindlaks; siis aga, kiirustades piinapingist vabanema ning ühtlasi Nearchosele kätte maksma, mõtles ta välja midagi sellist. Piinamise kõige pinguldatuma ulatuse ajal, teeseldes, et hing annab valudele järele, kisendas ta: “Lõpetage, ja ma räägin kogu tõe ära”. Kui nad ta lahti lasid, soovis ta, et too teda kuulaks omaette ligitulnuna. Palju ju olla neist, millest kavatses kõnelda, sellist, mida on eelistatav hoida salajas. Kui türann rõõmuga juurde tuli ja oma kõrva tema suule lähendas, hammustas Zenon lahtise suuga ahmides hammastega valitseja kõrva. Kuigi aga teenrid kiiresti kohale jooksid ja piinatut igati nuhtlesid, et too suu avaks, hoidis ta veel palju kõvemini kinni. Lõpuks, suutmata võita selle mehe vaprust, torkasid nad ta läbi, et ta hambad lahti laseks. Ja sellise kavalusega vabanes ta piinadest ja võttis türannilt karistamisvõimaluse.

Plut. Adv. Colot. 32 p. 1126D (Diels A7) Niisiis Zenon, Parmenidese õpilane, sepitsedes türann Demylose vastu ja selles asjas ebaõnnestudes, tules Parmenidese sõna kui segamata ja ehtsat kulda esitas ja näitas ära tegudega, et häbi on suurele mehele hirmus, valu aga kardavad lapsed ja naised ning mehed, kel on naiste hinged: nimelt hammustas ta läbi oma keele ning sülgas selle türanni peale.

Clem. Strom. IV 57 (Diels A8) Mitte ainult aisoplased ja makedoonlased ja lakoonlased pole piinatuna jäänud kindlaks, nagu ütleb Erastosthenes oma raamatus Headest ja halbadest, vaid ka elealane Zenon, kui teda sunniti reetma midagi oma saladustest, talus kindlalt piinu midagi üles tunnistamata, ning viimaks ka keele välja hammustas ja sülgas türanni peale, keda ühed nimetavad Nearchoseks, teised aga Demyloseks.

Philostr. V Apoll. Tyan. VII 2 (Diels A9) Nüüd elealane (tema on teadupärast alustanud dialektika) müüslase Nearchose türanniat kukutades kukkus kinni ja piinatuna oma kaasvandenõulastest vaikis, neid aga, kes türannile ustavad, süüdistades, nagu ei oleks nood ustavad, nõnda et nood tapeti tõeliste süüdistuste tõttu, tema aga tegi vabaks müüslaste alad, türannia selle enda läbi kukutanud.

Diog. VIII 57 (Diels A10) Aristoteles ütleb oma Sofistis, et Empedokles esimesena leiutas retoorika, Zenon aga dialektika.

Sext. adv. math. VII 6 (Diels A10) Parmenides aga ei näi dialektikas kogenematu olevat, kuna ju jällegi Aristoteles tema õpilast Zenonit peab dialektika rajajaks.


Palmett