TÜ klassikalise filoloogia õppetool

Georg Loeschcke

Filoloogiadoktor Georg Loeschcke (1852-1915) eluteest on Tartu Ülikooliga seotud aastad 1879-1889. Pärast viieaastast stuudiumit Leipzigi ja Bonni ülikooli juures, promoveerumist 1876. aastal A. Schäferi juures Bonnis ajaloolis-epigraafilisel teemal De titulis aliquot atticis quaestiones historicae ning 1877-1879 Saksa Arheoloogiainstituudi stipendiaadina Itaalias, Kreekas, Prantsusmaal ning Inglismaal veedetud aega kutsuti 27-aastane G. Loeschcke Tartusse klassikalise filoloogia ja arheoloogia õppetooli professoriks. Juba 1880. aastal sai temast sel kohal korraline professor. Nii noore mehe professoriks kutsumise aluseks oli ilmselt mitu asjaolu:

  1. tema väljapaistev dissertatsioon, mis hõlmas nii ajaloolisi kui filoloogilisi küsimusi – Tartu õppetool eeldaski ju mitmekülgset teadlast;
  2. G. Loeschcke kolm silmapaistvat kreeka vaasimaali alast artiklit prestiiz^ikates arheoloogiaajakirjades;
  3. Bonni Ülikooli professori R. Kekule soovituskiri.

Tartu perioodil luges G. Loeschcke mitmesuguseid kursusi kreeka epigraafikast, arheoloogiast, kunstiajaloost, mütoloogiast, retoorikast, topograafiast, teatrist, sissejuhatust klassikalisse filoloogiasse ning autorikursusi kreeka proosakirjanikest. Õppetööst olulisemaks on põhjust pidada G. Loeschcke poolt Tartu perioodil publitseeritud artikleid kreeka vaasimaalidest ning reljeefidest. Enamiku nende tööde materjalist oli ta kogunud juba enne Tartusse tulekut oma stipendiaadiaastail. Ometi sisaldavad just Tartu perioodil kirjutatud tööd G. Loeschcke kõige viljakamaid ideid. Vaasimaalide, reljeefide jm. käsitlemisel jätkas G. Loeschcke oma õpetaja R. Kekule ideed vanaatika ja vanakorintose vaasimaalide kujunditraditsioonist (bildliche Tradition).

Tartust siirdus G. Loeschcke Bonni, kus ta oli 1889-1912 tegev klassikalise filoloogia professorina ja 1909-1910 Bonni Ülikooli rektorina, 1912. aastast kuni surmani töötas ta Berliini Ülikoolis. 1913. aastal sai G. Loeschcke Preisi TA liikmeks. Pärast Tartust lahkumist hakkasid teda huvitama Rooma limes'e probleemid, alates 1900. aastast kuni surmani organiseeris ta pidevalt arheoloogilisi kaevamisi limes'e eri piirkondades.

Tartu perioodi bibliograafia:

  1. Mykenische Thongefässe (koos A. Furtwängleriga). Berlin, 1897.
  2. De basi quodam prope Spartam reperta observationes archeologicae. Dorpat, 1897.
  3. Die cataqusa des Praxiteles. – Archeologische Zeitung XXXVIII, 1880, 102 jj.
  4. Archäologische Miscellen. Programm....., 1880.
  5. Vasenbilder aus Kameines. – Athenische Mitteilungen V, 1880, 380 jj.
  6. Mitteilungen aus Kameines. – Athenische Mitteilungen VI, 1881, 1 jj.
  7. Berliner Dreifussvasen aus Tanagra. – Archäologische Zeitung XXXIX, 1881.
  8. Die Enneakrurosepisode bei Pausanias. Programm, 1883.
  9. Vermutungen zur griechischen Kunstgeschichte und zur Topographie von Athen. Programm, 1884.
  10. Tparexai. – Archäologische Zeitung XLII, 1884, 93 jj.
  11. Die östliche Giebelgruppe am Zeus-Tempel zu Olympia. Programm, 1885.
  12. Boreas und Oreithyia am Kypseloskasten. Programm, 1886.
  13. Mykenische Vasen vorhellenische Tongefässe aus dem Gebiete des Mittelmeeres (koos A. Furtwängleriga). Berlin, 1886.
  14. Die westliche Giebelgruppe des Zeustempel zu Olympia. Programm, 1887.
  15. Archaische Niobidenvase. – Archäologisches Jahrbuch 1887 II, 275 jj.
  16. Aus der Unterwelt. Programm, 1888.
  17. Relief aus Messene. – Archäologisches Jahrbuch 1888 III, 189 jj.

G. Loeschcke elu ja tegevuse kohta võib pikemalt lugeda:

  1. Heimberg, U. Georg Loeschcke. – Neue Deutsche Biographie Bd. 15. 1987, lk. 61-62.
  2. Koepp, Fr. Georg Loeschcke. – Neue Jahrbücher für das klassische Altertum, Geschichte und deutsche Literatur. 19. Jahrgang. Leipzig- Berlin, 1916, lk. 139-147.
  3. Oelmann, F. Georg Loeschcke. – Bonner Jahrbücher Bd. 152. 1952, lk. 5 jj.
  4. Levitski, G. V. Biografic^eskij slovar' professorov i prepodavatelej Imperatorskogo Jur'evskogo, byvs^ts^ego Derptskogo, Universiteta za sto let ego sus^ts^estvovanija (1802-1902) II. Jurjev, 1903, lk. 477-480.