TÜ klassikalise filoloogia õppetool

Johann Karl Simon Morgenstern

Pilt   
sündis 28. augustil 1770 Magdeburgis linnafüüsiku Dr. Fr. S. Morgensterni teise pojana. Tema isa oli omal ajal tunnustatud arst, loodusuurija ja kirjanik. Isa suri, kui noor Morgenstern oli 12-aastane. Edasi tegeles poja kasvatamisega peamiselt ema Johanna Katharina, mistõttu kujunes Karl Morgensternist neiulike kommetega nooruk. Lühikest aega õppis K. Morgenstern St. Ulrichi köstrikoolis, seejärel astus 1780. aastal Magdeburgi toomkooli, mille lõpetas 1788. aastal. Toomkooli õpetajatest mõjutas K. Morgensterni esmajoones religiooni, ladina keele ja matemaatika õpetaja G. B. Funk; just tänu temale sai alguse K. Morgensterni huvi Cicero ja Horatiuse teoste vastu. Kreeka keele õpetus oli koolis viletsal järjel, nii et noore Morgensterni oskused selles vallas jäid äärmiselt tagasihoidlikuks. Magdeburgi perioodist on teada ka K. Morgensterni esimesed trükitud kirjanduslikud katsetused pealkirjaga "Die Menge des Lebens im Weltall".

Pärast Magdeburgi Toomkooli lõpetamist pakuti K. Morgensternile koduõpetaja kohta professor Funki vana tuttava hr. Basedow juurde, kuid K. Morgenstern loobus sellest ja asus alates 1788. aastast õppima Halle Ülikooli. K. Morgenstern immatrikuleeriti kui cultor philosophiae ja ta pühenduski ühelt poolt filosoofia- ja eetikaõpingutele professor J. A. Eberhardi juures, teisalt klassikalisele filoloogiale ja eriti Platonile professor Fr. A. Wolfi juures. Just siin sai Platonist tema elu peamine uurimisobjekt ja selle kinnituseks kandis ta kogu elu Sokratese pea kujutisega kaunistatud oonükssõrmust. 1789. aastal sai temast Fr. A. Wolfi rajatud klassikalise filoloogia seminari liige. Halle Ülikooli ajal tutvus ta mitmete filosoofiliste õpetustega (Kant, Leibnitz, Descartes), kuid ei sidunud oma vaateid ühegi kindla filosoofilise süsteemiga. Lisaks kuulas ta veel Jakobi juures loogikat ja metafüüsikat, Ewersbecki juures loogikat ja üldist grammatikat, Greni juures füüsikat, Klügeli juures matemaatikat, Kandi juures metafüüsika aluseid, Prange juures arheoloogiat, täiendades oluliselt oma joonistusoskust, Knappi juures kirikuajalugu ja Behrmanni juures inglise keelt. K. Morgensterni kuueaastase Halle-stuudiumi oluliseks komponendiks oli suhtlemine mitmete silmapaistvate isikutega: lisaks professor Wolfile ja Eberhardile veel kantsler Niemeyeri, ülikooli kantsleri Hoffmanni, ümbermaailmareisija Forsteri, professor Rüdigeri ja teistega.

3. mail 1794 sai K. Morgenstern Halles filosoofiadoktoriks ja habiliteerus sealsamas käsitlusega Commentationes tres de Platonis republica (1798), milles lükkas ümber eelarvamuse, et Platoni teose eesmärgiks on ideaalse riigi kujutamine praktilistel kaalutlustel, ja tõestas, et teose eesmärgiks on hoopis kombeõpetus ja et tegemist on kunstiteose, mitte praktilise käsiraamatuga. Antud käsitlus jäi K. Morgensterni suurimaks filoloogiliseks saavutuseks.

Kahekümne nelja aastaselt alustas K. Morgenstern õppejõutegevust, lugedes Halles kursusi filosoofia ajaloost ja Cicero teosest De natura deorum. Nelja Halles õpetatud aasta jooksul levis K. Morgensterni kuulsus üle kogu Saksamaa ja ta sai rohkesti kutseid mitmetesse ülikoolidesse ja gümnaasiumidesse (Altorf, Duisburg, Oldenburg jt). 1798. aastal otsustas ta siiski Danzigi Athenaeumi kasuks.

1798. aasta novembrist kuni 1802. aastani töötas K. Morgenstern Danzigis, selle perioodi tähtsamate kirjutistena võib mainida programmilist ametisseastumiskõnet De litteris humanis, sensum veri, honesti et pulchri excitantibus atque acuentibus (trükitud 1800) ja filoloogiaalaseid De fida historica Velleii Paterculi, inprimis de adulatione ei obiecta (1798) ja De satirae atque epistolae Horatianae discrimine (trükitud 1799).

6. juunil 1802 valiti K. Morgenstern Tartu Ülikooli kõnekunsti, klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professoriks ja raamatukoguhoidjaks. Tartusse jäi ta elu lõpuni, välja arvatud mõned lühikesed reisid.

Pilt

K. Morgensterni suureks teeneks Tartu Ülikooli taasavamisperioodil oli oma sõbra ja ehituskomitee liikme prof. Krause mõjutamine, et ülikooli hooned ehitataks Toomele. Kuigi ehituskomisjon oli algselt otsustanud teisiti, õnnestus K. Morgensternil oma tahtmine saavutada. Kuulunud ka plantatsioonikomiteesse, oli just K. Morgensterni ideeks võtta Toomemäe haljastusprojekti aluseks Zürichi Pärnade promenaad (Lindenpromenade). Ühe osa Toomemäest ostis K. Morgenstern isiklikult endale, et rajada sinna oma maja, kust oleks hea lähedal raamatukokku käia.

K. Morgensterni ühiskondlike kohustuste hulka kuulus ülikooli algperioodil intensiivne osalemine ülikooli 1802. aasta statuutide väljatöötamiskomisjonis dokument valmis kolme kuuga. Ülikooli juurde kuuluvas koolikomisjonis oli K. Morgenstern kolme Läänemereäärse provintsi gümnaasiumide, kreiskoolide ja eraõppeasutuste referent, tuues erilist kasu Soome koolisüsteemile ja avades 1813. aastal Viiburi tütarlastekooli.

K. Morgensterni põhikohustuste hulka kuulus ülikooli raamatukoguhoidja töö: raamatukoguruumide korrastamine (eraldi ruumid vanas toomkirikus saadi korda 1806. aastal), raamatute süstematisserimine ja tellimine, nii et pärast pea 40-aastast tööd oli kogus rohkem kui 65 000 teost.

Loomingulist organiseerimisannet näitas K. Morgenstern üles ka ülikooli kunstimuuseumi rajamisel (asutatud 1803), kuhu ta koondas 13 000 säilikut: rikkaliku gemmi- ja mündikoopiate kogu, kreeka ja Rooma müntide originaalkogu, suure hulga vasegravüüre ja litograafiaid, hinnalisi maale originaalis ja koopiatena.

K. Morgensterni pedagoogiline tegevus hõlmas tema töö Õpetajate Instituudis (18031806 ning 1810 1820) ja Pedagoogilis-filoloogilises seminaris (1820 1836), eesmärgiks kasvatada haritud kaadrit kohalikele provintsikoolidele. K. Morgensterni peatööks olid loengud esteetikast, kunstiajaloost, kreeka ja ladina autoreist. Pedagoogilis-filoloogilises seminaris juhtis ta üliõpilaste stilistikaharjutusi, oli ta ju ise tuntud kui ladina keele ja stiili hea valdaja.

K. Morgenstern oli ülikoolis aastatepikku tuntud ka kui programmatarius, s.o. pidukõnede pidaja. Silmapaistvaimad olid tema biograafilised kõned Alexander Esimese ja keisrinna Maria Fjodorovna mälestuseks, kõned Winckelmannist, Goethest, Klingerist, Funkist, Fr. A. Wolfist, Klopstockist jne. Oma kõnedeski paistis ta silma kui hea psühholoog ja suurepärane stilist.

Pilt   

K. Morgensterni kui kirjandus- ja kunstiteadlase suurejoonelisemateks saavutusteks on tema Sissejuhatus esteetikasse (Tartu 1815) ja kirjandusteaduse alalt katse defineerida arenguromaani mõistet (1820). Lisaks kirjutas ta kaastöid paljudele välismaistele kirjandus- ja kunstiajakirjadele ja oli Dörptsche Beiträge für Freunde der Philosophie, Litteratur und Kunst väljaandjaks.

Igapäevastesse toimetustesse tõid vaheldust K. Morgensterni reisid. 18081809 viibis ta Saksamaal, Prantsusmaal, S'veitsis, Itaalias (Milano, Firenze, Roma, Napoli). Reisimuljed ilmusid eraldi teoses (Auszüge aus den Tagebüchern und Papieren eines Reisenden. Reise in Italien, erster Band, 1813) ning ajalehes Jenaische Allgemeine Literaturzeitung (1813 Bd. 1). 1827. aastal oli K. Morgenstern Saksamaal ja Austrias, kus täiendas Wieni gemmikogus koopiaid tehes Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi ja ülikooli raamatukogu varamuid.

K. Morgenstern suri 15. septembril 1852 ja on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Vt ka Allgemeine Deutsche Biographie. Auf Veranlassung seiner Majestät des Königs von Bayern. Herausgegeben durch die historische Kommission bei der königlichen Akademie der Wissenschaften. Bd. 22. Leipzig, 1885, lk. 231-233 (on-line).