Samasooliste abielu võimaldavat seadusandlust toetavad noored eestlased, kelle isiksuseomaduste hulka kuulub avatus uutele kogemustele

Mis seletab kooseluseaduse toetamist või selle vastu olemist? Lugesin tagantjärgi, vaatasin ja kuulasin saateid. Hästi ei saanud aru. Arvamust on palju, tõendeid peaaegu üldse mitte.

Seepärast otsisin välja EP valimiste järel läbiviidud valimisküsitluse andmed (mai-juuni 2014, Saar Polli poolt läbiviidud, 1000 vastajat, valimisealised, valimisõigusega inimesed), et aru saada teguritest, mis seletavad kooseluseaduse vastasust. Täpset mõõdikut ei olnud, seetõttu keskendusin küsimusele, mis esitas uuringus osalenutele järgmise väite “Samasooliste abielu võimaldav seadusandlus on hea”. Sellele sai vastata 4-pallisel skaalal nõustun täielikult, ei nõustu üldse. Sõnastus pole päris see, mis peaks olema, ja võib-olla tõesti ei mõõda päris täpselt seda, mis praegu hääletusel. Ikkagi tahtsin teada ja jätkasin. Tegin sellest binaarse nõustun (1) ei nõustu (0) tunnuse ja jooksutasin hulga multivariatiivseid mudeleid, et testida, missugused tegurid seda seletavad. Sisendina kasutasin kolme muutjaterühma: demograafia (vanus, eesti keel, kõrgharidus, sissetulek, religioossus ning abielustaatus), hoiakud-käitumine (e-hääletaja, huvi poliitika vastu, erakonnavalik) ja isiksuseomadused (neurotism, ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus ja avatus). Logistilise regressioonimudeli tulemused on Joonisel 1 (kellel huvi tehniliste detailide vastu, küsige julgesti).

Quartz %d

 

Joonis 1. Samasooliste abielu võimaldava seaduse toetust seletavad tegurid

Neli peamist järeldust:

  • Esiteks, samasooliste abielu võimaldavat seadusandlust toetavad noored eesti keele rääkijad.
  • Teiseks, e-hääletajad ning need, kes on rahul demokraatia toimimisega on tõenäolisemad kooseluseaduse toetajad kui tavahääletajad ning need, kes ei ole rahul demokraatiaga.
  • Kolmandaks, Sotside ja Reformierakonna valijad toetavad kooseluseadust suurema tõenäosusega kui Keskerakonna valijad (referentskategoorias). IRL valijad toetavad kooseluseadust väiksema tõenäosusega kui Keskerakonna toetajad.
  • Neljandaks, isiksuseomadustest ennustab kooseluseaduse toetamist avatus uutele kogemustele.
  • Viiendaks, paljud tunnused, mille kaudu ma ootasin toetust seletada, ei näidanud mingit seost, sh, haridustase, abielustaatus, religioossus, sissetulek ning teised isiksuseomadused (peamiselt meelekindlus).

Statistilise modelleerimise puhul on oluline teha vahet olulistel efektidel ja olulistel suurtel efektidel. Antud juhul on kõik efektid suhteliselt tagasihoidlikud (ehkki statistiliselt olulised) peale vanuse ja keele. Joonis 2 näitab täpselt kui suured ja drastilised on vanuse ja keele seosed kooseluseaduse toetamise tõenäosusega.

vanus_keel

Joonis 2. Vanuse mõju samasooliste abielu võimaldava seaduse toetamisele sõltuvalt keelest

Järeldan, et tegemist on peamiselt põlvkondade- ja osaliselt kultuuridevahelise väärtuskonfliktiga. Üldist konservatiivsust mõõtvad tunnused – abielu, usk, meelekindlus – ei mõjuta vanuse mõju peaaegu üldse (Joonis 3). Võimalik, et küsimus on mõõtmises, aga ma kaldun pigem arvama, et kooseluseaduse vastaste konservatiivsed seisukohad ei peegeldu ühiskonnas nii suurel ja olulisel määral, et neid peamise argumendina kasutada. Abielus olevad inimesed ei näi kuidagi enam või vähem toetavat samasooliste abielu seadust kui vallalised. Usklikud ei näi olevat vähem või rohkem seaduse vastu kui need, kes ennast usklikeks ei pea. Üldjoontes sama kehtib meelekindluse kohta. Väärtused, mida kooseluseaduse vastaste retoorika peamiselt kasutab, ei peegeldu neis analüütilistes tulemustes (vähemasti mitte neis kolme kuu vanustes andmetes).

comb

Joonis 3. Vanuse mõju samasooliste abielu võimaldava seaduse toetamisele sõltuvalt abielustaatusest, religioossusest ja meelekindlusest

Seetõttu pole seaduse poolt/vastu olevate inimeste nominaalne kokkulugemine populatsioonis kuigi oluline, niikuinii on tegemist ajas varieeruva jaotusega. Olulisem on mõista tegureid, mis seda erinevust seletavad. Selle analüüsi aluseks olnud andmete põhjal saab üsna veenvalt väita, et kooseluseaduse toetus (ja selle vastuvõtmine seadusena) on ajas iselahenev protsess – praegused noored kooselu toetavad eestlased säilitavad suure tõenäosusega vananedes oma toetuse samasooliste paaride kooseluvõimalustele. Selle tulemusel saab ajas kooseluseadust toetavate inimeste hulk ainult kasvada ning on vaid aja küsimus kui ühiskond on valmis seaduse vastuvõtmiseks. Küsimus pole seetõttu mitte kas, vaid kuna kooselu seadus vastu võetakse. Soovin Riigikogu liikmetele riigimehelikkust näha kaugemale tänastest poolt/vastu protsentidest, mitte lükata tuleviku saabumist edasi ning toetada kooseluseaduse vastuvõtmist.

Lisainfo:

Kristjan Vassil
teadur
Tartu Ülikool
kristjan.vassil@ut.ee

Posted in In English