Tartu Ülikooli eelarve, õppijate ja töötajate dünaamika 1999-2015

2015. aasta lõpus töötasime Tartu Ülikooli avalike andmete konsolideerimisega, et aru saada muutustest ülikoolis võimalikult pika perioodi kohta. Valdkonnad, milles empiirilisi indikaatoreid leidsime sisaldavad eelarvet, õppijait ja töötajaid. Eesmärk oli vaadata muutusi neis gruppides nii ülikooliüleselt (analüüsiühikuks teaduskond) kui uue valdkonna siseselt (analüüsiühikuks instituut) võimalikult pika perioodi vältel. Selgus, et teaduskonnataseme analüüsiks õnnestus saada andmed perioodi 1999-2015 kohta, instituuditaseme analüüsiks ei ole 2005. aastast võimalik tagasi minna ilma märkimisväärselt suurema käsitööta.

Jagan sellele andmestikule tuginevaid graafilisi kokkuvõtteid lootuses, et neid saab vajadusel kasutada juhtimisotsuste toetamisel, diskussioonis ja muutuste juhtimisel.

Juhul kui leiate silmatorkavaid ebakõlasid või vigu, siis palun andke nendest teada kristjan.vassil@ut.ee. Need võivad olla tekkinud andmetabelite konsolideerimisest ja ümberstruktureerimisest ning viimasel juhul on need autori tekitatud. Mitmes kohas oleme pidanud ise andmeid kokku pannes otsustama, mida kaasa võtta, mida jätta; samuti on näha mitmes kohas järsud muutused erinevate parameetrite lõikes, mida tingib üksuste liitumine jm muutused struktuuris – st mitte kvalitatiivsed orgaanilised muutused. Minu parima teadmise juures ei tohiks siiski olulisi vigasid esineda.

Andmete konsolideerimisel ja restruktureerimisel analüüsikõlbulikku formaati on teinud fantastilist tööd RTI teadur Taavi Unt, andmekogumist assisteeris Kristel Vits. Ülikooli poolt on suure töö teinud andmete väljavõtmisel erinevatest andmebaasidest Kalle Hein, Kersti Roosimäe ja Kristi Tüli.

Link analüüsile: socialia valdkonna instituudid

Link analüüsile: TÜ kõik teaduskonnad

Posted in In English

Protected: Automated analysis

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Posted in In English

Samasooliste abielu võimaldavat seadusandlust toetavad noored eestlased, kelle isiksuseomaduste hulka kuulub avatus uutele kogemustele

Mis seletab kooseluseaduse toetamist või selle vastu olemist? Lugesin tagantjärgi, vaatasin ja kuulasin saateid. Hästi ei saanud aru. Arvamust on palju, tõendeid peaaegu üldse mitte.

Seepärast otsisin välja EP valimiste järel läbiviidud valimisküsitluse andmed (mai-juuni 2014, Saar Polli poolt läbiviidud, 1000 vastajat, valimisealised, valimisõigusega inimesed), et aru saada teguritest, mis seletavad kooseluseaduse vastasust. Täpset mõõdikut ei olnud, seetõttu keskendusin küsimusele, mis esitas uuringus osalenutele järgmise väite “Samasooliste abielu võimaldav seadusandlus on hea”. Sellele sai vastata 4-pallisel skaalal nõustun täielikult, ei nõustu üldse. Sõnastus pole päris see, mis peaks olema, ja võib-olla tõesti ei mõõda päris täpselt seda, mis praegu hääletusel. Ikkagi tahtsin teada ja jätkasin. Tegin sellest binaarse nõustun (1) ei nõustu (0) tunnuse ja jooksutasin hulga multivariatiivseid mudeleid, et testida, missugused tegurid seda seletavad. Sisendina kasutasin kolme muutjaterühma: demograafia (vanus, eesti keel, kõrgharidus, sissetulek, religioossus ning abielustaatus), hoiakud-käitumine (e-hääletaja, huvi poliitika vastu, erakonnavalik) ja isiksuseomadused (neurotism, ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus ja avatus). Logistilise regressioonimudeli tulemused on Joonisel 1 (kellel huvi tehniliste detailide vastu, küsige julgesti).

Quartz %d

 

Joonis 1. Samasooliste abielu võimaldava seaduse toetust seletavad tegurid

Neli peamist järeldust:

  • Esiteks, samasooliste abielu võimaldavat seadusandlust toetavad noored eesti keele rääkijad.
  • Teiseks, e-hääletajad ning need, kes on rahul demokraatia toimimisega on tõenäolisemad kooseluseaduse toetajad kui tavahääletajad ning need, kes ei ole rahul demokraatiaga.
  • Kolmandaks, Sotside ja Reformierakonna valijad toetavad kooseluseadust suurema tõenäosusega kui Keskerakonna valijad (referentskategoorias). IRL valijad toetavad kooseluseadust väiksema tõenäosusega kui Keskerakonna toetajad.
  • Neljandaks, isiksuseomadustest ennustab kooseluseaduse toetamist avatus uutele kogemustele.
  • Viiendaks, paljud tunnused, mille kaudu ma ootasin toetust seletada, ei näidanud mingit seost, sh, haridustase, abielustaatus, religioossus, sissetulek ning teised isiksuseomadused (peamiselt meelekindlus).

Statistilise modelleerimise puhul on oluline teha vahet olulistel efektidel ja olulistel suurtel efektidel. Antud juhul on kõik efektid suhteliselt tagasihoidlikud (ehkki statistiliselt olulised) peale vanuse ja keele. Joonis 2 näitab täpselt kui suured ja drastilised on vanuse ja keele seosed kooseluseaduse toetamise tõenäosusega.

vanus_keel

Joonis 2. Vanuse mõju samasooliste abielu võimaldava seaduse toetamisele sõltuvalt keelest

Järeldan, et tegemist on peamiselt põlvkondade- ja osaliselt kultuuridevahelise väärtuskonfliktiga. Üldist konservatiivsust mõõtvad tunnused – abielu, usk, meelekindlus – ei mõjuta vanuse mõju peaaegu üldse (Joonis 3). Võimalik, et küsimus on mõõtmises, aga ma kaldun pigem arvama, et kooseluseaduse vastaste konservatiivsed seisukohad ei peegeldu ühiskonnas nii suurel ja olulisel määral, et neid peamise argumendina kasutada. Abielus olevad inimesed ei näi kuidagi enam või vähem toetavat samasooliste abielu seadust kui vallalised. Usklikud ei näi olevat vähem või rohkem seaduse vastu kui need, kes ennast usklikeks ei pea. Üldjoontes sama kehtib meelekindluse kohta. Väärtused, mida kooseluseaduse vastaste retoorika peamiselt kasutab, ei peegeldu neis analüütilistes tulemustes (vähemasti mitte neis kolme kuu vanustes andmetes).

comb

Joonis 3. Vanuse mõju samasooliste abielu võimaldava seaduse toetamisele sõltuvalt abielustaatusest, religioossusest ja meelekindlusest

Seetõttu pole seaduse poolt/vastu olevate inimeste nominaalne kokkulugemine populatsioonis kuigi oluline, niikuinii on tegemist ajas varieeruva jaotusega. Olulisem on mõista tegureid, mis seda erinevust seletavad. Selle analüüsi aluseks olnud andmete põhjal saab üsna veenvalt väita, et kooseluseaduse toetus (ja selle vastuvõtmine seadusena) on ajas iselahenev protsess – praegused noored kooselu toetavad eestlased säilitavad suure tõenäosusega vananedes oma toetuse samasooliste paaride kooseluvõimalustele. Selle tulemusel saab ajas kooseluseadust toetavate inimeste hulk ainult kasvada ning on vaid aja küsimus kui ühiskond on valmis seaduse vastuvõtmiseks. Küsimus pole seetõttu mitte kas, vaid kuna kooselu seadus vastu võetakse. Soovin Riigikogu liikmetele riigimehelikkust näha kaugemale tänastest poolt/vastu protsentidest, mitte lükata tuleviku saabumist edasi ning toetada kooseluseaduse vastuvõtmist.

Lisainfo:

Kristjan Vassil
teadur
Tartu Ülikool
kristjan.vassil@ut.ee

Posted in In English

Does Internet Voting Bias Election Results?

Aggregate election results from the past elections in Estonia demonstrate that some parties consistently gain more electronic votes than others. This observable difference in the allocation of e-votes and normal votes has sparked a fierce political debate on whether e-voting produces a political bias and, more importantly, whether it affects aggregate election outcomes. In this paper, we empirically assess whether the use of e-voting in Estonian elections induces political bias by structurally favoring some political parties over the others. We conceptualize political bias both at the aggregate as well as at the individual level, and offer three individual level mechanisms for empirical testing that can potentially produce a bias in the election results. Based on a wide range of analytical techniques, across various datasets and elections no evidence can be found that e-voting biases election results in any discernible fashion. The implications of these findings are relevant for policy makers, research community and political parties.

Full paper is available for download here: Does Internet Voting Bias Election Results?

This is an unpublished manuscript made available ahead of the publication in an academic journal due to the increasing interest toward the Estonian e-voting system and its likely political consequences. Please cite with author’s permission.

Eestikeelsele auditooriumile: artikli tees on kokkuvõetav järgmise seitsme punktiga.

  • E-hääletus on poliitiliselt kallutatud siis, kui ta toob kaasa sellise valimistulemuse, mis erineks valimistest, kus e-hääletust ei kasutataks.
  • E-hääletuse poliitilist kallutatust pole võimalik rangelt võttes mõõta, sest ühekorraga vaatleme ainult valimisi kas koos või ilma võimaluseta e-hääletada. Eri valimiste võrdlus ei sobi, sest erinevused võivad olla tingitud aja möödumisest või muudest mittevaadeldud teguritest.
  • Samas, on võimalik määratleda käitumuslikud tingimused, loogilised eeldused, mis peaks olema täidetud selleks, et e-hääletus tooks kaasa kallutatud valimistulemuse.
  • Need käitumuslikud mehhanismid on järgmised: a) e-hääletus mobiliseerib uusi valijaid, kes toetavad ainult konkreetseid erakondasid, b) e-hääletusel osalejad vahetavad struktuurselt oma häält mingi erakonna kasuks, c) e-hääletusel osalemine seletab erakonnatoetust individuaaltasandil ka siis kui kontrollida olulisi teisi tegureid.
  • Artiklis testitakse neid kolme mehhanismi küsitlusandmetega aastatest 2005-2011, erinevate analüütiliste seadete ja ökonomeetriliste mudelitega. Tulemused näitavad, et ükski neist mehhanismidest ei leia kinnitust.
  • Eesti e-hääletuse senise kogemuse põhjal ei ole võimalik väita, et e-hääletus annaks eelise teatud erakondadele teiste eest.
  • Diskussioon: inimesed vahetavad hääletuskanalit, mitte häält. Teisisõnu, Reformierakonna toetajad hääletaks ka siis Reformierakonna poolt kui e-hääletus kinni panna; ning Keskerakonna poolt hääletajad hääletaks ka siis Keskerakonna poolt, kui nad vägisi e-hääletama sundida.

Lisainfo:

Kristjan Vassil
teadur
Tartu Ülikool
kristjan.vassil@ut.ee

Posted in e-gov, In English

Sotsiaalteaduste väljakutsetest

Head kolleegid,

Suur tänu võimaluse eest kõneleda nii suure hulga Eesti sotsiaalteadlaste ees. Minu ülesanne täna on rääkida sotsiaalteaduste olukorrast ja väljakutsetest Tartu Ülikooli visioonikonverentsil kõlama jäänud teeside valguses.

Kui mõelda sotsiaalteaduste üle tervikuna, siis näen ma kaht suurt probleemi. Esiteks, uuringuobjektide relevantsus e. küsimus selle kohta, mida me uurime; ja teiseks, metoodiline tase e. küsimus selle kohta, kuidas me midagi uurime.

Uurimisteemade relevantsusest rääkides tundub mulle järjest enam, et me kipume tegelema teemadega, millest üha väiksem osa on ühiskonnale vajalik. Ma jälgin umbes kümmet sotsiaalteaduslikku teadusajakirja ja paari open-access reaalteaduslikku ajakirja. Aja möödudes leian järjest vähem lugemisväärt esimeses ja järjest enam teises kategoorias. Võimalik, et see on põhjustatud huvide muutumisest ja seetõttu individuaalne vaatenurk.

Kui Te aga mõtlete sellele, kuidas on akadeemia, iseäranis Eesti akadeemiline maastik, struktureeritud, siis oleme suures osas orienteeritud publitseerimisele. Ma ei arva, et see iseenesest vale oleks. Probleem tekib aga olukorras, kus teadlased on motiveeritud venitama ühe artikli materjalist välja kaks või isegi kolm publikatsiooni. Teaduseetika ei taha siin hästi töötada, sest finantseerijat või potentsiaalset tööandjat huvitab artiklite hulk. Noortelt teadlastelt oodatakse massiivset publitseerimist – iseäranis Eestis. Näiteks professuuri täitmise formaalsed nõuded on vähemasti publikatsioonide arvu kontekstis meil tunduvalt kõrgemad kui paljudes USA väga heades ülikoolides. See tekitab olukorra, kus mitte ainult Eesti teadlased, vaid noored teadlased globaalselt, on motiveeritud publitseerima hoolimata sisulistest analüütilistest leidudest. Instrumentaalne kaalutlus muutub olulisemaks sisulisest.

Relevantsusega on seotud paljud teised indikaatorid – nt viitamine ja viidete hulk teadlase, riigi või teadusharu kohta. Aga ma tahaks tähelepanu juhtida hoopis teemale, millest on varem üsna palju juttu olnud just Eestis. See on küsimus sellest, kui palju on sotsiaalteadlaste häält kuulda ühiskondlikke probleemide lahendamisel – kui palju tahavad näiteks poliitikakujundajad saada oma otsustele empiirilist alust?

Jah, me kõik oleme teinud uuringuid ministeeriumidele jt institutsioonidele ning vahel harva on nende tulemused jõudnud ka poliitikasse (policy’sse), aga keskmine sotsiaalteaduslik väljund sellistel puhkudel sisaldab paremal juhul selleks küsimuseks eraldi kogutud andmestikku, tüüpiliselt tuhandese valimiga ankeetküsitlust, 100 lehekülge raportit ja 30 tulpdiagrammi. Ma ei oska seda teisiti nimetada kui sümptomaatiliselt ülevoolavaks kirjeldavaks statistikaks, mida on poliitikakujundajal väga raske kasutada, kuid mida on väga kerge lugeda “teaduslikuks” panuseks. See on vale ja see ei tohiks nii olla.

Esiteks, me peame piirama ja vältima naiivse kirjeldava statistika kasutamist, sest paremal juhul on see lihtsalt tüütu ja rakendamise seisukohalt vaevaline, halvemal juhul viib aga kontrollimata seoste raporteerimiseni, mis omakorda annavad ebaõige sisendi poliitika või mistahes muude otsuste kujundamiseks. Me peame senisest enam õpetama ja rakendama matemaatikat ning statistilist modelleerimist, et õppida ise ja õpetada oma õpilasi vältima eelnimetatud olukordi – nii teadusväljundi pakkumise kui ka nõudmise poolelt. Mitte ainult ei vii see meid sammukese lähemale põhjuslikkuse analüüsile – mis on omaette põnev, aga eeskätt võimalik empiirilise analüüsi valdkond, mida me sotsiaalteadustes teeme lubamatult vähe – vaid selline lähenemine tagab meile senisest suurema läbipaistvuse. Matemaatilisele alusele tuginev modelleerimine, kui teostatud korrektselt, tagab selle, et meie uurimisprotokoll on läbipaistev ja tulemused replitseeritavad. See teeb teadusest teaduse, see avab sotsiaalteadusele võimaluse olla enam teaduslik ning see ei ole valiku, vaid tõsiseltvõetavuse küsimus. Mistahes meetodi kvaliteeti saab ja tuleb testida replitseeritavuse argumendi vastu.

Teiseks, me ei pea alati uusi andmeid koguma, vaid vaatama loominguliselt ringi. Organisatsioonid, institutsioonid, inimesed, mistahes analüütilised üksused tekitavad oma loomuliku tegevuse käigus suuri andmemassiive, mis on oma olemuselt fantastilised ning mida saab tehnilise käsitööoskuse olemasolul kenasti töödeldavale kujule viia. Need andmed on olemas enne, kui me oskame küsida relevantse uurimisküsimuse, need on andmed, mida juba kogutakse, mis ise tekivad ja mida sünteesitakse. Mitmed teist teavad seda paremini kui mina, kasutavad seda tüüpi lähenemist ja seeläbi tõstavad sotsiaalteadused uuele tasemele. Keskmiselt on selline lähenemine täna siiski veel erand. Sellest hoolimata, siitsamast aknast välja vaadates, üle oru, on näha maja – Tartu Ülikooli Matemaatika-informaatikateaduskond – kus on fantastilised ressurssid selleks, et taoliseid andmeid hankida ning viia need analüütiliselt töödeldavale kujule. Kas me teeme enda poolt kõik, et selles suunas koostööd otsida?

See viimane punkt viib meid interdistsiplinaarsuseni, mis on sotsiaalteaduste aga tegelikult ka kõigi teiste teadusharude jaoks vältimatu. Interdistsiplinaarsus ei ole minu jaoks hägune moesõna, millega kergekäeliselt ringi vehkida. Interdistsiplinaarsus on midagi väga lihtsat ja konkreetset – minu jaoks on see küsimus sellest, kas ma saan oma analüütilise mudeli võrrandisse muutja mõnelt teiselt distsipliinilt tänu sellele, et olen koostööd teinud selle distispliini esindajaga?

Kui vastus viimasele küsimusele on jah, siis ei ole klaaritud mitte ainult interdistsiplinaarsuse klausel, vaid ka enamik teisi probleeme, mis puudutavad kaasaegset sotsiaalteadust.

Aitähh!

 

Eesti sotsiaalteaduste IX aastakonverentsi plenaararutelu sissejuhatuseks peetud ettekande tekst
26. aprill 2014 Tartus
Kristjan Vassil

Posted in In English

Üle-euroopaline valijakompass EUANDI on kasutamiseks avatud

Teisipäeval, 22. aprillil 2014 avati Euroopa Parlamendi valimisteks loodud valijakompass EUANDI (euandi.err.ee). Tegemist on üle-euroopalise valijakompassiga, mis võimaldab 28 riigis kasutajatel võrrelda enda poliitilisi eelistusi 242 erakonna suhtes, kes kandideerivad Euroopa Parlamendi valimistel 25. mail.

EUANDI võimaldab kasutajatel vastata 30 poliitilisele sõlmküsimusele, mille järel arvutab programm kasutaja ja erakondade vahelise kattuvuse. Kasutaja saab võrrelda oma eelistusi nii Eesti kui teiste riikide erakondadega. Erinevalt varasematest valijakompassidest on EUANDI tugevamalt integreeritud sotsiaalmeediaga, võimaldades kasutajatel läbi Facebook’i jagada oma poliitilist profiili ning võrrelda enda poliitilisi positsioone teiste kasutajatega ning soovi korral luua poliitiliste eelistuste põhiseid sotsiaalmeediagruppe.

EUANDI on kättesaadav internetiaadressil euandi.err.ee.

EUANDI eelkäija 2009. aasta EP valimistel oli EU-Profiler, mis oli esimene omataoline üle-euroopaline valijakompass. Eestis on suurt kasutamist pälvinud 2011. aasta parlamendivalimisteks loodud Valijakompass ning 2013. aastal loodud Parlamendikompass. EUANDI on loodud Euroopa Ülikooli Instituudi (EUI) eestvõttel. Eesti meeskonda juhivad Kristjan Vassil (Tartu Ülikool) ja Nele Leosk (EUI). Olulise panuse andsid projekti e-riigi Akadeemia programmidirektor Liia Hänni, Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi teadlane Mihkel Solvak ning magistrandid Kadri Vakmann ja Andres Reiljan. EUANDI meediapartner Eestis on Rahvusringhääling.

Lisainfo:
Kristjan Vassil
Tartu Ülikooli teadur
E-post: kristjan.vassil@ut.ee
Telefon: +372 5684 4856

Posted in In English

Protected: EP valimised 2014

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Posted in In English

E-valimised 2013 – uuringutulemused

SA Archimedes ja Euroopa Regionaalarengu Fond finantseerivad teadusprojekti “Kontrollitavad e-valimised:   sündmuste   analüüs   ja   sotsiaalsed aspektid”,  mis   kestab   2015.   aastani   ning  katab  kolm  valimistsüklit. Projekti täitjateks on AS Cybernetica ja Tartu Ülikooli Riigiteaduste instituudi teadlased.

8. aprillil 2014 toimus selle teadusprojekti esimese faasi – 2013. aasta kohalike volikogude valimiste – uurimistulemuste avaldamine. Seminaril selgitati verifitseeritavate e-valimiste toimimist ning anti ülevaade käitumisuuringu tulemustest. Muuhulgas käsitleti teemasid nagu e-hääletajate populatsiooni mitmekesistumine, potentsiaalne poliitiline kallutatus, verifitseerimise mõju usaldusele jne. Seminari slaidid on koondatud ühte faili ning need on eestikeelsena kättesaadavad siin (lae alla seminari ettekanded).

Lühiülevaate peamistest uurimistulemustest on võimalik saada 8. aprilli Terevisioonis antud intervjuust. Aitähh Urmas Vainole ja Janek Lutsule võimaluse eest uurimistulemusi populaarteaduslikus võtmes esitleda.

See projekt on hea näide arvuti- ja sotsiaalteadlaste koostööst, kus ühiseks universaalseks keeleks on kvantitatiivne tõenduspõhine ning andmelähedane protsesside modelleerimine ja analüüs. Töö käib edasi 2014. ja 2015. aasta valimiste monitoorimiseks samas mahus.

Lisainfo:

Kristjan Vassil
kristjan.vassil@ut.ee

 

Posted in In English

Protestihääletamise riskid

Valimisliitude hääled võisid Tallinnas anda Keskerakonnale 3 lisamandaati

Möödunud kohalike volikogude valimistel Tallinnas anti kokku 16 717 häält valimisliitude, üksikkandidaatide ja väikeerakond EKRE poolt, kellest keegi volikokku ei pääsenud. See oli 7,65% kõikidest kehtivatest häältest. Tartus sai sama seltskond 6 566 häält kumulatiivselt, mis moodustab 16.5% kõikidest häältest, kusjuures kaks valimisliitu said kumbki kolm volikogu kohta. Alljärgnevas analüüsis loome Tallinna linna 2013. aasta valimistulemuse põhjal kontrafaktuaalse olukorra, kus valimisliitude ja ükskikkandidaatide hääled jagame võrdselt Reformierakonna IRL-i ja SDE vahel ning arvutame valimistulemuse ümber. Tulemused näitavad, et kui valimisliitude, üksikkandidaatide ja EKRE asemel oleks valitud ühte kolmest Keskerakonnale vastandunud suurerakonnast, oleks Keskerakond saanud kokku kolm kohta vähem ehk 43 mandaati. Valimisliitude poolt hääletajad peaksid seega hindama, kas nende toetataval jõul on tõenäosus ületada valimiskünnis. Kui jah, siis nende poolt hääletamine on loomulik ja riskivaba tegevus. Kui mitte, siis võivad valimisliitude hääled tuua kaasa riski, et nende arvelt võidab hoopis võimuerakond ehk poliitiline jõud, kelle mõju peaks need hääled just piirama. Tallinna ja Tartu kontrastne näide möödunud valimistelt just seda riski demonstreerib.

Mihkel Solvak, Kristjan Vassil

Lae terve analüüs alla.

Posted in In English

Parlamendikompassi esitlus reedel, 27. septembril 2013

Olete oodatud veebirakenduse „Parlamendikompass 2013“ esitlusele reedel, 27. septembril algusega kell 11.00  Komandandi maja saali (Toompea 1).

Parlamendikompass on veebirakendus, mis võimaldab inimestel leida Riigikogu liikmete hulgast enda poliitiliste eelistustele kõige rohkem vastava saadiku. Sobivuse arvutamise aluseks on alates 2011. aasta valimistest Riigikogus töötavate parlamendliikmete reaalne käitumine seaduseelnõude ja otsuste üle hääletamisel. Parlamendikompass näitab, millisel määral kattuvad kasutaja ja rahvaasemike eelistused. Tasub tähele panna, et sobivuse aluseks on antud juhul reaalne parlamentaarne käitumine, mitte valimislubadused või üldine poliitiline ideoloogia.

Teadlaste Ööks valminud Parlamendikompass on mõeldud demonstreerima seda, kuidas kvantitatiivne sotsiaalteaduslik lähenemine saab olla põnev ja kasulik populaarteaduslikel eesmärkidel. Selliste rakenduste laiemat populaarsust on varem veenvalt tõestanud Valijakompass (www.valijakompass.ee), mida kasutas 2011. aasta Riigikogu valimistel  ligi 100 000 unikaalset kasutajat. Parlamendikompass on loodud Tartu Ülikooli Riigiteaduste Instituudi, Teaduskeskus AHHAA, Eesti Rahvusringhäälingu ja e-Riigi Akadeemia koostööna. Projekti finantseerib Tartu Ülikooli rektori fond.

 

Palume oma osalemisest Parlamendikompassi esitlusel anda teada aadressil kristjan.vassil@ut.ee.

 

Lisainfo:

Kristjan Vassil

Riigiteaduste Instituut

Tartu Ülikool

Telefon:  +372 5684 4856

E-post:  kristjan.vassil@ut.ee

www.ut.ee/kristjan.vassil

Posted in In English