KINNITATUD Tartu Ülikooli nõukogu

30. novembri 2007. a määrusega nr 36

(jõust 01.01.2008)

TEADUSKRAADIDE PÕHIMÄÄRUS

Võetud vastu ülikooliseaduse paragrahvi 14 lõike 3 punkti 5 ning Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 10 punkti 5 alusel.

I. Määruse reguleerimisala

1. Tartu Ülikooli (edaspidi ülikool) teaduskraadide põhimäärus (edaspidi põhimäärus) reguleerib teaduskraadide taotlemise ja andmise korda ning väitekirjadele esitatavaid nõudeid ülikoolis.

II. Ülikoolis antavad teaduskraadid

2. Enne 1. juunit 2002. a Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekavade lõpetajatele antavate teaduskraadide nimetused on magister scientiarum (MSc), magister artium (MA) ja doctor philosophiae (PhD). Konkreetse eriala nimetus lisatakse teaduskraadi nimetusele. Usu-, õigus- ja arstiteaduses on teaduskraadi nimetus vastavalt magister theologiae (mag. theol.), magister iuris (mag. iur.) ja doctor theologiae (dr. theol.), doctor iuris (dr. iur.), doctor medicinae (dr. med.), doctor pharmaciae (dr. pharm.)“.

3. Pärast 1. juunit 2002. a Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekavade lõpetajatele antava teaduskraadi nimetuseks on filosoofiadoktor (ingliskeelne vaste – Doctor of Philosophy; lühend – PhD). Nimetusele lisatakse sulgudes õppekava nimetus või kitsam õppekavajärgne eriala.

III. Teaduskraadide andmise õigus

4. Teaduskraad antakse ülikooli nõukogu kinnitatud õppekava alusel.

5. Teaduskraadi annab teaduskonna nõukogu, teaduskonna koosseisu kuuluva instituudi nõukogu, samuti mitme teaduskonna ja/või teaduskonna koosseisu kuuluva instituudi ettepanekul moodustatud ühisnõukogu. Kraadi andva nõukogu määrab õppekava kinnitamisel või muutmisel ülikooli nõukogu.

6. Enne 1. juunit 2002. a Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud magistriõppekava täies mahus läbinutele antavate teaduskraadide magister scientiarum (MSc) ja magister artium (MA) andmise õigus antakse ülikooli nõukogu poolt õppekava kinnitamisel või muutmisel nõukogule, millesse kuulub vähemalt kuus teaduskraadiga liiget, kellest vähemalt kahel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Doktorikraadi andmise õigus antakse ülikooli nõukogu poolt õppekava kinnitamisel või muutmisel nõukogule, millesse kuulub vähemalt kuus liiget, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

7. Teaduskonnad ja teaduskonna koosseisu kuuluvad instituudid võivad moodustada teaduskraadide andmiseks ühisnõukogusid. Teaduskraadide andmise õiguse ühisnõukogule annab ülikooli nõukogu kõigi osalevate teaduskondade ja/või teaduskondade koosseisu kuuluvate instituutide nõukogude ühistaotluse alusel õppekava kinnitamisel või muutmisel. Ühisnõukogu koosseisu kinnitab rektor.

8. Iga konkreetse väitekirja kaitsmisel võib nõukogu koosseisu laiendada kuni kolme lisaliikmega, kes vastavad punktis 6 nimetatud nõuetele.

9. Rektor kehtestab väitekirja vormistamise nõuded, kaitsmise protseduurireeglid ning väitekirjade publitseerimise korra.

10. Kraadi taotlemisega seotud küsimuste otsustamisel osalevad vaid nõutavat teaduskraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni omavad nõukogu liikmed. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas enam kui pool otsustamisel osalevatest otsustusõiguslikest nõukogu liikmetest, kuid mitte vähem kui neli otsustusõiguslikku nõukogu liiget.

11. Nõukogu liikmetel, kellel nõutav teaduskraad või sellele vastav kvalifikatsioon puudub, on väitekirjaga seotud küsimuste arutamisel sõnaõigus, kuid küsimuste otsustamisel nad ei osale.

12. Juhul, kui nõukogu koosseis või tegevus ei vasta käesolevale põhimäärusele, võib ülikooli nõukogu temalt teaduskraadide andmise õiguse ära võtta ja määrata uue kraadi andva nõukogu.

IV. Nõuded teaduskraadi taotlejale

13. Magistrikraadi taotlejal peab olema enne 1. juunit 2002. a Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekavade lõpetajatele antud bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Doktorikraadi taotlejal peab olema enne või pärast 1. juunit 2002. a Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekavade lõpetajatele antud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

14. Väitekirja kaitsmisele lubamist saab taotleda isik juhul, kui ta on täitnud vastava õppekava õppekorralduseeskirjas nõutud mahus.

V. Nõuded magistriväitekirjale

15. Magistriväitekiri on iseseisev, vähemalt teadusartikli mahus uurimus, milles on esitatud uuritava probleemi teaduslik lahendus ning mis sisaldab sissejuhatust, metoodikat, arutelu, tulemusi, järeldusi, kokkuvõtet ning kasutatud kirjanduse loetelu. Magistriväitekiri on vormistatud kas köidetud originaaltekstina või ühe või mitme teadusliku publikatsiooni või monograafia äratrükina, mis esitatakse köidetult koos sissejuhatuse ja kokkuvõttega.

VI. Nõuded doktoriväitekirjale

16. Doktoriväitekiri on iseseisev uurimistöö, milles on esitatud konkreetse teadusliku probleemi argumenteeritud originaalne lahendus ja mille tulemused on leidnud piisavat avalikustamist rahvusvahelises erialases kirjanduses. Väitekiri peab sisaldama

16.1 ülevaadet uurimisprobleemi olemusest;

16.2 uurimisülesande püstitust;

16.3 kaitsmisele esitatavaid väiteid;

16.4 metoodika kirjeldust;

16.5 uurimisülesande lahendamise käiku ja tõestust;

16.6 kokkuvõtet;

16.7 kasutatud kirjanduse loetelu;

16.8 ammendavat eestikeelset kokkuvõtet töö erinevate osade sisu kohta, kui väitekiri on kirjutatud võõrkeeles ning ammendavat võõrkeelset kokkuvõtet töö eri osade sisu kohta, kui väitekiri on kirjutatud eesti keeles.

17. Doktoriväitekiri on vormistatud kas:

17.1. Kokkuvõtva ülevaateartikliga varustatud varem avaldatud publikatsioonide seeriana, mis trükitakse ära ülikooli väitekirjade seerias (Dissertationes … Universitatis Tartuensis). Kokkuvõtva ülevaateartikliga varustatud publikatsioonide seeria puhul on eelduseks vähemalt kolme artikli avaldamine punktides 18.1-18.4 nimetatud väljaannetes. Kui publikatsioonil on mitu autorit, tuleb ära näidata kraaditaotleja konkreetne panus selle valmimises.

17.2. Ülikooli väitekirjade seerias (Dissertationes … Universitatis Tartuensis) ilmunud monograafiana, mis vastab punktis 16 toodud nõudmistele ja mis on läbinud rahvusvahelisel tasemel eelretsenseerimise vähemalt kahe sõltumatu vastava eriala tunnustatud teadlase poolt. Ülikooli väitekirjade seerias (Dissertationes … Universitatis Tartuensis) ilmunud monograafia puhul on eelduseks väitekirja teemal vähemalt ühe artikli publitseerimine punktides 18.1-18.4 nimetatud väljaannetes.

17.3. Punktis 18.5 nimetatud monograafiana. Juhul kui monograafia ei sisalda kõiki punktis 16 nimetatud komponente, tuleb monograafia esitada kaitsmisele koos kõiki punktis 16 nõutud sisulisi osasid sisaldava lisaga, mis publitseeritakse ülikooli väitekirjade seerias (Dissertationes … Universitatis Tartuensis).

18. Doktoriväitekirjas sisalduva uurimistöö tulemuste avalikustamiseks loetakse järgmisi uurimusliku sisuga teaduspublikatsioone:

18.1. artiklid ajakirjades, mida indekseerib ISI Web of Science,

18.2. artiklid ajakirjades, mis kuuluvad ERIH „A“ või „B“ kategooriasse;

18.3. artiklid teistes rahvusvahelistes eelretsenseeritavates eriala juhtivates teadusajakirjades, millel on rahvusvaheline kolleegium, rahvusvaheline levik, indekseeritavus mitmetes rahvusvahelistes andmebaasides ja avatus kaastöödele;

18.4. artiklid või peatükid tunnustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste väljaannetes;

18.5. rahvusvaheliselt tunnustatud teaduskirjastuse välja antud monograafia.

VII. Magistrikraadi taotlemise kord

19. Magistrikraadi taotleja esitab nõukogule järgmised dokumendid:

19.1. avaldus kraadi taotlemiseks, milles on märgitud, millist teaduslikku kraadi taotletakse;

19.2. kaitsmiseks esitatud väitekiri (eksemplaride arvu määrab nõukogu);

19.3. vormikohane elulugu (curriculum vitae) koos teaduspublikatsioonide loeteluga;

19.4. juhendaja(te) kirjalik hinnang väitekirja kohta.

20. Nõukogu võtab ühe kuu jooksul alates väitekirja esitamisest vastu ühe järgmistest otsustest:

20.1. lubab väitekirja kaitsmisele;

20.2. ei luba väitekirja kaitsmisele.

21. Juhul, kui nõukogu otsustab lubada väitekirja kaitsmisele, määratakse samas kindlaks väitekirja oponent(id), kaitsmise aeg ja koht ning vajaduse korral kaitsmise ajaks nõukogu lisaliikmed vastavalt punktile 8.

22. Väitekirja oponendil peab olema sama teadusvaldkonnaga seotud teaduskraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

23. Pärast kaitsmisele lubamist esitab kraaditaotleja nõukogule väitekirja köidetult (eksemplaride arvu määrab nõukogu) ja elektrooniliselt nõukogu määratud tähtaja jooksul.

24. Nõukogu saadab väitekirja köidetult ja elektrooniliselt raamatukokku ning vormikohase otsuse väitekirja kaitsmisele lubamise kohta ning kraaditaotleja vormikohase eluloo (curriculum vitae) õppeosakonda.

25. Informatsioon kaitsmise kohta avaldatakse ülikooli ajalehes ja ülikooli veebilehel.

26. Magistriväitekirjad säilitatakse elektrooniliselt ülikooli raamatukogus.

VIII. Doktorikraadi taotlemise kord

27. Doktorikraadi taotleja peab esitama nõukogule järgmised dokumendid:

27.1. avaldus kraadi taotlemiseks, milles on märgitud, millist teaduslikku kraadi taotletakse;

27.2. väitekirja trükivalmis tekst;

27.3. vormikohane elulugu (curriculum vitae) koos teaduspublikatsioonide loeteluga;

27.4. juhendaja(te) kirjalik hinnang väitekirja kohta (juhul, kui tööl on juhendaja).

28. Nõukogu saadab kolme tööpäeva jooksul alates punktis 27 mainitud dokumentide saamisest väitekirja trükivalmis teksti ja kraaditaotleja vormikohase eluloo (curriculum vitae) koos teaduspublikatsioonide loeteluga akadeemilisele sekretärile, kes hindab esitatud materjalide formaalset vastavust nõuetele, kaasates selleks vajadusel eksperte. Akadeemiline sekretär esitab nõukogule oma kirjaliku seisukoha viie tööpäeva jooksul. Juhul, kui väitekiri on esitatud punktis 17.3 kirjeldatud kujul, esitab akadeemiline sekretär oma seisukoha kolme nädala jooksul.

29. Nõukogu võtab ühe kuu jooksul alates taotleja poolt esitatud dokumentide saamisest vastu ühe järgmistest otsustest:

29.1. lubab väitekirja kaitsmisele;

29.2. ei luba väitekirja kaitsmisele;

29.3. saadab väitekirja eelretsenseerimisele.

30. Eelretsensioonide saabumisel võtab nõukogu vastu ühe järgmistest järgmise otsustest:

30.1. lubab väitekirja kaitsmisele;

30.2. puuduste korral nõuab väitekirja ümbertöötamist ja parandamist ning pärast paranduste sisseviimist võtab vastu uue otsuse kaitsmisele lubamise kohta;

30.3. ei luba väitekirja kaitsmisele.

31. Kui nõukogu otsustab lubada väitekirja kaitsmisele, määratakse samas ka väitekirja oponent (oponendid), kaitsmise aeg ja koht ning vajaduse korral nõukogu lisaliikmed. Töö oponendiks võib olla ka eelretsensent.

32. Väitekirja eelretsensendiks ja oponendiks saab määrata vastava eriala rahvusvaheliselt tunnustatud teadlase, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, kes ei tööta Tartu Ülikoolis ning kellel ei teki selle ülesande täitmisel huvide konflikti. Vähemalt üks doktoriväitekirja oponent peab olema väljastpoolt Eestit, juhul kui rektor ei otsusta nõukogu ettepanekul teisiti.

33. Pärast kaitsmisele lubamise otsuse tegemist esitab nõukogu õppeosakonnale selle kohta vormikohase otsuse väitekirja kaitsmisele lubamise kohta.

34. Pärast kaitsmisele lubamist esitab kraaditaotleja nõukogule publitseeritud ja elektroonilisel kujul väitekirja.

35. Väitekiri peab olema ülikooli raamatukogus tutvumiseks kättesaadav paberil ja elektrooniliselt ülikooli raamatukogu veebilehel vähemalt üks kuu enne kaitsmist, välja arvatud juhul, kui väitekirja kaitsmine on kuulutatud kinniseks. Informatsioon kaitsmise kohta avaldatakse ülikooli ajalehes ja ülikooli veebiaadressil.

36. Doktoriväitekirjad säilitatakse ülikooli raamatukogus.

IX. Väitekirja kaitsmine

37. Väitekirja kaitsmine toimub nõukogu koosolekul avaliku akadeemilise diskussioonina. Riigisaladust, ärisaladust või muud salastatud teavet sisaldava väitekirja kaitsmiseks võib rektor nõukogu ettepanekul kuulutada koosoleku kinniseks. Kaitsmine saab toimuda vaid siis, kui kohal on kraaditaotleja ja vähemalt üks oponentidest ning koos lisaliikmetega vähemalt punkti 6 nõuetele vastav nõukogu koosseis.

38. Kaitsmisprotseduuri põhietapid on:

38.1. kraaditaotleja ettekanne (lectio praecursoria);

38.2. akadeemiline diskussioon kraaditaotleja ja oponentide vahel;

38.3. diskussioon nõukogu liikmete ja kohalviibijate osavõtul;

38.4. otsuse vastuvõtmine ja väljakuulutamine.

39. Nõukogu otsustab kinnisel arutelul, kas anda väitekirja autorile taotletav teaduskraad. Otsuse vastuvõtmisel lähtub nõukogu väitekirja vastavusest nõuetele ning kraadi taotleja suutlikkusest kaitsta diskussioonis oma väitekirja põhiseisukohti. Otsus võetakse vastu vastavalt punktile 10. Nõukogu võib anda hinnangu väitekirjale ja selle kaitsmisele järgmisel hinnangute skaalal: summa cum laude („suurima kiitusega”), cum laude („kiitusega”), optime approbatur („parimalt nõuetele vastav”) ja approbatur („nõuetele vastav”).

40. Nõukogu vormikohane otsus esitatakse õppeosakonnale ning see on alus vastava diplomi väljaandmiseks.

X. Nõukogu otsuste vaidlustamine

41. Käesolevas põhimääruses ja teistes õigusaktides sätestatud väitekirjade kaitsmist puudutavate eeskirjade rikkumise korral võib nõukogu otsuse peale esitada apellatsiooni õppekorralduseeskirja alusel moodustatud vaidluskomisjonile ühe nädala jooksul alates nõukogu otsuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Vaidluskomisjon otsustab 30 päeva jooksul apellatsiooni esitamisest, kas ta jätab vaidlustatud otsuse jõusse või tühistab selle ning saadab otsuse teinud kogule uueks läbivaatamiseks. Vaidluskomisjon menetleb asja õppekorralduseeskirjas ette nähtud korras. Vaidluskomisjoni otsus ülikoolis edasikaebamisele ei kuulu.

42. Nõukogu võib kraadi andmise otsuse tühistada, kui väitekirjas esitatud andmed osutuvad võltsituiks või plagieerituiks. Vastav taotlus esitatakse õppekorralduseeskirja alusel moodustatud vaidluskomisjonile, kes esitab oma seisukoha kraadi andnud nõukogu esimehele. Tühistava otsuse korral kaotab kraaditaotleja alatiseks õiguse taotleda teaduskraadi Tartu Ülikoolis. Sellekohane nõukogu otsus avalikustatakse ülikooli ajalehes ja ülikooli veebilehel.

XI. Rakendussätted

43. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2008.

44. Tartu Ülikooli nõukogu 29. jaanuari 1999. a otsusega nr 1 kinnitatud ning 28. novembri 2003. a määrusega nr 18 ja 31. märtsi 2006. a määrusega nr 4 muudetud Tartu Ülikooli teaduskraadide põhimäärus tunnistatakse kehtetuks.

Alar Karis Rektor, professor

Ivar-Igor Saarniit Akadeemiline sekretär