PUHKUSE-EESKIRI

1.1. Puhkuse-eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib töötajatele põhi- ja lisapuhkuse, vanemapuhkuste ja palgata puhkuse andmise põhimõtteid ja korda Tartu Ülikoolis (edaspidi ülikool).
1.2. Puhkuste andmisel ülikoolis lähtutakse puhkuseseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

2.1. Põhipuhkus

2.2. Lisapuhkus

2.2.1. Lisapuhkust on õigus saada seaduse, muude õigusaktide, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud tingimustel ja ulatuses.
2.2.2. Lisapuhkust 7 kalendripäeva antakse töölepingus kokkulepitud tingimustel juhi ja peaspetsialisti palgagrupi töötajatele pingelise ja vastutusrikka töö korral.
2.2.3. Lisapuhkust kuni 7 kalendripäeva antakse töökeskkonnavolinikule kohustuste tulemusliku täitmise eest, lähtudes Tartu Ülikooli töötervishoiu ja tööohutuse korrast.

2.3. Vanemapuhkused

2.3.1. Vanemapuhkused on rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus, täiendav lapsepuhkus ning täiendav palgata lapsepuhkus.
2.3.2. Lapsendaja puhkust, lapsehoolduspuhkust, isale ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi antavat täiendavat lapsepuhkust ja täiendavat palgata lapsepuhkust antakse õigustatud isikule tema avalduse alusel seaduses ettenähtud korras ja ulatuses. Puhkuse ajast peab töötaja eelnevalt informeerima oma töö vahetut korraldajat ja struktuuriüksuse juhti, kes kinnitavad enda informeeritust allkirjaga töötaja avaldusel.

2.4. Palgata puhkus

2.4.1. Töötajale antakse palgata puhkust poolte kokkuleppel töötaja avalduse alusel, millel on struktuuriüksuse juhi nõusolek, või struktuuriüksuse juhi esildise alusel, millel on töötaja nõusolek.
2.4.2. Seaduses ettenähtud ja töölepingus kokkulepitud juhtudel on tööandja kohustatud andma töötajale palgata puhkust.

3.1. Töötajale antakse puhkust vastavalt puhkuste ajakavale või töötaja avalduse või struktuuriüksuse juhi esildise alusel.

3.2. Puhkuse kestust arvutatakse kalendripäevades, mille hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi.

3.3. Põhi- ja lisapuhkus ning täiendav lapsepuhkus, v.a isale ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi antav täiendav lapsepuhkus liidetakse ja antakse koos või poolte kokkuleppel erineval ajal.

3.4. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kusjuures vähemalt ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva.
3.5. Iga puhkuseosa antakse täisnädalates, v.a juhul, kui töötaja kasutada jäänud puhkus on täisnädalast lühem. Struktuuriüksuse juht võib töötaja lubada puhkusele täisnädalast lühemaks ajaks, kui see on töökorraldusest tulenevalt vajalik.
3.6. Puhkuste ajakavas planeeritakse töötaja puhkus ühe tööaasta eest antavas mahus. Kui töötajal on kasutamata puhkust eelneva(te) tööaasta(te) eest enam kui pool töötaja põhipuhkuse kestusest, planeeritakse puhkuste ajakavas lisaks töötajale ühe tööaasta eest antavale puhkusele veel vähemalt seitse kalendripäeva puhkust eelneva(te) tööaasta(te) eest. Viimati nimetatud varasematest perioodidest kasutamata jäänud puhkuse planeerimisel lähtutakse põhimõttest, et esmalt kasutatakse puhkust, millele on õigus tekkinud varem.
3.7. Puhkuste ajakavas näidatakse asendaja kõigile struktuuriüksuste juhtidele, peaspetsialistidele ja sekretäridele. Teiste töötajate puhul näidatakse puhkuste ajakavas asendaja juhul, kui see on vajalik töö iseloomust tulenevalt.
3.8. Puhkuste ajakava koostamisel lähtub struktuuriüksuse juht töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove.
3.9. Töötaja soovitud ajal on ülikool kohustatud andma puhkust

3.9.1. naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
3.9.2. mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3.9.3. vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
3.9.4. vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal;
3.9.5. alaealisele;
3.9.6. tööga seotud tervisekahjustuse tõttu töövõime osaliselt kaotanud töötajale.

3.10. Ülikoolis samaaegselt mitme töölepinguga töötava töötaja puhkuse planeerimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

3.10.1. eri töölepingute alusel kasutatavate puhkuste kasutamise kord lepitakse töötajaga kokku töölepingus;
3.10.2. töötaja kasutab eri töölepingute alusel antavaid puhkuseid ühel ja samal ajal;
3.10.3. kui eri töölepingute alusel antavad puhkused on eri kestusega, planeeritakse töötaja puhkuse aeg pikema kestusega puhkuse järgi ning pikema ja lühema puhkuse kestuse vahe ulatuses antakse töötajale palgata puhkust, kui ei lepita kokku teisiti.

3.11. Puhkuste ajakavas kindlaks määratud puhkust muudetakse poolte kokkuleppel. Kokkulepe vormistatakse kas töötaja avaldusena, millel on struktuuriüksuse juhi nõusoleku märge, või struktuuriüksuse juhi esildisena, millel on töötaja nõusoleku märge. Avaldus või esildis tuleb esitada arvestusega, et vastavalt eeskirja punktile 4.8. saadetav dokumenditeade puhkuste ajakava muutmise kohta jõuaks personaliosakonda hiljemalt viis tööpäeva enne puhkuste ajakavas näidatud või muudatusega soovitud töötaja puhkuse algust.
3.12. Töötaja esimesel tööaastal, kui töötaja puhkus ei ole planeeritud puhkuste ajakavas, antakse töötajale puhkust poolte kokkuleppel töötaja avalduse alusel, millel on struktuuriüksuse juhi nõusoleku märge, või struktuuriüksuse juhi esildise alusel, millel on töötaja nõusoleku märge. Avaldus või esildis tuleb esitada arvestusega, et see jõuaks personaliosakonda hiljemalt viis tööpäeva enne puhkuse algust.
3.13. Töötaja on kohustatud tööandjale esimesel võimalusel teatama puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest nagu töötaja ajutine töövõimetus, riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesannete täitmine, töötajate esindamine kollektiivläbirääkimistel seadusega või kollektiivlepinguga ettenähtud korras. Kui puhkuse kasutamist takistavad asjaolud tekkisid enne puhkuse kasutamise algust, viiakse puhkus üle poolte kokkuleppega määratud ajale. Kui puhkuse kasutamist takistavad asjaolud tekkisid puhkuse ajal, antakse saamata jäänud puhkuseosa töötaja avalduse alusel vahetult pärast takistavate asjaolude lõppemist või viiakse poolte kokkuleppel üle muule ajale.

4.1. Puhkuste ajakava koostatakse, muudetakse, tehakse töötajale teatavaks ja on tutvumiseks kättesaadav selleks loodud veebikeskkonnas (puhkuseveeb).
4.2. Personaliosakond sisestab 10. jaanuariks puhkuseveebi puhkuste ajakava koostamiseks vajalikud andmed.
4.3. Struktuuriüksuse puhkuste ajakava koostab struktuuriüksuse juht, lähtudes puhkuseseadusest ja käesolevast eeskirjast.
4.4. Struktuuriüksuse juhi määratud isik või struktuuriüksuse juht täidab puhkuseveebis struktuuriüksuse puhkuste ajakava projekti hiljemalt 20. jaanuaril, märkides puhkuste ajakavasse kõigi töötajate puhkuse aja puhkuse liikide kaupa, täpsustades kuupäevaliselt vähemalt põhipuhkuse, erinevate lisapuhkuste ja täiendava lapsepuhkuse aja, ning märkides vajaduse korral töötaja asendaja.
4.5. Personaliosakond kontrollib puhkuste ajakava projekti vastavust puhkuseseadusele ja käesolevale eeskirjale ning teeb vajaduse korral parandused.
4.6. Personaliosakonna juhataja kinnitab ülikooli töötajate puhkuste ajakava struktuuriüksuste kaupa, v.a juhul, kui struktuuriüksuse juhile on antud tööandja esindaja õigused ja struktuuriüksuse juht kinnitab puhkuste ajakava (füüsika instituut, mereinstituut, Narva kolledž, Pärnu kolledž, Türi kolledž ja Viljandi kultuuriakadeemia).
4.7. Kinnitatud puhkuste ajakava tehakse töötajale teatavaks ja see on töötajale tutvumiseks kättesaadav puhkuseveebis hiljemalt 31. jaanuaril. Vajaduse korral tutvustatakse puhkuste ajakava töötajale paberil.
4.8. Eeskirja punktis 3.11. viidatud töötajate avaldused ja struktuuriüksuste juhtide esildised puhkuste ajakava muutmiseks registreeritakse ja säilitatakse struktuuriüksuses. Registreerimisel adresseeritakse avaldus või esildis ka personaliosakonnale. Puhkuste ajakava muutmiseks sõlmitud kokkuleppe alusel muudetakse töötaja puhkuse aeg üksnes juhul, kui dokumenditeade jõuab personaliosakonda hiljemalt viis tööpäeva enne puhkuste ajakavas näidatud või muudatusega soovitud töötaja puhkuse algust.

5.1. Struktuuriüksuse juht vastutab struktuuriüksuse töötajale puhkuse andmise vastavuse eest puhkuseseadusele, teistele õigusaktidele ja käesolevale eeskirjale ning käesoleva eeskirja punktis 3.11. nimetatud töötajate avalduste ja struktuuriüksuste juhtide esildiste säilitamise eest struktuuriüksuses.
5.2. Pearaamatupidaja vastutab puhkusetasude korrektse arvestamise ja õigeaegse väljamaksmise eest.
5.3. Töötaja vastutab käesolevast eeskirjast tulenevate töötaja kohustuste täitmise eest. Töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda.
5.4. Personaliosakonna juhataja teostab järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle.

6.1. Tunnistan kehtetuks 16. jaanuari 2002. a käskkirjaga nr 1 kinnitatud Tartu Ülikooli puhkuseeeskirja.

6.2. Käskkiri jõustub 1. jaanuaril 2007. a.




Akadeemik Jaak Aaviksoo
Rektor, professor

 
Mihkel Pärnoja