VÕETUD VASTU Tartu Ülikooli nõukogu

21. juuni 2002. a määrusega nr 12

(jõustunud 02.09.2002)

 

MUUDETUD Tartu Ülikooli nõukogu

4. oktoobri 2002 määrusega nr 16

(jõustunud osaliselt 02.09.2002,

jõustub osaliselt 01.09.2003)

 

TUNNISTATUD KEHTETUKS Tartu Ülikooli nõukogu 30. aprilli 2003. a määrusega nr 4 alates 01.09.2003

 

 

TARTU ÜLIKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI

 

SISUKORD

PUNKTID

I. Üldsätted

1-3

II. Õppekorralduse üldised alused

     

     

II. 1. Õppevorm ja õppesüsteem

4-7

     

II. 2. Õppekava

8-11

     

II. 3. Õppeained

12-20

     

II. 4. Õppeastmed

21

     

     

II. 4.1. Rakenduskõrgharidusõpe

22-25

     

     

II. 4.2. Bakalaureuseõpe

26-32

     

     

II. 4.3. Magistriõpe

33-36

     

     

II. 4.4. Õpetajakoolitus

37-42

     

     

II. 4.5. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõpe

43-44

     

     

II. 4.6. Residentuur

45

     

     

II. 4.7. Doktoriõpe

46-55

III. Õppekohtade liigitus ja õppijate staatus

     

     

III. 1. Õppekohtade liigitus

56-59

     

III. 2. Üliõpilase, õppija ja eksterni staatus

     

     

     

III. 2.1. Üliõpilane

60

     

     

     

III. 2.1.1. Riigieelarvevälisel õppekohal õppimine

61-64

     

     

     

III. 2.1.2. Kaugõppe teel õppimine

65-67

     

     

III. 2.2. Õppija

68-72

     

     

III. 2.3. Ekstern

73-79

     

     

III. 2.4. Külalisüliõpilasena õppimine

80-90

     

     

III. 2.5. Välismaal õppimine

91-99

     

     

III. 2.6. Akadeemiline puhkus

100-108

     

     

III. 2.7. Õpingute pikendamine

109-111

     

     

III. 2.8. Õpingute lõpetamine ja eksmatrikuleerimine

112

 

 

 

III. 2.8.1. Õppekava täitmine

113-118

 

 

 

III. 2.8.2. Edasijõudmatus

119

 

 

 

III. 2.8.3. Vääritu käitumine

120-121

 

 

III. 2.9. Reimmatrikuleerimine

122-125

 

III. 3. Vabanenud õppekohtade täitmine

126-134

IV. Õppetöö korraldus

 

 

IV. 1. Õppetöö vormid

135-140

 

IV. 2. Tunniplaan

141-147

 

IV. 3. Õppeainetele ja eksamitele või arvestustele registreerumine    

148-158

 

IV. 4. Teadmiste kontroll ja hindeskaala

159-165

 

 

IV. 4.1. Eksamid ja arvestused

166-177

 

 

IV. 4.2. Lõpueksamite sooritamine

178-187

 

 

IV. 4.3. Lõputööde kaitsmised

188-200

 

 

IV. 4.4. Hindamise skaala

201-204

 

IV. 5. Õpetamise ja ainekursuste hindamine

205-207

V. Üliõpilaste õppetööga seonduvad õigused ja kohustused

 

 

V. 1. Üliõpilasnõustamine

208-209

 

V. 2. Õppestipendium

210-213

 

V. 3. Edasijõudmine õppetöös

214-215

 

V. 4. Akadeemilised tavad

216-219

 

V. 5. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine

220-224

VI. Rakendussätted

 

 

VI. 1. Internatuur

225-226

 

VI. 2. Vabakuulaja

227-228

 

VI. 3. Õpingute pikendamine

229

 

VI. 4. Hindamissüsteemi rakendamine

230-232

 

VI. 5. Eeskirja rakendamine

233-239

VII. Register

 

 

 

I. Üldsätted

 

1.        Õppekorralduseeskiri on Tartu Ülikoolis (edaspidi ülikool) tasemeõppe õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv põhidokument. Õppekorralduseeskirjas sätestatakse statsionaarse ja kaugõppe üldnõuded, õppejõudude ja üliõpilaste õppetööga seonduvad õigused ja kohustused, üliõpilaste immatrikuleerimise, eksmatrikuleerimise, reimmatrikuleerimise ja akadeemilise puhkuse kord, õppijana õppimise, eksternina eksamite ja arvestuste sooritamise ning õppeastmete lõputööde kaitsmise kord ning muud õppetööga seotud üldreeglid.

2.        Ülikooli nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid õppetööd reguleerivaid eeskirju. Teaduskonna nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid õppetööd reguleerivaid eeskirju oma teaduskonda puudutavates küsimustes. Teaduskonna nõukogul ei ole õigust õppekorralduseeskirjaga talle pandud õigusi ja kohustusi delegeerida osakonna või instituudi nõukogule. Kolledþi nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid õppetööd reguleerivaid eeskirju oma kolledþit puudutavates küsimustes.

3.        Õppekorralduseeskirjaga dekaanile antud õigusi omab ja kohustusi täidab kolledþis direktor.

 

II. Õppekorralduse üldised alused

 

II.1. Õppevorm ja õppesüsteem

4.        Õpe toimub statsionaarselt, kaugõppe teel, õppijana või eksternina. Õppetöö tulemustele esitatavad nõuded ei sõltu kasutatud õppevormist.

5.        Õppetöö toimub aine- ja kursusesüsteemis.

6.        Ainesüsteem on õppesüsteem, kus üliõpilane läbib õppeaineid vabalt valitud järjekorras enda poolt igaks semestriks koostatud õpingukava alusel, arvestades õppekavaga kehtestatud eeldusainete nõudeid. Õpingukava on üliõpilase poolt semestriks koostatud individuaalne aineplaan, moodustudes õppeainetest, millele üliõpilane on selleks semestriks registreerunud.

7.        Kursusesüsteem on õppesüsteem, kus üliõpilane läbib õppeaineid õppekavas kehtestatud järjekorras, nii et tema üleviimine järgmisele kursusele eeldab eelmise õppeaasta õppeainete omandamist ja vastavate arvestuste ning eksamite sooritamist eelnevalt määratud eksamisessiooni vältel. Kursusesüsteem kehtib arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes ning residentuuris.

 

II. 2. Õppekava

8.        Õppetöö toimub õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab läbiviidava õppe eesmärgid, õppeastme nominaalse õppeaja, õppeainete loetelu ja mahu, õppeainete valiku võimalused ja tingimused, erialad, millele õppekava raamides saab spetsialiseeruda, antavate kraadide, diplomite ja tunnistuste nimetused ning lõpetamiseks esitatavad nõuded.

9.        Nominaalne õppeaeg on õppekava täitmiseks ettenähtud arvestuslik aeg. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 40 ainepunkti.

10.    Õppekava avamise, hoidmise, muutmise ja sulgemise korra kehtestab ülikooli nõukogu.

11.    Õppekavade nomenklatuuri ja antavate kraadide nimetused kinnitab ülikooli nõukogu.

 

II. 3. Õppeained

12.    Õppeaine on teatud konkreetset teadusala või selle osa käsitlev süstematiseeritud teadmiste ja oskuste hulk, mille omandamist kontrollitakse eksamite või arvestustega või kaitsmistel. Õppeainet võib õpetada erinevates õppetöö vormides.

13.    Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. Kohustuslik aine on õppeaine, mis õppekava täitmiseks tuleb tingimata omandada. Valikaine on üliõpilase poolt õppekava täitmiseks õppekavaga määratud õppeainete hulgast iseseisvalt valitud õppeaine. Vabaaine on üliõpilase poolt õppekava täitmiseks iseseisvalt väljastpoolt oma pea- või kõrvalainet valitud õppeaine oma ülikoolist või mõnest muust ülikoolist.

14.    Vabaainete maht määratakse õppekavas.

15.    Ülikooli õppeained on registreeritud õppeaineregistris vastavalt rektori kehtestatud õppeaineregistri statuudile.

16.    Iga õppeaine kohta on olemas õppeaine õpetamise eest vastutava õppejõu poolt allkirjastatud ja dateeritud aineprogramm. Aineprogramm on kättesaadav vastavas osakonnas/instituudis/kliinikus/kolledþis ning selle allüksuse veebilehel ja õppeinfosüsteemis õppeaine toimumisele eelneval semestril vähemalt kaks kuud enne semestri arvestuslikku lõppu.

17.    Loengute aineprogramm ja õppetöö peavad olema seotud loengu kuulajaskonnale kättesaadavate teemakohaste õppematerjalidega, milleks on raamat(ud), teadusartiklid, internetileheküljed ja/või õppejõu poolt koostatud konspekt vajaduse korral koos jooniste ja/või graafikutega jne koos vastavate viidetega aineprogrammis.

http://www.ut.ee/oo/reformitudoppekavad.htm

18.    Aineprogrammis sisaldub aine kood, nimetus, aine sisu lühikirjeldus, vastutava õppejõu nimi, aine maht, eeldustingimused, osalejate piirarv, auditoorse töö ajakava, aine sisukokkuvõte, loengute, seminaride ja praktiliste tööde teemade loetelu, võimalikult täpsed viited õppematerjalidele ja soovitatava kirjanduse loetelu, teadmiste kontrolli vormid (eksam või arvestus, suuline või kirjalik, kontrolltööd, referaadid jm) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused. Aineprogrammis näidatakse, millise osa eksamihindest moodustavad jooksva kontrolli tulemused, mis on eksamile pääsemise eelduseks ja millised on võlgnevuste likvideerimise võimalused.

19.    Õppeaine omandamise korral saab üliõpilane ainepunkte. Ainepunkt (AP) on õppetöö mahu ühik, millele vastab 40 tundi ehk üks õppenädal üliõpilase tööd, millesse on arvestatud auditoorne ja iseseisev töö ning teadmiste kontroll.

20.    Varasemaid ja mujal sooritatud õpinguid tunnustab ülikool individuaalse hindamise korras. Tunnustamist taotlev üliõpilane esitab vormikohase taotluse vastava teaduskonna osakonna/instituudi/kliiniku juhatajale või kolledþi direktorile. Tunnustamise või mittetunnustamise otsustab dekaan tunnustamisele esitatud õppeaine(te) profiilile vastava õppejõu nõusolekul. Vajaduse korral moodustab dekaan varasemate ja mujal sooritatud õpingute tunnustamiseks hindamiskomisjoni. (Külalisüliõpilasena sooritatud ainete arvestamist vt p 86.)

 

II. 4. Õppeastmed

21.    Õpe ülikoolis toimub rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes, klassiõpetaja ja muusikaõpetaja koolituses, magistri- ja doktoriõppes. Lisaks erialasele ettevalmistusele toimub ettevalmistus õpetaja ja eriarsti kutse saamiseks.

 

II. 4.1. Rakenduskõrgharidusõpe

22.    Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused.

23.    Rakenduskõrgharidusõppe maht on 120 - 160 AP. Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega.

24.    Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanu võib jätkata õpinguid magistriõppes, vajaduse korral on õigus magistriõppesse astuda soovijalt nõuda bakalaureusetasemel eeldusainete läbimist või erialaeksami sooritamist teaduskonna/osakonna/instituudi/kolledþi nõukogu kehtestatud korras.

25.    Rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitnule antakse rakenduskõrgharidusõppe diplom ja akadeemiline õiend ning isiku taotlusel inglise keelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

 

II. 4.2. Bakalaureuseõpe

26.    Bakalaureuseõpe on akadeemilise õppe esimene aste, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikku baasi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.

27.    Bakalaureuseõppe maht on 120 - 160 AP, AP, mis jaguneb järgmiselt:

27.1. alusmoodulid (baas- ja üldainete komplekt bakalaureusetaseme saavutamiseks);

27.2. suunamoodulid (komplekt õppeaineid valdkonnasiseseks spetsialiseerumiseks);

27.3. erialamoodulid (komplekt õppeaineid, mille baasil jätkatakse erialaõpinguid magistriastmel);

27.4. valikainete moodulid (4 AP mahus aine või ainete komplekt, mis võimaldab õppijal omandada laiemaid teadmisi peaaines või sooritada teise õppekava suuna- või erialamooduli eeldusaineid);

27.5. vabaained.

28.    Peaaine koosneb kahest alusmoodulist, ühest suuna- ja ühest erialamoodulist ning bakalaureusetööst või -eksamist. Peaaine on kohustuslik.

29.    Eeldusaine on aine, mille läbimine on nõutav enne antud aine või ainetekomplekti õppima asumist.

30.    Kõrvalaine on terviklik õppeainete kogum vähemalt 16 AP mahus, mida üliõpilasel on õigus valida peaaine kõrvale õppekavas määratud tingimustel. Kõrvalaine koosneb kohustuslikest õppeainetest ja valikainetest.

31.    Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureuseeksami sooritamisega või bakalaureusetöö kaitsmisega.

32.    Bakalaureuseõppekava täitnule antakse bakalaureusekraadiga diplom ja akadeemiline õiend ning isiku taotlusel inglise keelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

 

II. 4.3. Magistriõpe

33.    Magistriõpe on akadeemilise õppe teine aste, mille kestel magistrant süvendab oma erialaseid teadmisi ja kutsealaseid oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi.

34.    Magistriõppe maht on 40 - 80 AP.

35.    Magistriõpe lõpeb magistrieksami sooritamise või magistritöö kaitsmisega.

36.    Magistriõppekava täitnule antakse magistrikraadiga diplom ja akadeemiline õiend ning isiku taotlusel inglise keelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

 

II. 4.4. Õpetajakoolitus

37.    Alushariduse pedagoogi ja kutseõpetaja koolitus toimub bakalaureuseastmes.

38.    Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja koolitus toimub bakalaureuse- ja magistriastmes. Õpetaja ettevalmistus on võimalik omandada vähemalt ühel põhierialal ja ühel või enamal lisaerialal. Lisaerialal õpetajakutse omandamise eeltingimuseks on ainealane ettevalmistus õppekavas nõutud mahus.

39.    Klassiõpetaja ja muusikaõpetaja koolitus toimub integreeritud bakalaureuse- ja magistritaseme õppekavade alusel.

40.    Üldkasvatusteaduslike, psühholoogiliste ja ainedidaktiliste õpingute maht õpetajakoolituses on vähemalt 40 ainepunkti.

41.    Õpetajakoolituse õppekava täitnule antakse diplom ja akadeemiline õiend ning isiku taotlusel inglise keelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

42.    Õpetajakoolitust korraldavad teaduskonnad/kolledþid koostöös haridusteaduskonnaga.

 

II. 4.5. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõpe

43.    Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõpe toimub integreeritud bakalaureuse- ja magistritaseme õppekavade alusel.

44.    Arstiteaduskonnas on kuueaastane õpe arstiteaduse ning viieaastane õpe hambaarstiteaduse ja proviisori erialal. Õppekava täitnule antakse arsti, hambaarsti või proviisori diplom ja akadeemiline õiend ning isiku taotlusel inglise keelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

 

II. 4.6. Residentuur

45.    Residentuur on arsti- või hambaarstiõppele järgnev kolme- kuni viieaastane koolitus ühel arsti või hambaarsti erialal. Pärast lõpueksami sooritamist antakse residentuuri õppekava täitnule tunnistus.

 

II. 4.7. Doktoriõpe

46.    Doktoriõpe on akadeemilise õppe kolmas aste, mille eesmärk on viia doktorandi teadmised ja oskused valitud erialal iseseisva professionaali tasemele.

47.    Doktoriõppe maht on 120 kuni 160 AP.

48.    Doktorandile määratakse teaduskonna/osakonna/instituudi nõukogu otsusega juhendaja(d). Juhendaja ülesanne on doktorandi nõustamine õpingukava koostamisel ja doktoritöö teema formuleerimisel. Juhendaja konsulteerib doktoranti regulaarselt uurimistöös ja doktoritöö koostamisel ning jälgib tema õpingukava täitmist.

49.    Doktorandi juhendajaks määratakse ülikooli professor, dotsent või vanemteadur. Doktorandile võib määrata juhendajaks isiku, kes ei ole ülikooliga seotud töölepingu kaudu, kui see isik vastab ülikoolis professorile, dotsendile või vanemteadurile esitatavatele nõuetele.

50.    Doktorandi juhendaja määramisel arvestatakse avaldatud publikatsioone, teadusprojektide täitmist ning varasema juhendamise tulemuslikkust.

51.    Vajaduse korral võib doktorandile määrata kaasjuhendaja. Kaasjuhendaja võib olla nii ülikooli töötajate seast kui väljastpoolt ülikooli ning peab vastama samadele nõuetele, mis esitatakse juhendajale. Kui doktorandi juhendaja ei ole ülikooliga seotud töölepingu kaudu, on ülikooli töötajate seast kaasjuhendaja määramine kohustuslik.

52.    Doktorante atesteeritakse iga õppeaasta viimase kuu jooksul, hinnates õppekava täitmist. Atesteerimise korra kehtestab teaduskonna nõukogu.

53.    Doktorikraadi andmise õigused, doktorikraadi saamise nõuded ning doktoritöö kaitsmise korra sätestab ülikooli nõukogu poolt kehtestatud teaduskraadide põhimäärus.

54.    Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmisega.

55.    Doktoriõppekava täitnule antakse doktorikraadiga diplom ja akadeemiline õiend ning isiku taotlusel inglise keelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

 

III. Õppekohtade liigitus ja õppijate staatus

 

III. 1. Õppekohtade liigitus

56.    Õppekoht on õppetöö ajalise ja finantsilise planeerimise ühik.

57.    Õppekohad jagunevad vastavalt haridusteenuse osutamiseks vajalike ülikoolipoolsete kulutuste katmise allikale:

57.1. riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoht e riigieelarveline õppekoht;

57.2. väljaspool riiklikku koolitustellimust loodud õppekoht e riigieelarveväline õppekoht.

58.    Ülikooli nõukogu kinnitab moodustatavate õppekohtade piirarvud (riigieelarvelised ja riigieelarvevälised õppekohad kokku) erialati kõikides õppeastmetes.

59.    Rektor kinnitab riikliku koolitustellimuse alusel õppekohtade vastuvõtuarvu kõigis õppeastmetes.

 

III. 2. Üliõpilase, õppija ja eksterni staatus

 

III. 2.1. Üliõpilane

60.    Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud (arvatud üliõpilaste nimekirja) statsionaarsesse või kaugõppesse. Välisüliõpilane on ülikooli immatrikuleeritud Eestis alaliselt mitteelunev isik, kellele laienevad kõik ülikooli üliõpilase õigused ja kohustused. Üliõpilaseks immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppe lõpukuupäev vastavalt antud õppekava nominaalõppeajale.

 

III. 2.1.1. Riigieelarvevälisel õppekohal õppimine

61.    Ülikool võib riigieelarveväliseid õppekohti moodustada kõigis õppeastmetes ja –vormides. Õppetöö toimub samadel alustel riigieelarvelistel õppekohtadel õppivate üliõpilastega.

62.    Riigieelarvevälise õppekoha tellijaks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Ülikooli ja tellija suhted määratakse omavahelise lepinguga.

63.    Riigieelarvevälise õppekoha hinna kehtestab rektor dekaanide ettepanekute alusel igaks õppeaastaks. Kaugõppes võivad dekaanid selle alusel kehtestada ainepunkti hinna.

64.    Riigieelarvevälistel õppekohtadel õppijad võivad kandideerida vabanenud riigieelarvelistele õppekohtadele.

 

III. 2.1.2. Kaugõppe teel õppimine

65.    Kaugõpe on õppevorm, kus ei ole vajalik üliõpilase igapäevane osavõtt õppetööst, õppetöö toimub sessiooniti, informatsiooni-kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel ja suures osas iseseisvalt.

66.    Ülikool võib lubada oma õppekavu täita kaugõppe vormis. Vastava otsuse teeb ülikooli nõukogu teaduskonna nõukogu ettepanekul.

67.    Kaugõpe toimub avatud ülikooli raames ning üldjuhul riigieelarvevälisel õppekohal.

 

III. 2.2. Õppija

68.    Õppija on isik, kes täidab diplomi-, rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppekava. Õppija edasijõudmiskiirus on üldjuhul vähem kui 20 AP õppeaastas. Õppija staatust võib taotleda üliõpilane, kelle edasijõudmiskiirus on väiksem kaugõppes kehtestatud edasijõudmise nõuetest. Õppijat ei immatrikuleerita.

69.    Õppijaks arvatakse üheks õppeaastaks isiku avalduse alusel dekaani korraldusega.

70.    Õppijal on õigus osaleda õppetööl, sooritada eksameid ja arvestusi.

71.    Õppija tasub õppeteenuse eest samadel alustel kaugõppe üliõpilastega.

72.    Õppija ja ülikooli suhted reguleeritakse täiendavalt omavahelise lepinguga.

 

III. 2.3. Ekstern

73.    Ekstern on isik, kes sooritab eksameid ja arvestusi ning kaitseb rakenduskõrgharidusõppe lõputööd, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd. Eksterni ei immatrikuleerita.

74.    Eksternina eksamite ja arvestuste sooritamiseks võib registreeruda

74.1. diplomi-, rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuse-, magistri-, arsti-, hambaarsti- või proviisoriastmel isik, kes on täitnud vähemalt 75% Tartu Ülikooli vastava õppekava õppeainetest;

74.2. doktorikraadi taotleja.

75.    Teaduskonna dekaan kehtestab ainepunkti hinna ja õppeteenustasust vabastamise põhimõtted.

76.    Eksternina eksamite ja arvestuste sooritamiseks ning rakenduskõrgharidusõppe lõputöö, bakalaureuse-, magistri- või doktoritöö kaitsmiseks esitatakse dekaanile avaldus, milles on toodud sooritatavate õppeainete loend ning märgitud periood, mille vältel toimub eksamite ja arvestuste sooritamine ja/või töö kaitsmine.

77.    Eksterni avalduse alusel annab dekaan korralduse, kus märgitakse eksami või arvestuse sooritamise periood ja/või töö kaitsmise tähtaeg.

78.    Eksternil on võimalik dekaani korralduses märgitud perioodi jooksul sooritada ühes aines eksamit või arvestust kuni kolm korda.

79.    Eksternina doktoritöö kaitsmine on reguleeritud ülikooli nõukogu kehtestatud teaduskraadide põhimääruses.

 

III. 2.4. Külalisüliõpilasena õppimine

80.    Külalisüliõpilane on mõne teise Eesti ülikooli üliõpilane, kes on tulnud Tartu Ülikooli õppima üheks semestriks kuni õppeaastaks.

81.    Väliskülalisüliõpilaseks arvatakse kolmeks kuuks kuni õppeaastaks Eestis alaliselt mitteelunev isik, kellele laienevad kõik ülikooli üliõpilase õigused ja kohustused.

82.    Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Pedagoogikaülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Põllumajandusülikoolis ja Eesti Muusikaakadeemias külalisüliõpilasena õppimise võimaluse sätestab Eesti ülikoolide rektorite 17.09.1995 protokoll "Õppimine külalisüliõpilasena". Külalisüliõpilase vastuvõtuks mõnest teisest kõrgkoolist annab nõusoleku teaduskonna dekaan.

83.    Tartu Ülikooli üliõpilane, kes soovib õppida mõnes punktis 82 loetletud õppeasutuses semestri kuni õppeaasta, esitab teaduskonna dekaanile vastuvõtva ülikooli nõusolekuga avalduse. Avalduses märgitakse ained, mida soovitakse väljaspool Tartu Ülikooli läbida.

84.    Avalduse alusel, millel on dekaani ja vastuvõtva ülikooli nõusolek, vormistatakse üliõpilane õppeprorektori korraldusega soovitud õppeasutuses õppijaks kindlaks ajavahemikuks.

85.    Õppe- ja üliõpilasosakonnast väljastatakse hindamisleht ja korralduse koopia. Üliõpilane registreerub õppeasutuses, kus õppetöö toimub.

86.    Õppeaja lõppedes esitab üliõpilane hindamislehe sooritatud arvestuste ja eksamite tulemustega koduülikooli teaduskonna dekanaati, kus need kantakse üliõpilase õpinguraamatusse ja kinnitatakse dekaani allkirjaga.

87.    Teise õppeasutuse üliõpilane, kes soovib Tartu Ülikoolis õppida külalisüliõpilasena, taotleb oma avaldusele nõusolekut ülikooli vastava osakonna/instituudi/kliiniku juhatajalt või teaduskonna dekaanilt.

88.    Pärast kodukõrgkoolilt nõusoleku saamist vormistatakse isik õppeprorektori korraldusega kindlaks ajavahemikuks Tartu Ülikooli külalisüliõpilaseks.

89.    Külalisüliõpilasel on

89.1. õigus osaleda õppetöös oma avaldusega piiritletud õppeainetes võrdväärselt Tartu Ülikooli üliõpilastega,

89.2. õigus kasutada raamatukogu ja taotleda vabade kohtade olemasolul elamispinda ühiselamus,

89.3. kohustus täita ülikooli õppekorralduse ja sisekorra eeskirju.

90.    Ülikoolil on

90.1. õigus aineprogrammis piiratud osavõtjate arvu puhul eelistada Tartu Ülikooli üliõpilasi,

90.2. õigus katkestada külalisüliõpilase õpe õppeprorektori korraldusega dekaani esildise alusel, kui külalisüliõpilane ei ole täitnud ülikooli õppekorralduse ja sisekorra eeskirju,

90.3. kohustus luua külalisüliõpilasele Tartu Ülikooli üliõpilastega võrdsed tingimused tema avaldusega piiritletud õppeainete õppimiseks.

 

III. 2.5. Välismaal õppimine

91.              Üliõpilastel on võimalik õppida välismaal

91.1. rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja ülikoolide stipendiaadina;

91.2. üliõpilasvahetuse korras ülikoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel;

91.3. isiklikul algatusel.

92.    Välismaal õppimise otstarbekuse otsustab dekaan üliõpilase avalduse alusel.

93.    Ülikoolide ja riikidevaheliste lepingute ja ülikoolile määratud stipendiumide alusel välismaal õppimist taotlevad üliõpilased osalevad ülikooli poolt korraldataval konkursil.

94.    Ülikooli korraldataval konkursil kandideerimiseks tuleb esitada

94.1. avaldus õppeprorektori nimele koos välismaal õppimise põhjendusega ja dekaani nõusolekuga;

94.2. võõrkeeleoskuse tõend;

94.3. väljavõte õpinguraamatust;

94.4. eriala õppejõu või juhendaja soovitus;

94.5. teaduskonnas kooskõlastatud õpingukava (kui see on nõutud);

94.6. vastuvõtva ülikooli nõusolek (kui see on nõutud).

95.    Õppeprorektor moodustab üliõpilaste avalduste läbivaatamiseks ja kandidaatide valimiseks komisjoni.

96.    Välismaale õppima siirdunud üliõpilane loetakse Tartu Ülikoolis õpinguid mitte katkestanuks. Välismaal õppijaks vormistatakse dekaani korraldusega, kus näidatakse vastav ülikool ja seal õppimise periood.

97.    Välismaal õppijaks arvatud üliõpilane täidab semestri õpingukava vastavas välisriigi ülikoolis ja tema nominaalne õppeaeg välismaal oldud aja arvel ei pikene.

98.    Välismaa ülikoolide juures sooritatud arvestusi ja eksameid tunnustatakse Tartu Ülikooli õppekava täitmisel punktis 20 sätestatud korras.

99.    Rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe, klassiõpetaja ja muusikaõpetaja koolituse esimesel semestril ei ole välismaal õppimine üldjuhul lubatud. Erandid otsustab õppeprorektor.

 

III. 2.6. Akadeemiline puhkus

100.     Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö kohustusest.

101.     Akadeemilist puhkust võimaldatakse igas õppeastmes kuni üheks aastaks nominaalõppeaja jooksul. Akadeemilise puhkuse lühim periood on üks semester.

102.     Tervislikel põhjustel võimaldatakse akadeemilist puhkust lisaks kuni kaks aastat lühima perioodiga üks semester. Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel esitab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi.

103.     Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel on üliõpilasel õigus saada üks aasta akadeemilist puhkust lisaks (aluseks kutse kaitseväe tegevteenistusse).

104.     Üliõpilasel on õigus taotleda ja saada akadeemilist puhkust seoses rasedusega üheks semestriks talle väljastatud meditsiiniasutuse tõendi alusel. Üliõpilasel on õigus taotleda ja saada akadeemilist puhkust lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

105.     Esimese semestri rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe ning klassiõpetaja ja muusikaõpetaja koolituse üliõpilasele antakse akadeemilist puhkust ainult tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, seoses rasedusega või alla kolmeaastase lapse hooldamisel.

106.     Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega, mis on esitatud teaduskonna dekaani nimele. Akadeemiline puhkus ja sellega seotud õppe lõpukuupäeva muutus vormistatakse dekaani korraldusega.

107.     Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad ülikooli üliõpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Riigieelarvevälisel õppekohal õppivad üliõpilased, kes akadeemilise puhkuse ajal osalevad õppetööl ja/või sooritavad eksameid või arvestusi, tasuvad selle eest rektori kehtestatud korras.

108.     Akadeemilisel puhkuse ajal ei viida üliõpilasi üle järgmisele aastale. Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra.

 

III. 2.7. Õpingute pikendamine

109.     Õpingute pikendamist (õppe lõpukuupäeva edasilükkamist) akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks võib lubada rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppe, klassiõpetaja ja muusikaõpetaja koolituse, doktoriõppe ning residentuuri üliõpilastele 12 kuu ulatuses, magistriõppe ja õpetajakoolituse kutseaasta üliõpilastele 6 kuu ulatuses. Õppeaja pikendus vormistatakse üliõpilase avalduse alusel dekaani korraldusega. Kaugõppe üliõpilastel on võimalus õpinguid pikendada kokku ühe nominaalaja ulatuses.

[punkti 109 sõnastus kuni 31.08.2003]

109.     Õpingute pikendamist (õppe lõpukuupäeva edasilükkamist) akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks võib lubada rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppe, klassiõpetaja ja muusikaõpetaja koolituse, doktoriõppe ning residentuuri üliõpilastele 12 kuu ulatuses, magistriõppe ja õpetajakoolituse kutseaasta üliõpilastele 6 kuu ulatuses. Kaugõppe üliõpilastel on võimalus õpinguid pikendada kokku ühe nominaalaja ulatuses.

[punkti 109 sõnastus alates 01.09.2003]

109¹. Riigieelarvelisel õppekohal statsionaarses õppevormis õppinud õpingute pikendamist (p 109) taotlenud üliõpilased kohustuvad hüvitama ülikoolile õppekulud järgmiselt:

109¹.1. õpingute pikendamisel kuni 6 kuud - õppekoha veerandi baasmaksumuse ulatuses;

109¹.2. õpingute pikendamisel 6 kuni 12 kuud - õppekoha poole baasmaksumuse ulatuses.

[jõustub 01.09.2003]

109².    Riigieelarvelisel õppekohal õppinud õpingute pikendamist (p 109) taotlenud kaugõppe üliõpilased kohustuvad hüvitama ülikoolile õppekulud järgmiselt:

109².1. kui nominaalne õppeaeg on 1 õppeaasta – õppekoha poole baasmaksumuse ulatuses neljanda semestri eest;

109².2. kui nominaalne õppeaeg on 1,5 õppeaastat - õppekoha baasmaksumuse ulatuses kolmanda õppeaasta eest;

109².3. kui nominaalne õppeaeg on 2 õppeaastat - õppekoha baasmaksumuse ulatuses neljanda õppeaasta eest;

109².4. kui nominaalne õppeaeg on 3 õppeaastat - õppekoha baasmaksumuse ulatuses viienda ja iga järgneva õppeaasta eest;

109².5. kui nominaalne õppeaeg on 4 õppeaastat – õppekoha baasmaksumuse ulatuses seitsmenda ja iga järgneva õppeaasta eest;

109².6. kui nominaalne õppeaeg on 5 õppeaastat – õppekoha baasmaksumuse ulatuses kaheksanda ja iga järgneva õppeaasta eest.

[jõustub 01.09.2003]

109³.    Rektor kehtestab õppekoha baasmaksumuse alusel hüvitise määrad ning hüvitise tasumise korra.

[jõustub 01.09.2003]

1094. Õppekulude hüvitamisest vabastatakse isiku taotluse alusel ja tõendi esitamisel:

1094.1. keskmise, raske ja sügava puudega isik;

1094.2. alaealise lapse või lapsinvaliidi vanem või eestkostja.

[jõustub 01.09.2003]

1095.    Õppeaja pikendus vormistatakse üliõpilase avalduse alusel dekaani korraldusega, milles märgitakse ka hüvitise suurus.

[jõustub 01.09.2003]

110.     Vene õppekeelega gümnaasiumi lõpetanu, kelle eesti keele oskuse tase on madalam keeleseaduses fikseeritud kesktasemest, kohustub kõrghariduse omandamisel õppima eesti keelt ühe õppeaasta jooksul. Vastavalt pikeneb üliõpilase nominaalne õppeaeg.

111.     Väliskülalisüliõpilase õpinguid võib pikendada dekaani nõusolekul õppeprorektori korraldusega kuni ühe õppeaasta võrra.

 

III. 2.8. Õpingute lõpetamine ja eksmatrikuleerimine

112.     Eksmatrikuleerimine on üliõpilaste nimekirjast väljaarvamine. Eksmatrikuleerimine toimub õppeprorektori korraldusega

112.1. ülikooli algatusel dekaani esildise (doktoriõppes p 112.1.1 puhul kraadi andnud nõukogu otsuse) alusel järgmistel põhjustel:

112.1.1. seoses õppekava täitmisega täies mahus (välja arvatud punktides  112.2.1 ja 113 nimetatud juhul);

112.1.2. edasijõudmatuse tõttu vastavalt punktile 119;

112.1.3. vääritu käitumise tõttu vastavalt punktile 120;

112.1.4. õppe lõpukuupäeva möödumisel;

112.1.5. õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmisel;

112.1.6. õppeainetele mõjuva põhjuseta mitteregistreerumise tõttu (kõigi õppeastmete esimese aasta üliõpilaste puhul, kes pole mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses (kaugõppe üliõpilaste puhul õppetöö alguses) kahe esimese nädala jooksul õppeainetele registreerunud);

112.1.7.   õppetööle mõjuva põhjuseta mitteilmumise tõttu, kui ta ei ole mõjuvast põhjusest teatanud ühe kuu jooksul arvates semestri algusest;

112.1.8.  õppekulude hüvitise mittetasumise tõttu; [jõustub 01.03.2003]

112.2. üliõpilase algatusel üliõpilase dekaani nõusolekuga avalduse alusel järgmistel põhjustel:

112.2.1. üliõpilase omal soovil;

112.2.2. seoses teise kõrgkooli siirdumisega;

112.3. pooltest sõltumatutel asjaoludel dekaani esildise alusel järgmistel põhjustel:

112.3.1. üliõpilase teovõimetuks tunnistamise korral;

112.3.2. seoses üliõpilase surmaga.

 

III. 2.8.1. Õppekava täitmine

113.     Bakalaureuseõppekava täitmise kohta annab õppeprorektor vastava korralduse. Bakalauruseõppekava täitnud isik, kes jätkab samal aastal õpinguid magistriõppes, viiakse üle magistriõppe üliõpilaseks. Bakalauruseõppekava täitnud isik, kes ei jätka samal aastal õpinguid magistriõppes, eksmatrikuleeritakse pärast magistriõppesse vastuvõetute nimekirja selgumist.

114.     Diplomite ja akadeemiliste õiendite statuut ja väljaandmise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt. Diplomi vormistamise aluseks on õppekava täitmise järel välja antud õppeprorektori korraldus, magistri- ja doktoriõppes vastava nõukogu otsus kraadi andmise kohta. Diplomeid ning õpetajakoolituse õppekava täitmist tõendavaid tunnistusi väljastab õppe- ja üliõpilasosakond.

115.     Diplom kiitusega (cum laude) antakse üliõpilasele

115.1. kes läbis rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, arsti-, hambaarsti- või proviisoriõppe, klassiõpetaja, muusikaõpetaja koolituse või magistriõppe õppekava täies mahus (sooritas õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kaitses lõputöö, kogudes ettenähtud hulgal ainepunkte);

115.2. kes sooritas kõik eksamid hinnetele C, B või A;

115.3. kes kaitses lõputöö hindele A või sooritas lõpueksami hindele A ja

115.4. kelle keskmine hinne õpingute vältel oli 4,60 või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõikide eksamite, õppepraktika ja lõputöö hindeid. Õpitulemuste hindamisel tähtedega arvestatakse keskmise hinde arvutamisel tähed A kuni C ümber numbriteks 5 kuni 3.

116.     Juhul kui üliõpilane on täitnud mitme erineva õppekava nõuded või kui ta on täitnud selle õppekava nõuded, mida ta ei õpi põhierialana, on tal õigus saada vastav kraad.

117.     Mitme õppekava nõuete täitmine eeldab vastava arvu lõpueksamite sooritamist ja lõputööde kaitsmist.

118.     Mitme õppekava nõuete samaaegse täitmise korral väljastatakse üks diplom koos kõikide antud kraadide äranäitamisega.

 

III. 2.8.2. Edasijõudmatus

119.     Eksmatrikuleerimine edasijõudmatuse tõttu toimub järgmistel põhjustel:

119.1. juhul, kui õppekava täitmisel on ainepunktide summa läbitud õppeajale vastavast arvestuslikust mahust väiksem kui 75% (kaugõppes 50% läbitud õppeajale vastavast arvestuslikust mahust; kursusesüsteemis väiksem kui 100% kohustuslike ja valikainete mahust);

119.2. arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes juhul, kui enne kevadise eksamisessiooni algust on sooritamata mõni talvise eksamisessiooni eksam või arvestus;

119.3. mitteatesteerimise puhul;

119.4. pärast ühe ja sama eksami või arvestuse kolmekordset sooritamist negatiivsele tulemusele.

 

III. 2.8.3. Vääritu käitumine

120.     Eksmatrikuleerimine seoses vääritu käitumisega on võimalik järgmistel juhtudel:

120.1. akadeemiliste käitumistavade rikkumisel punktis 217 toodud ulatuses;

120.2. Tartu Ülikooli üliõpilasena tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

120.3. dokumentide võltsimisel.

121.     Enne eksmatrikuleerimisotsuse tegemist saadab õppeprorektor vääritu käitumise juhtumi materjali üliõpilasesinduse esimehele, kes esitab õppeprorektorile üliõpilasesinduse seisukoha kirjalikult 15 päeva jooksul.

 

III. 2.9. Reimmatrikuleerimine

122.     Reimmatrikuleerimine on üliõpilase taasarvamine üliõpilaste nimekirja.

123.     Reimmatrikuleerimist taotletakse isikliku avalduse alusel ja vormistatakse teaduskonna dekaani nõusolekul õppeprorektori korraldusega.

124.     Edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane ei saa taotleda reimmatrikuleerimist riikliku koolitustellimuse õppekohale enne, kui eksmatrikuleerimisest on möödunud üks aasta.

125.     Vääritu käitumise või õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane ei saa taotleda reimmatrikuleerimist enne, kui eksmatrikuleerimisest on möödunud üks aasta.

 

III. 3. Vabanenud õppekohtade täitmine

126.     Kahe nädala jooksul pärast õppetöö algust mõjuva põhjuseta õppeainetele mitteregistreerunud või õppetööle mitteilmunud mistahes õppeastme 1. aasta üliõpilase eksmatrikuleerimisel võib vabanenud õppekohale immatrikuleerida samal aastal kandideerinute seast paremusjärjestuse alusel uue isiku.

127.     Riikliku koolitustellimuse alusel õppinud üliõpilase eksmatrikuleerimisel enne õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja möödumist võib vabanenud õppekoha täita konkursi korras kohe pärast õppekoha vabanemist.

128.     Õppekoha täitmine vormistatakse õppeprorektori korraldusega.

129.     Õppekohtade arvestust peab ja vabanenud õppekohtadest annab teada õppe- ja üliõpilasosakond.

130.     Vaba õppekoha olemasolu määramise aluseks on riigieelarvelise õppekoha puhul riikliku koolitustellimuse lepinguga kokkulepitud vastuvõtukvoot või rektori kinnitatud vastuvõtuarv, riigieelarvevälise õppekoha puhul ülikooli nõukogu poolt erialati kinnitatud õppekohtade piirarvu ja riikliku koolitustellimuse lepinguga kokkulepitud vastuvõtukvoodi või rektori kinnitatud vastuvõtuarvu vahe. Õppekohtade arvestamisel jälgitakse eraldi igal nominaalõppeaastal olemasolevaid õppekohti.

131.     Vabanenud riigieelarvelisele õppekohale võivad kandideerida riigieelarvevälistel õppekohtadel õppivad üliõpilased, reimmatrikuleerimise taotlejad, teistest kõrgkoolidest ületulijad ja õppekava vahetust taotlevad üliõpilased. Konkursitingimused kehtestab ja avalikustab teaduskonna/kolledþi nõukogu.

132.     Õppekava vahetus vormistatakse õppeprorektori korraldusega. Aluseks on üliõpilase avaldus dekaani (erinevate teaduskondade puhul mõlema dekaani) nõusolekuga. Õppekava vahetus on võimalik ka uute sisseastumiskatsetega.

133.     Õppekava vahetus doktoriõppes ei ole lubatud.

134.     Vabade riigieelarveväliste õppekohtade täitmine toimub analoogselt vabade riigieelarveliste õppekohtade täitmisega.

 

IV. Õppetöö korraldus

 

IV. 1. Õppetöö vormid

135.     Õpe toimub auditoorse töö, praktilise töö ja iseseisva töö vormis.

[jõustunud 02.09.2002]

136.     Auditoorne töö on õppe eesmärgi saavutamine loengu, seminari, kollokviumi või muus aineprogrammis määratud vormis. Auditoorse töö maht moodustab õppeaine mahust kuni 50%, kaugõppe vormis tehtava õppetöö mahust kuni 25%.

[jõustunud 02.09.2002]

137.     Praktiline töö on õppe eesmärgi saavutamine õpitud teadmiste ja oskuste töös rakendamise kaudu. Praktiline töö toimub õppekeskkonnas praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või muus aineprogrammis määratud vormis. Praktika on töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktiline töö. Praktika võib toimuda väljaspool ülikooli.

[jõustunud 02.09.2002]

138.     Iseseisev töö seisneb üliõpilase iseseisvas teadmiste omandamises ja probleemide käsitlemises.

[jõustunud 02.09.2002]

139.     Üliõpilastööd on kirjalikud tööd, mis

139.1. koostatakse ühe õppeaine raames (referaadid, esseed jm);

139.2. on iseseisvaks ainepunktide saamise aluseks (uurimustöö, aastatöö, seminaritöö jm);

139.3. on õppejõu juhendamisel koostatavad õppeastme lõputööd (rakenduskõrgharidusõppe lõputöö ja bakalaureusetöö, õpetajakoolituse lõputöö, magistri- ja doktoritöö jne).

140.     Õppeaine raames koostatavate üliõpilastööde vormi ja neile esitatavad nõuded määrab kindlaks õppejõud. Punktis 139.2 nimetatud tööde puhul määrab nõuded vastava teaduskonna/osakonna/instituudi/kolledþi nõukogu. Punktis 139.3 nimetatud töödele (v.a doktoritöödele) ja nende juhendajatele esitavad nõuded, juhendajate kohustused, juhendajate määramise tähtaja ja korra kehtestab teaduskonna/kolledþi nõukogu.

 

IV. 2. Tunniplaan

141.     Ülikooli õppeaasta koosneb kahest 20-nädalasest semestrist. Õppeaasta algab 1. septembrile lähimal esmaspäeval, kevadsemester algab veebruari teisel esmaspäeval. Kuupäevaliselt fikseeritakse semestrite algus ja lõpp iga õppeaasta akadeemilises kalendris, mille kinnitab rektor.

142.     Tunniplaan on õppetöö korraldamise alusdokument, mis koostatakse teaduskonnas/kolledþis üheks semestriks või kogu õppeaastaks ning mille kinnitab dekaan.

143.     Tunniplaan sisaldab järgmisi andmeid:

143.1. õppeaine nimetus, maht ja kood;

143.2. õppejõu nimi;

143.3. õppeaine toimumise aeg, koht ja toimumisnädalad;

143.4. kasutatud lühendite selgitused.

144.     Hiljemalt kaks kuud enne semestri arvestuslikku lõppu sisestatakse järgmise semestri tunniplaan teaduskonnas/kolledþis õppeinfosüsteemi andmebaasi, tehakse üliõpilastele paberkandjal kättesaadavaks teaduskonna dekanaadis/osakonnas/instituudis või kolledþi kantseleis ning esitatakse õppe- ja üliõpilasosakonda.

145.     Kaugõppe järgmise semestri õppetöö sessioonid tehakse üliõpilastele teatavaks hiljemalt kaks kuud enne semestri arvestuslikku lõppu. Kaugõppe õppetöö sessiooni tunniplaan kantakse õppeinfosüsteemi andmebaasi hiljemalt kaks nädalat enne vastava õppetöö sessiooni algust.

146.     Muudatused (välja arvatud ühekordsed) tunniplaanis sisestatakse õppeinfosüsteemi ja tehakse üliõpilastele kättesaadavaks hiljemalt viis tööpäeva enne muudatuse kehtima hakkamist.

147.     Õppeaine toimumisaja muutmise korral on üliõpilasel õigus tühistada õppeainele registreerumine kahe nädala jooksul pärast muudatusest teadaandmist.

 

IV. 3. Õppeainetele ja eksamitele või arvestustele registreerumine

148.     Üliõpilane registreerub semestri lõpuks järgmise semestri õppeainetele vastavas õppetoolis või õppeinfosüsteemis, 1. semestri üliõpilane registreerub hiljemalt kahe nädala jooksul pärast sügissemestri algust. Registreeritud ainetest moodustub selleks semestriks üliõpilase õpingukava.

149.     Külalisüliõpilane ja väliskülalisüliõpilane registreerub valitud ainetes hiljemalt kahe nädala jooksul pärast semestri algust.

150.     Kaugõppe üliõpilane registreerub valitud ainetele kuni kaks nädalat pärast õppetöö algust.

151.     Ühekordselt loetavatele ainetele registreerub üliõpilane õppeaine toimumise käigus.

152.     Õppejõud võib piirata ainel osalejate arvu, kui see on aine õpetamise seisukohalt vajalik. Osalejate piirarv on määratud aineprogrammis.

153.     Õppeainetele registreerimine algab kuus nädalat enne eelmise semestri arvestuslikku lõppu.

154.     Õppeainele registreerimisega võtab üliõpilane kohustuse läbida teadmiste kontroll õppeaine toimumise semestril. Negatiivse tulemuse korral määrab korduseksami või -arvestuse ajad õppejõud.

155.     Üliõpilasel on õigus tühistada ainele registreerumine enne, kui on toimunud 20% auditoorsest õppetööst. Ainele registreerimise tühistamisel on üliõpilasel õigus registreeruda teisele õppeainele kokkuleppel õppejõuga enne 20 % auditoorse õppetöö toimumist vastavas õppeaines. Õppejõul on õigus lubada õppeaine kuulajaks registreerumine tühistada või lubada hilisemat registreerumist, kui üldise korra kohast registreerimise tühistamist või registreerimist takistasid mõjuvad põhjused.

156.     Eksami või arvestuse sooritamiseks, samuti korduseksamiks või -arvestuseks registreerub üliõpilane õppetoolis või õppeinfosüsteemis.

157.     Eksternina eksami või arvestuse sooritamiseks saab registreeruda dekaani korralduse (vastavalt p 77) alusel.

158.     Eksami või arvestuse kuupäeva valikut ei saa tühistada hiljem kui kaks tööpäeva enne eksami toimumist.

 

IV. 4. Teadmiste kontroll ja hindeskaala

159.     Aine tundmist kontrollitakse eksamitel, arvestustel ja kaitsmistel, kus saadud hinded fikseeritakse protokollis ning positiivsed tulemused üliõpilase õpinguraamatus. Hinnata võib ka jooksva õppetöö käigus toimuvaid kontrolltöid, laboratoorseid töid, referaate jne, mille tulemusi ei kanta protokolli, ent mis võivad olla aluseks eksami või arvestuse hinnete kujunemisele. Õppeaine teadmiste kontrolli vorm(id) on määratud õppekavas ja aineprogrammis.

160.     Õppeaine loetakse omandatuks pärast eksami või arvestuse positiivset sooritust.

161.     Üliõpilasel on õigus sooritada ühes ja samas õppeaines eksamit või arvestust kuni kolm korda. Eksami või arvestuse kolmekordsel sooritamisel negatiivsele tulemusele üliõpilane eksmatrikuleeritakse.

162.     Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö, bakalaureusetöö, magistritöö ja õpetajakoolituse lõputöö korduskaitsmine on negatiivse hinde puhul võimalik üks kord teaduskonna/kolledþi nõukogu poolt kehtestatud korras.

163.     Positiivsele tulemusele sooritatud eksami või arvestuse või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud.

164.     Eksamineerijal (õppejõul või tema poolt määratud isikul) on õigus üliõpilane teadmiste kontrollilt eemaldada keelatud abivahendite või kaaslaste abi kasutamise, samuti õppejõudu või kaasüliõpilasi solvava või halvustava käitumise korral. Protokolli kantakse üliõpilase teadmiste kontrolli tulemusena "F".

165.     Mõjuvatel põhjustel teadmiste kontrollilt puudunud üliõpilasel on õigus teadmiste kontroll läbida õppejõu poolt uuesti määratud ajal.

 

IV. 4.1. Eksamid ja arvestused

166.     Eksam on teadmiste kontrolli vorm. Eksami tulemuseks on kas positiivne või negatiivne hinne. Eksamite sooritamise korra (suuline või kirjalik vorm, eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused jm) määrab aineprogramm.

167.     Iga üliõpilase sooritatavate eksamite vahele peab jääma vähemalt kaks päeva, õppeainetel mahuga üle 4 AP vähemalt kolm päeva. Juhul, kui eksamitevaheline aeg on väiksem, on üliõpilasel õigus taotleda uue eksamiaja määramist.

168.     Teaduskonnas määratakse eksamite toimumiseks kindlad nädalapäevad arvestusega, et eksamite vahele jääks vähemalt kaks päeva. Konkreetsed eksamipäevad määrab kindlaks õppejõud kooskõlastatult üliõpilaste esindaja ja vastava korralise professoriga (õppetooli hoidjaga). Eksamipäevad tehakse üliõpilastele teatavaks ainekursuse või semestri alguses.

169.     Semestri jooksul on üliõpilasel võimalik valida vähemalt kahe eksamiaja vahel.

170.     Eksamite või arvestuste toimumise ajakava avalikustatakse semestri alguses.

171.     Kui üliõpilane ei ilmu eksamile valitud eksamipäeval, märgitakse protokolli "mitteilmunud". Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse seitsme tööpäeva jooksul alates eksami tulemuste väljakuulutamisest. Mõjuva põhjuseta mitteilmumise puhul loetakse eksam mittesooritatuks ning üks eksami sooritamise kord loetakse kasutatuks.

172.     Eksamineeritaval on õigus

172.1. kasutada eksamineerija(te) poolt lubatud abivahendeid ja -materjale;

172.2. esitada eksami või arvestuse tulemustega mittenõustumisel kirjalik protest korralisele professorile (õppetooli hoidjale) kahe tööpäeva jooksul pärast eksami või arvestuse tulemuste väljakuulutamist. Korraline professor (õppetooli hoidja) lahendab küsimuse ühe nädala jooksul pärast avalduse esitamist;

172.3. esitada dekaanile põhjendatud taotlus moodustada eksami või arvestuse sooritamiseks komisjon. Teiseks korduseksamiks on dekaanil üliõpilase taotluse alusel kohustus moodustada eksamineerimiseks kolmeliikmeline komisjon;

172.4. tutvuda oma kirjaliku eksami tööga seitsme tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste väljakuulutamisest.

173.     Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile või arvestusele üliõpilast, kes ei ole täitnud aineprogrammis kehtestatud eksamile või arvestusele pääsemise tingimusi ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.

174.     Arvestus on teadmiste kontrolli või pidevalt sooritatud töö hindamise vorm, mille puhul positiivne tulemus on "arvestatud" ning negatiivne tulemus "mittearvestatud". Pidev töö loetakse sooritatuks hindele "arvestatud", kui on täidetud kõik aineprogrammis olevad vastava aine omandamist eeldavad tingimused (sooritatud laboratoorsed tööd, kontrolltööd, katsed jne.).

175.     Ainekursust lõpetava arvestuse sooritamise kord ühtib eksami sooritamise korraga.

176.     Kui õppeaines on ette nähtud nii arvestus kui eksam, siis on arvestuse positiivne sooritamine eksamile pääsu tingimuseks.

177.     Eksami või arvestuse mittesooritamine ühes õppeaines ei takista üldjuhul teiste ainete eksamite ja arvestuste sooritamist, kui õppekavas ei ole ette nähtud teisiti. Arsti-, hambaarsti ja proviisoriõppes ei lubata eksamisessioonile üliõpilast, kellel on sooritamata mõni eelmise eksamisessiooni eksamitest või arvestustest.

 

IV. 4.2. Lõpueksamite sooritamine

178.     Lõpueksamile (rakenduskõrgharidus-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe ning klassiõpetaja ja muusikaõpetaja koolituse lõpueksami ning bakalaureuse- ja magistrieksam) lubamise eelduseks on kogu eelneva õppekava täitmine.

179.     Lõpueksami(te) sisulised nõuded, nõuded lõpueksamit vastuvõtva komisjoni koosseisu kohta ja lõpueksami sooritamise korra kehtestab teaduskonna/kolledþi nõukogu.

180.     Teaduskonna dekaan kinnitab

180.1. lõpueksami sooritamise tähtajad;

180.2. lõpueksamit vastuvõtva(d) komisjoni(d).

181.     Lõpueksami tulemusi hindab komisjon sõnaliselt "suurepärane", "väga hea", "hea", "rahuldav", "kasin", "puudulik" ja täheliselt A-F. Komisjon on hindamisel otsustusõiguslik, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust.

182.     Lõpueksamile mitteilmumisel tehakse üliõpilase kohta protokolli märge "mitteilmunud".

183.     Mõjuvatel põhjustel mitteilmunud üliõpilasel on õigus sooritada lõpueksam komisjoni esimehe poolt määratud ajal. Mõjuvateks põhjusteks on haigus, mida tõendab komisjoni esimehele esitatud arstitõend, ekstreemne perekondlik situatsioon vmt.

184.     Enne lõpueksamit sooritama asumist teatab komisjoni esimees üliõpilastele lõpueksami tulemuste teatavaks tegemise aja.

185.     Üliõpilasel on õigus esitada dekaanile kirjalik protest kahe tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavaks tegemist, kui ta ei nõustu lõpueksamil saadud hindega. Dekaan kutsub protesti läbivaatamiseks kokku komisjoni seitsme tööpäeva jooksul arvates protesti saamisest.

186.     Lõpueksami sooritamisest loobumine mõjuva põhjuseta võrdsustatakse hindega "puudulik".

187.     Lõpueksami korduseksamit on võimalik sooritada üks kord.

 

IV. 4.3. Lõputööde kaitsmised

188.     Rakenduskõrgharidusõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppekavadel põhineva integreeritud õppekaval põhineva õppe lõputööd, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd (lõputööd) kuuluvad kaitsmisele.

189.     Lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks on kogu eelneva õppekava täitmine.

190.     Nõuded lõputööle, kaitsmiskomisjoni koosseisule ja kaitsmise korra kehtestab teaduskonna nõukogu.

191.     Teaduskonna dekaan kinnitab

191.1. lõputööde kaitsmise tähtajad;

191.2. lõputööde kaitsmise komisjoni(d).

192.     Lõputöö esitatakse kaitsmisele korralise professori (õppetooli hoidja) loal koos juhendaja arvamuse ja kirjaliku retsensiooniga. Komisjonile võidakse esitada ka teisi materjale, mis iseloomustavad lõputöö teaduslikku ja praktilist väärtust. Retsensent määratakse teaduskonna nõukogu sätestatud korras. Kaitsmised on avalikud. Kaitsmisel osalevad reeglina üliõpilase juhendaja ja retsensent.

193.     Lõputöö kaitsmise tulemusi hindab komisjon sõnaliselt "suurepärane", "väga hea", "hea", "rahuldav", "kasin", "puudulik" ja täheliselt A - F. Komisjon on hindamisel otsustusõiguslik, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust.

194.     Lõputöö kaitsmisele mitteilmumisel tehakse üliõpilase kohta protokolli märge "mitteilmunud".

195.     Mõjuvatel põhjustel mitteilmunud üliõpilasel on õigus kaitsta lõputöö komisjoni esimehe poolt määratud ajal. Mõjuvateks põhjusteks on haigus, mida tõendab komisjoni esimehele esitatud arstitõend, ekstreemne perekondlik situatsioon vmt.

196.     Lõputööde kaitsmise tulemused tehakse teatavaks vahetult pärast protokollide vormistamist.

197.     Kui üliõpilane ei nõustu kaitsmisel saadud hindega, on tal õigus esitada dekaanile kirjalik protest kahe tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavaks tegemist. Dekaan kutsub protesti läbivaatamiseks kokku komisjoni seitsme tööpäeva jooksul arvates protesti saamisest.

198.     Lõputöö kaitsmisest loobumine mõjuva põhjuseta võrdsustatakse hindega "puudulik".

199.     Lõputöö korduskaitsmiseks nõuab komisjon üliõpilaselt olemasoleva töö täiendamist või uue teema valimist.

200.     Käesoleva eeskirja punktides 190 -199 kehtestatud korda ei kohaldata doktoritööde kaitsmisele, doktoritööde kaitsmise kord on sätestatud teaduskraadide põhimääruses.

 

IV. 4.4. Hindamise skaala

201.     Üliõpilase õpitulemuste diferentseeritud hindamine õppeaine või selle osade lõikes toimub kuuepallilises hindamissüsteemis (koos sõnalise vaste ja sisulise määratlusega) järgmiselt:

201.1. hinne A ehk "suurepärane" - silmapaistev ja eriti põhjalik aine nii teoreetilise kui ka rakendusliku sisu tundmine, vaba ja loov õpitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne erialakirjanduse tundmine. Aineprogrammi mahust on omandatud 91 - 100 protsenti;

201.2. hinne B ehk "väga hea" - õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi ja õpikute mahus, väga hea õpitulemuste rakendamise oskus. Eksamil on ilmnenud eksimused, mis ei ole sisulised ega põhimõttelised. Aineprogrammi mahust on omandatud 81 - 90 protsenti;

201.3. hinne C ehk "hea" - õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpitulemuste rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja eksamivastuste ebatäpsus. Aineprogrammi mahust on omandatud 71 - 80 protsenti;

201.4. hinne D ehk "rahuldav" - õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid eksamivastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. Aineprogrammi mahust on omandatud 61 - 70 protsenti;

201.5. hinne E ehk "kasin" - üliõpilane on omandanud miinimumteadmiste taseme, kuid nende teadmiste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke. Aineprogrammi mahust on omandatud 51 - 60 protsenti;

201.6. hinne F - "puudulik" - üliõpilasel puudub miinimumteadmiste tase. Aineprogrammi mahust on omandatud 0 - 50 protsenti.

202.     Eksam ja arvestus loetakse positiivselt sooritatuks, kui see on hinnatud hindele E kuni A. Eksam ja arvestus loetakse negatiivselt sooritatuks kui see on hinnatud hindele F.

203.     Õppetulemuste mittediferentseeritud hindamine toimub õppeaine või selle osade arvestamisena, mille puhul positiivne tulemus on "arvestatud" ning negatiivne tulemus "mittearvestatud".

204.     Keskmise hinde arvutamisel arvestatakse tähti numbriteks järgmiselt: A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F = 0.

 

IV. 5. Õpetamise ja ainekursuste hindamine

205.     Õpetamise ja ainekursuste hindamine toimub üliõpilaste küsitluse kaudu ning on õppetöö kvaliteedi tagamise üheks aluseks.

206.     Üliõpilaste küsitlus annab õppejõududele ja akadeemilise struktuuri üksustele õppetöö kohta õppeainete lõikes üliõpilastelt järjepidevat tagasisidet. Vajaduse korral kasutatakse saadavat infot ainekursuste sisu ja vormi täiustamisel.

207.     Üliõpilaste küsitluse läbiviimise korra kehtestab rektor.

 

V. Üliõpilaste õppetööga seonduvad õigused ja kohustused

 

V. 1. Üliõpilasnõustamine

208.     Üliõpilasel on õigus pöörduda õppe- ja üliõpilasosakonna ning kaugkoolituskeskuse üliõpilaste nõustamisega tegelevate töötajate poole, et saada informatsiooni ning nõu ülikoolis õppimisega seotud probleemide lahendamise kohta.

209.     Esimest semestrit ülikoolis õppivaid üliõpilasi (v.a kaugõppe üliõpilasi) nõustab ka tuutor. Tuutor on üliõpilasnõustamise alal ettevalmistuse saanud üliõpilane, kes annab nõu ja infot, korraldades arutelusid üliõpilasstaatusega kaasnevate kohustuste, õiguste ja probleemide vallas ning nõustades abivajajaid individuaalselt. Tuutorite tegevust koordineerib ja juhendab õppe- ja üliõpilasosakonna üliõpilaste nõustamisega tegelev töötaja.

 

V. 2. Õppestipendium

210.     Riikliku õppestipendiumi saajateks võivad olla riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel statsionaarses õppevormis õppivad üliõpilased.

211.     Õppestipendiumi määrad kehtestab rektor Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

212.     Dekaan kinnitab punkti 213 alusel paremusjärjestuse moodustamise põhimõtted, moodustab õppestipendiumide määramise komisjoni ning kinnitab õppestipendiumi saajate nimekirja.

213.     Õppestipendiumi määramisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

213.1. stipendiumi makstakse õppekuudel (kõik kuud peale juuli ja augusti);

213.2. õppestipendium määratakse kõigi õppeastmete üliõpilastele õppekava täitmise tulemuste põhjal, erandina võib esimese semestri üliõpilaste puhul arvestada sisseastumise või eelmise õppeastme tulemusi;

213.3. üliõpilane ei pea esitama õppestipendiumi saamiseks avaldust;

213.4. õppestipendiumi võib määrata õppekava nominaalaja piires korraga üheks semestriks;

213.5. akadeemilisel puhkusel viibivale üliõpilasele õppestipendiumi ei maksta;

213.6.    akadeemiliselt puhkuselt või välismaal õppimiselt naasmisel arvestatakse üliõpilase lahkumisele eelnenud semestri õppetulemusi, kui nende tulemuste põhjal ei ole üliõpilasele juba eelnevalt stipendium välja makstud.

 

V. 3. Edasijõudmine õppetöös

214.     Üliõpilasel on kursusesüsteemi alusel õppides kohustus enne järgmise õppeaasta algust kohustuslike ja valikainete osas koguda ainepunkte 100% läbitud õppeajale vastavast arvestuslikust mahust. Ainesüsteemi alusel õppides on statsionaarsel üliõpilasel kohustus enne järgmise õppeaasta algust koguda õppekava täitmisel ainepunkte vähemalt 75% läbitud õppeajale vastavast arvestuslikust mahustning kaugõppe üliõpilasel vähemalt 50% läbitud õppeajale vastavast arvestuslikust mahust.

215.     Üleviimine järgmise aasta üliõpilaseks vormistatakse dekaani korraldusega iga aasta 15. septembriks, kui üliõpilase ainepunktide summa õppekava täitmisel on vähemalt 75%, kaugõppe üliõpilasel vähemalt 50% läbitud õppeajale vastavast arvestuslikust mahust. Kursusesüsteemis viiakse üliõpilased järgmisele kursusele tingimusel, et eelmise kursuse õpe on läbitud 100%.

 

V. 4. Akadeemilised tavad

216.     Üliõpilasel on kohustus järgida akadeemilisi tavasid.

217.     Väärituks käitumiseks loetakse eksimist üldtunnustatud käitumisnormide vastu ning üleastumist akadeemilistest tavadest, sealhulgas:

217.1. teadmiste kontrollil selliste materjalide kasutamine, mida ei ole selgesõnaliselt õppejõu poolt lubatud kasutada;

217.2. teadmiste lubamatu vahetamine üliõpilaste poolt, kelle teadmisi kontrollitakse;

217.3. teise üliõpilase eest teadmiste kontrolli sooritamine;

217.4. kellegi teise kirjaliku töö või selle osade esitamine oma nime all ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta.

218.     Teadmiste kontrollilt punktis 217 toodud põhjustel eemaldatud üliõpilase eksamiprotokolli kantakse negatiivne tulemus.

219.     Kui üliõpilane eksib üldtunnustatud käitumisnormide või akadeemiliste tavade vastu, on dekaanil eksimuse raskusastmest sõltuvalt õigus

219.1. teha üliõpilasele noomitus;

219.2. teha õppeprorektorile üliõpilase eksmatrikuleerimise esildis.

 

V. 5. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine

220.     Juhul, kui üliõpilane soovib vaidlustada õppekorraldusega seonduvat otsust, pöördub ta otsuse teinud isiku poole ning väljendab selgelt oma soovi otsus vaidlustada. Juhul, kui arutelu otsuse teinud isikuga üliõpilase soovi ei muuda, võib ta esitada apellatsiooni ühe kuu jooksul alates vaidlustatava otsuse vastuvõtmisest.

221.     Apellatsioon esitatakse osakonna/instituudi juhatajale. Juhul, kui apelleeritakse nimetatud isikute otsuste suhtes, esitatakse apellatsioon teaduskonna dekaanile. Kui vaidlustatakse dekaani otsust, esitatakse apellatsioon õppeprorektorile. Õppeprorektori otsuse vaidlustamisel esitatakse apellatsioon rektorile. Apellatsioonis kirjeldatakse kõiki juhtumi olulisi aspekte.

222.     Apellatsiooni vastuvõtja selgitab apelleerijale viie tööpäeva jooksul alates apellatsiooni saamisest, kuidas apellatsiooni menetletakse.

223.     Dekaan võib apellatsiooni läbivaatamiseks moodustada kolmeliikmelise komisjoni. Õppeprorektor võib apellatsioonile vastamiseks konsulteerida õppekomisjoni ja üliõpilasesindusega.

224.     Isikul, kellele apellatsioon esitati, on kohustus üliõpilast teavitada 15 päeva jooksul pärast apellatsiooni esitamist sellest, kas ta

224.1. jätab vaidlustatud otsuse jõusse,

224.2. saadab otsuse selle teinud isikule uueks läbivaatamiseks,

224.3. tühistab otsuse ja teeb samas asjas uue otsuse.

 

VI. Rakendussätted

 

VI. 1. Internatuur

225.     Enne 1997/1998. õppeaastat arsti-, hambaarsti- või proviisoriõppesse immatrikuleeritud üliõpilastel järgneb põhiõppele vastavalt üldarsti või hambaarsti üheaastane internatuur või kuuekuuline proviisori internatuur.

226.     Internatuuri lõpetanule antakse üldarsti, hambaarsti või proviisori kutset tõendav tunnistus. Tunnistuse väljastab arstiteaduskonna dekanaat.

 

VI. 2. Vabakuulaja

227.     Enne 1999/2000. õppeaastat vastu võetud eksternieksamiteks valmistujaid nimetatakse vabakuulajateks. Vabakuulaja õpe võib toimuda koos immatrikuleeritud üliõpilastega ja samade õppekavade alusel.

228.     Vabakuulaja võib

228.1. konkureerida vabanenud õppekohale vastaval erialal. Üliõpilaseks vastuvõtu otsustab teaduskond ja kinnitab oma korraldusega õppeprorektor. Üliõpilaseks vastuvõtul kantakse vabakuulaja õpingukaval/eksamilehel näidatud eksamid ja arvestused tema õpinguraamatusse. Ülekannete õigsuse kinnitab dekaan;

228.2. kaitsta vastava eriala õppekava täitmisel lõputöö ning saada ülikooli lõpudiplomi ühistel alustel üliõpilastega.

 

VI. 3. Õpingute pikendamine

229.     Punkti 110 ei kohaldata enne 2000/2001. õppeaastat ülikooli õppima asunud üliõpilastele.

 

VI. 4. Hindamissüsteemi rakendamine

230.     Enne 30.08.1999 sooritatud teadmiste kontrolli tulemused on hinnatud järgmiselt:

230.1. hinne 5 ehk "väga hea" - väljendab õppeaine põhjalikku tundmist;

230.2. hinne 4 ehk "hea" - väljendab õppeaine head tundmist, eksimused on vormilised või mittepõhimõttelist laadi;

230.3. hinne 3 ehk "rahuldav" - väljendab õppeaine põhiosa tundmist, esineb sisulisi ning põhimõttelisi eksimusi;

230.4. negatiivne hinne 2 ehk "mitterahuldav" - väljendab õppeaine põhiosa puudulikku tundmist.

231.     Kahes süsteemis hinnatud üliõpilase akadeemilisel õiendil kasutatakse kahte hindamissüsteemi (enne 30.08.1999 ja alates 30.08.1999) ning lisatakse mõlema hindamissüsteemi selgitused.

232.     Diplom kiitusega (cum laude) antakse üliõpilasele, kui enne 30. augustit 1999 saadud hinnetest on 75% "väga head" ja ei ole ühtegi "rahuldavat" ning alates 30. augustist 1999 sooritatud eksamitel, arvestustel ja kaitsmistel saadud hinded vastavad diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimuste punktile 115.

 

VI. 5. Eeskirja rakendamine

233.     Enne 2002/2003. õppeaastat diplomiõppesse õppima asunud üliõpilastele kohaldatakse eeskirjas rakenduskõrgharidusõppe kohta sätestatut järgmise erisusega:

233.1. Diplomiõpe on kutsesuunitlusega õpe, mille kestel üliõpilane täiendab oma üldhariduslikku baasi, süvendab kutsealaseid oskusi ja omandab teadmised valitud erialal töötamiseks.

234.     Enne 2002/2003. õppeaastat bakalaureuseõppesse õppima asunud üliõpilaste suhtes rakendatakse eeskirja järgmiste erisustega:

234.1. Bakalaureuseõpe on akadeemilise õppe esimene aste, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikku baasi, arendab teoreetilisi teadmisi ja oskusi tööks valitud alal ja edasiõppimiseks.

234.2. Bakalaureuseõppe maht on 120 - 160 AP, mis jaguneb järgmiselt:

1) peaaine üle 50% õppekava mahust,

2) kõrvalaine(d),

3) vabaained 10%.

234.3. Bakalaureuseastmes võib peaaine olla liigendatud alam-, kesk- ja ülemastmeks. Järgmise astme alustamise tingimuseks on eelmise astme läbimine.

234.4. Kõrvalaine võib olla mõni teine peaaine alam- või keskastmes.

234.5. Peaaine maht ja koosseis ning kõrvalaine(te) maht ja valikutingimused määratakse täpsemalt õppekavas.

234.6. Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureusetöö kaitsmisega ja vastavalt erialale kas baccalaureus artiumi või baccalaureus scientiarumi kraadi saamisega.

235.     Enne 2002/2003. õppeaastat õpetajakoolituse õppekava alusel õppima asunud üliõpilaste suhtes rakendatakse eeskirja järgmiste erisustega:

235.1. Õpetaja ettevalmistust saab omandada:

1) põhikooli õpetaja ettevalmistusena diplomiõppes;

2) bakalaureuseastmele järgnevas õpetajakoolituses;

3) erialase õppega üheaegselt.

235.2. Õpetajakoolituse lõpus kaitstakse lõputöö pedagoogikast või ainedidaktikast eeskirja punktides 189 – 199 ettenähtud korras. Paralleelse erialaste ja kutseõpingute läbimise korral on õpetajakoolituse lõputööd lubatud kaitsta pärast bakalaureusetöö kaitsmist.

235.3. Õpetajakoolituse õppekava täitnule antakse õpetajakoolituse õppekava täitmist tõendav tunnistus, kus on näidatud kooliaste ja aine(d), mida on õigus koolis õpetada, ning akadeemiline õiend.

236.     Enne 1. juunit 2002. a haridusministeeriumi õppekavade registrisse kantud magistriõppekavade alusel toimub õpe järgmiste erisustega:

236.1. Magistriõpe on akadeemilise õppe teine aste, mille kestel magistrant süvendab oma erialaseid teadmisi ja kutsealaseid oskusi.

236.2. Magistrandile määratakse teaduskonna/osakonna/instituudi nõukogu otsusega juhendaja(d). Juhendaja ülesanne on magistrandi nõustamine õpingukava koostamisel ja magistritöö teema formuleerimisel. Juhendaja konsulteerib magistranti regulaarselt uurimistöös ja magistritöö koostamisel ning jälgib tema õpingukava täitmist.

236.3. Magistrandi juhendajaks määratakse doktorikraadi või tasemelt sellele vastava kraadiga õppejõud või teadur, kes töötab ülikoolis töölepingu alusel. Erandina võib määrata juhendajaks magistrikraadiga õppejõu või teaduri.

236.4. Vajaduse korral võib magistrandile määrata kaasjuhendaja, kes ei pea olema töölepingu kaudu ülikooliga seotud.

236.5. Magistrandi juhendaja määramisel arvestatakse avaldatud publikatsioone, teadusprojektide täitmist ning varasema juhendamise tulemuslikkust.

236.6. Magistrante atesteeritakse iga semestri lõpus, hinnates õppekava täitmist. Atesteerimise korra kehtestab teaduskonna nõukogu.

236.7. Õppekava vahetus magistriõppes ei ole lubatud.

236.8. Magistrikraadi andmise õigused, magistrikraadi saamise nõuded ning magistritöö kaitsmise korra (s.h eksternina) sätestavad ülikooli nõukogu poolt kehtestatud teadus- ja kutsekraadide põhimäärused.

236.9. Magistrikraadid jagunevad teadus- ja kutsekraadideks.

236.10. Magistriõpe lõpeb magistritöö kaitsmisega ja vastavalt erialale magister theologiae, magister iurise, magister artiumi, magister scientiarumi või vastava eriala kutsemagistri kraadi saamisega.

237.          Eeskirja punkti 113 rakendatakse alates 2002. aasta bakalaureuseõppesse vastuvõtust.

238.          Tartu Ülikooli nõukogu 2. juuni 2000. a määrus nr 7 "Õppekorralduseeskiri" tunnistatakse kehtetuks.

239.          Käesolev eeskiri jõustub 2. septembril 2002. a.

 

VII. Register

 

A
Aineplaan 6

Aineprogramm 16, 17, 18, 135, 137, 166, 173, 174, 201

Ainepunkt 9, 19, 63, 75, 241, 215

Ainesüsteem 6, 214

Akadeemiline kalender 141

Akadeemiline puhkus 100-108, 213

Arvestus 156-161, 163, 174-177, 202

Atesteerimine 52, 236

Auditoorne töö 18, 19, 135, 137, 155

Auditoorse töö maht õppeaines 136

Avatud ülikool 67

B
Bakalaureuseõpe 26-32, 109, 234

D
Diplom kiitusega 115, 232

Diplomiõpe 233

Doktoriõpe 46-55, 109, 133

E
Edasijõudmine õppetöös 214, 215

Eesti kaitsejõududesse teenima asumine 103

Eksam 18, 70, 73, 107, 115, 119, 156-161, 163, 166-177, 202

Eksmatrikuleerimine 112, 119, 120, 126, 127, 161, 219

Eksternina õppija 73-79, 157, 227, 236

H
Hindamise skaala 201

I
Immatrikuleerimine 60, 126

Integreeritud bakalaureuse- ja magistritaseme õppekava 39, 43

Iseseisev töö 19, 136

K
Kaitsmine 23, 31, 35, 54, 76, 188-200, 234, 235, 236

Kaugõpe 65-67

Kohustuslik aine 13, 30

Kursusesüsteem 7, 119, 214, 215

Kutsekraad 236

Kõrvalaine 30, 234

Külalisüliõpilane 80-90

L
Lõputööd  117, 139, 188-200, 228, 235

Lõpueksam  117, 178-187

M
Magistriõpe 33-36, 109, 236

N
Negatiivne tulemus 173, 174, 202, 203, 218

Nominaalne õppeaeg  9

P
Peaaine 28, 234

Positiivne tulemus 174, 202, 203

Praktika 138

R
Rakenduskõrgharidusõpe 22-25, 109

Reimmatrikuleerimine 122-125

Residentuur 45, 109

Riiklik koolitustellimus 57, 59

Riiklik õppestipendium 210

T
Teaduskraad 53, 236

Tunniplaan 141-147

 

V
Vabaaine 13, 14, 234

Vabanenud õppekohtade täitmine 126-134

Valikaine 13

Varasemate õpingute tunnustamine 20

Väliskülalisüliõpilane  81

Välismaal õppimine 91-99

Vääritu käitumine 120-121

Õ
Õpetamise ja ainekursuste hindamine 205

Õpetajakoolitus 37-42, 109, 235

Õpingukava 6, 94, 97, 148, 228

Õpingute pikendamine 109-111

Õppeaasta 141

Õppeaasta algus 141

Õppeaine 12, 13

Õppeainetele registreerumine 148-158

Õppekava 8-11, 116, 117

Õppekava täitmine 13, 116, 178, 189

Õppekava vahetus 132, 133, 236

Õppekoht 56-59, 61, 64, 129, 130

Õppetöö vormid 135

Õppeaine omandamine 19, 160

Õppija 68-72

Ü
Üliõpilasnõustamine 208, 209

Üliõpilastööd 139, 144

 

 

 

Akadeemik Jaak Aaviksoo,

Rektor, professor

Ivar-Igor Saarniit

Akadeemiline sekretär