KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 
03. detsembri 2001.a käskkirjaga nr 33
(jõustunud 03.12.2001) 

MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 
12. novembri 2004.a käskkirjaga nr 25
(jõustunud 15.11.2004) 
                     

TARTU ÜLIKOOLI TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SISSEJUHATAV JUHEND

I. ÜLDOSA
  1. Tartu Ülikooli töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatava juhendi eesmärgiks on anda ülikooli uuele töötajale üldteadmised ülikoolis kehtivate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete ja korralduse kohta.
II. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ÜLIKOOLIS
  1. Ülikool kohustub tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise töökeskkonnas.
  2. Töötervishoiu ja tööohutuse alast praktilist tööd ülikoolis korraldab ja teeb
    3.1. struktuuriüksuse juht, kelle ülesanne on tagada töötajale tervislikud ja ohutud töötingimused struktuuriüksuses ning korraldada töötajate sissejuhatav, esmane ja täiendav juhendamine vastavalt kehtivale korrale;
    3.2. töökeskkonnaspetsialist, kes täidab töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid ülikoolis, sh jälgib ja kontrollib töötingimusi ning teeb ettepanekuid ohutu töökeskkonna loomiseks, korraldab töötajate töötervishoiu ja tööohutuse alast juhendamist ning korraldab tööõnnetuste, kutsehaiguste ja avariide registreerimist ja uurimist;
    3.3. töökeskkonnavolinik, kes on töötajate valitud esindaja struktuuriüksuses ja kes jälgib töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist struktuuriüksuses ning teeb ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks;
    3.4. tööandja ja töötajate esindajatest koosnev töökeskkonnanõukogu, mis jälgib töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist ülikoolis, registreerib ja analüüsib tekkivad probleemid, teeb ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist.
III. ÜLDNÕUDED TÖÖKESKKONNALE
  1. Töökeskkond peab olema kujundatud viisil, et töötamine oleks ohutu ja otstarbekas ning ei kahjustaks töötaja ja teiste isikute tervist ning keskkonda.
  2. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
  3. Tööruumid, laod, territoorium, seadmed ja sisustus peavad olema puhtad ja valgustatud. Põrand peab olema sile, kuiv, puhas ja ei tohi olla libe.
  4. Töötaja kasutusse antud masin, aparaat või muu töövahend peab olema projekteeritud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale.
  5. Tööpäeva lõpul peab töötaja töökoha korrastama. Kui ei ole tegemist pideva töörežiimiga, peab töötaja masinad ja seadmed elektrivõrgust välja lülitama.
  6. Keelatud on tõkestada masinate, seadmete ja muude esemetega töö- ja abiruumides läbikäike, juurdepääsu töökohtadele, tulekustutusvahenditele, elektrikilpidele ja varuväljapääsudele.
  7. Territooriumil liikudes tuleb täita kehtivaid liikluseeskirju. S?idukite liikumiskiirus ülikooli territooriumil ei tohi ületada 10 km/h.
  8. Töötajal on lubatud töökohal kasutada ainult töökorras ja õigusaktidega kehtestatud normidele vastavaid masinaid, seadmeid jms.
  9. Töötaja on kohustatud kasutama isikukaitsevahendeid, kui haigestumise või tööõnnetuse ohtu ei saa vältida ega piirata tehniliste ega ühiskaitsevahenditega või korralduslike abinõudega.
  10. Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid ei või ohustada töötaja elu ega tervist. Töökeskkonna füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama piirnormidele.
  11. Tööruumides peab olema õigusaktidega kehtestatud normidele vastav valgustus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, müra ja tõmbetuuleta õhuvahetus.
  12. Valgustus
    15.1. Valgus peab olema suunatud õigesti, see ei tohi tekitada varje, pimestada otse ega peegeldunult.
    15.2. Puuduliku loomuliku valgustuse korral tuleb kasutada kunstlikku valgustust (üld- või kohtvalgustust). Tööruumides on keelatud kohtvalgustite kasutamine ilma üldvalgustuseta.
  13. Külmal ja üleminekuperioodil on töö kerge raskuskategooria korral normidele vastav temperatuur 20-24 C ja soojal perioodil 23-25 C.
  14. Külmal ja üleminekuperioodil on suhtelise õhuniiskuse normiks 40-60%, soojal perioodil kuni 70%.
  15. Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada, tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada selle eemaldamine töökohast ja muutmine kahjutuks.
IV. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
  1. Töötaja on kohustatud
    19.1. kinni pidama isikliku hügieeni nõuetest;
    19.2. tagama töökoha puhtuse ja korrasoleku;
    19.3. külmal aastaajal ruumidest mitte väljuma kerges riietuses;
    19.4. kandma ettenähtud tööriideid ja kaitsevahendeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud normidele ja vajadusele;
    19.5. tervistkahjustaval tööl läbima perioodilise tervisekontrolli;
    19.6. vajadusel osalema töötervishoiu ja tööohutuse alastel koolitustel.
  2. Töötajal on õigus
    20.1. nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
    20.2. saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
    [jõustunud 15.11.2004]
    20.3. keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandja esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
V. TÖÖÕNNETUSEST TEATAMISE KORD
  1. Igast struktuuriüksuse töötajaga tööülesandeid täites või tema tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal toimunud õnnetusest peab kannatanu või ülikooli töötajast pealtnägija kohe teatama vastava struktuuriüksuse juhile, juhi äraolekul töökeskkonnaspetsialistile ja töökeskkonnavolinikule.
    [jõustunud 15.11.2004]
  2. Struktuuriüksuse juht on kohustatud
    22.1. tagama kannatanule esmaabi, vajadusel kutsuma välja kiirabi numbril 112;
    22.2. säilitama töökoha ja seadmed tööõnnetuse uurimise alguseni samas seisukorras, nagu nad olid tööõnnetuse momendil (kui see ei ohusta läheduses viibijaid ega põhjusta avariiohtu);
    22.3. teatama toimunud tööõnnetusest töökeskkonnaspetsialistile.
VI. VASTUTUS TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ALASTE AKTIDE TÄITMISEL
  1. Tööandjal on õigus
    23.1. määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus;
    23.2. kehtestada struktuuriüksuses ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
  2. Isik, kes on süüdi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumises, kannab Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- ja kriminaalvastutust.
 
 
Akadeemik Jaak Aaviksoo
Rektor, professor

Margus Ots