|
|
VASTU VÕETUD Tartu Ülikooli nõukogu 20. detsembri 2002. a otsusega nr 84 (jõustunud
20.12.2002) |
1. Missioon
Tartu Ülikooli Katsekoja missioon on:
Ülikooli teaduspotentsiaalil ja kompetentsusel baseeruv metroloogia- ja
mõõtetehnikaalane teadus- ja arendustegevus ning sellega
seotud teenuste osutamine ülikooli sees ja ülikoolist väljapoole.
2. TÜ Katsekoja olukord täna
Katsekoda on Tartu Ülikooli asutus Füüsika-keemiateaduskonna koosseisus.
Katsekoja prioriteetsed tegevusvaldkonnad on ebastandardsed, innovaatilised ja
kõrget kompetentsi
nõudvad tegevused (metroloogia, mitte-rutiin-analüüs, mõõtetehnika arendus,
mõõtmiste alane koolitus jne).
Katsekoja tegutsemise põhimõtteid kajastab joonis 1.
2.1 Tööjõud
Käesoleval ajal on Katsekojas kolm täistööajaga ja kaks osalise tööajaga
töötajat. Lisaks neile osalevad Katsekoja töös (joon. 1):
Kraadiõppurid, kelle kraadiõppe temaatika haakub mõne konkreetse Katsekoja
projekti temaatikaga. Kraadiõppurite ja Katsekoja koostöö on seni olnud väga
edukas.
Kraadiõppurid osalevad Katsekoja tellimuste ja lepingute täitmisel ning
koolituses. Teised TÜ töötajad, kellel on olemas vajalik kompetents mõne
konkreetse ülesande lahendamiseks.
Võimalikult laialdase kompetentsiga inimeste kaasamine Katsekoja
tegevustesse loob võimaluse ülikooli potentsiaali paremaks rakendamiseks mõõte-
ja metroloogia valdkonnas.
2.2 Mõõtmis-, kalibreerimis- ja analüüsiteenuse
Praegu on mõõtmis-, kalibreerimis- ja analüüsiteenuste maht Katsekoja
efektiivseks toimimiseks ebapiisav. Samas on nõudlus nende teenuste järgi suur.
Käesoleval ajal
takistavad tegevuste laiendamist
Katsekoja akrediteerituse puudumine ja ebapiisav aparatuurne baas.
2.3 Väljatöötlused mõõtetehnika alal
TÜ Katsekojas on loodud protseduur pH määramatuse hindamiseks. Käimas on
määramatuse hindamise protseduuri väljatöötamine mõnede teiste mõõteliikide
jaoks. Nende
protseduuride lisamine mõõte- ja analüüsiaparaatide tarkvarasse (või ka
aparaatidesse endisse) tõstaks märgatavalt aparaatide konkurentsivõimelisust,
sest kliendid on väga
huvitatud mõõtemääramatuse arvutmisest (mis on enamusele neist ilmselgelt
üle jõu käiv asi), kuna mõõtemääramatus on vajalik mõõtetulemuse jälgitavuse
tagamiseks, mis
omakorda on eeldus akrediteerituse saamiseks. On käimas partnerite otsimine
olemasolevate väljatöötluste kommertsialiseerimiseks.
2.4 Koolitus
Katsekoja koolitustegevus on siiani osutunud erakordselt edukaks. Katsekoja
poolt pakutavate kursuste järgi on kasvav nõudlus. Katsekoda pakub koolitust
järgmistes
valdkondades: mõõtmis- ja analüüsimeetodid, mõõtmiste metroloogilised
aspektid, mõõtemääramatuse hindamine, mõõte- ja analüüsiaparatuur, arvutite
kasutamine mõõtmis- ja
analüüsitegevuse juures. Koolituste sihtgruppideks on mõõtmiste ja
analüüsidega tegelejad nii analüüsilaboritest (Tervisekaitse, Veterinaar- ja
toidulabor jne) kui ka tööstusest,
laborite juhtivspetsialistid, tehnoloogid jne.
2.5 Rahvusvaheline koostöö
Katsekoja tegevus on suunatud lisaks Eestile ka teistele Balti riikidele,
põhjamaadele ja Venemaale, aga ka kogu ülejäänud Euroopale.
Praegused põhilised koostööpartnerid välismaal on: EC-JRC Institute of Reference
Materials and Measurements (IRMM). See on üks tugevamaid keemiametroloogia
keskusi mitte ainult Euroopas vaid kogu maailmas. Edukalt on lõpule viidud
ühisprojekt Eesti keemiametroloogia ülevaate koostamine (Metrology in
Chemistry: Status Report of Estonia, EUR 19923 EN). Koostöös IRMM-iga toimuvad
praegu (ja tulevikus) IMEP laboritevahelised võrdlusmõõtmised, milles ka Eesti
laborid osalevad.
Teised koostööpartnerid on Vilniuse Pooljuhtfüüsika Instituut
(keemiametroloogia põhitegija Leedus), Läti akrediteerimiskeskus
(keemiametroloogia põhitegija Lätis),
Sloveenia Rahvuslik Mõõteinstituut ja mitmed muud asutused.
2.6 Rahalised vahendid
Katsekoja rahalised vahendid kujunevad:
1. Osutatud teenuste, uuringute ja arendustegevuse eest tellijatelt saadavast
tasust;
2. Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud summadest, sh summadest, mis
on ette nähtud riigietalonide soetamiseks, säilitamiseks, kalibreerimiseks ja
rahvusvaheliseks võrdlemiseks;
3. Sihtotstarbeliste projektide täitmiseks eraldatud summadest;
4. Muudest laekumistest.
2.7 Katsekoja teenuste müük
Katsekoda kasutab oma teenuste müügiks
järgmisi mooduseid:
Katsekoja kodulehekülg;
Info olemasolu telefoni- ja infokataloogides ning internetiportaalides;
Potentsiaalsete huviliste teavitamine uutest teenustest ja sündmustest
elektronposti teel.
Katsekoda on koostanud küllaltki suure Eesti-sisese potentsiaalsete
klientide andmebaasi (umbes 100 kontakti), mida saab efektiivselt kasutada
potentsiaalsete
klientide teavitamiseks. Äärmiselt olulised on ka kontaktid potentsiaalsete
klientidega väljaspool Eestit. Ka neid on juba mingi jagu olemas ja täiendamine
toimub pidevalt.
Katsekoja kodulehekülg on praegu põhiosas paralleelselt eesti- ja inglise
keelne, plaanis on lisada ka vene keelne variant.
2.8 Tegevuse ruumiline paiknemine
Katsekoja ruumideks on Rektori korraldusega 03.10.2002 nr 492 RE eraldatud
ruumid 003 (I), 004-010 (A-H), 015 ja 016 Füüsikahoones Tähe 4 (Skeem on toodud
Lisas 1,
sulgudes on skeemil kasutatud tähistused). Lisaks Tähe 4 õppehoonele toimub
tegevus ka Keemiahoones Jakobi 2.
Ruumide praegune seisund ei vasta Katsekoja vajadustele. Praktiliselt kõik
ruumid vajavad remonti ja lisaks olemasolevatele ruumidele on plaanis ehitada
uut laboripinda Tähe 4
keldrikorruse fuajeesse (ruumid J ja K Lisas 1).
Uute ruumide valmimisega ja olemasolevate ruumide remontimisega saab
Katsekoja esmane ruumivajadus rahuldatud. Tegevuse laienedes vajab Katsekoda
täiendavaid ruume.
3 Katsekoja strateegilised arengusuunad
3.1 Kraadiõppurite ulatuslik kaasamine Katsekoja töösse
Katsekoja ja kraadiõppurite vaheliste suhete arendamine võimaldab
kraadiõppuritel omandada reaalse erialase praktilise tegevuse kogemusi – need
kogemused on väga hinnatud tööandjate juures. Seega paraneb kraadiõppurite
läbilöögivõime pärast kraadi omandamist ning ülikoolist lahkumist.
Loob kraadiõppuritele võimaluse lisasissetuleku teenimiseks.
Motiveerib kraadiõppureid kraadini jõudma.
Toob Katsekoja tegevusse innovatiivsust.
Sellisel moel osutub Katsekoda kraadiõppe katalüsaatoriks, suurendades
kraadiõppurite arvu ning tõstes kraadiõppe efektiivsust ning kvaliteeti.
3.2 Mõõtmis-, kalibreerimis- ja analüüsiteenuste mahu oluline suurendamine
Mõõtmis-, kalibreerimis- ja analüüsiteenuste mahu oluliseks suurendamiseks
on kavas:
Luua 2003 aasta jooksul toimiv kvaliteedisüsteem ja saavutada
akrediteeritus (EVS-EN ISO/IEC 17025:2000 standardi järgi). Parendada
aparatuurset baasi kasutades selleks mitmesugused grante ja projekte. Üheks
esimeseks saab olema PHARE ES 0102.01 projekt "Development of Conformity
Assessment Infrastructure in the Field of Metrology", millest TÜ jaoks
on ette nähtud 4.4 MEEK (teised kasusaajad on AS Metrosert ja TTÜ). Selle
projekti tegevustest ojuttu alajaotuses. Oluliselt mitmekesistada Katsekoja
poolt pakutavate mõõtmis-, kalibreerimis- ja analüüsiteenuste valikut.
3.3 Mõõtetehnika alaste väljatöötluste kommertsialiseerimine. Katsekojas
mõõtetehnika alaste väljatöötatluste kommertsialiseerimine on oluline ettevõtete
konkurentsivõime suurendamiseks. See suurendab Katsekoja lepingute arvu ja
mahtu
ettevõtetega. Mõõtetehnika areneb kiiresti ja see sunnib tootjaid pidevalt
tegelema arendustegevusega. Sellest tulenevalt on nõudlus uudsete lahenduste ja
väljatöötluste järgi väga suur. Kavas on leida välisfirmad, kellega koostöös
kommertsialiseerida Katsekoja olemasolevad ja tulevased väljatöötlused
mõõtetehnika alal. Kommertsialiseerimine on plaanis teostada
koostöös TÜ Tehnoloogiainstituudiga.
3.4 Etalonide ja referentslaborite arendamine
Eesti metroloogiastrateegia praeguste seisukohtade järgi on Eesti rahvuslik
metroloogiakeskus planeeritud hajusana. TÜ Katsekoja eesmärgiks on saada Eesti
rahvusliku
metroloogiakeskuse üheks osaks ja nimelt õhuniiskuse, õhu liikumiskiiruse
ja keemiametroloogia alal. Kavas on välja arendada järgmised riigietalonid ja
referentslaborid:
Riigietalonid:
Õhuniiskus
Õhu liikumiskiirus
Referentslaborid:
pH mõõtmine
Spektrofotomeetria
Organiliste saasteainete määramine
Riigietalonide ja referentslaborite väljaarendamise aparatuurne baas on
plaanis soetada PHARE 2001 projekt ES 0102.01 "Development of Conformity
Assessment
Infrastructure in the Field of Metrology" abil.
Etalonide ja referentslaborite tegevussuund on tihedalt seotud kraadiõppe ja
teenuste osutamisega. Selle tegevussuuna juures on väga vajalikud
laboritevahelised
võrdlusmõõtmised, mis on otseselt seotud rahvusvahelise koostööga,
alajaotus 3.7.
3.5 Koolitustegevuse arendamine
Katsekoja koolitustegevus on siiani osutunud erakordselt edukaks. Katsekoja
poolt pakutavate kursuste järgi on kasvav nõudlus. See loob võimaluse uute
koolituskursuste
väljatöötamiseks ja nende rakendamiseks nii olemasolevatele kui ka uutele
sihtgruppidele. Koolitustegevuse laiendamist soodustab oluliselt kraadiõppurite
kaasamine
koolitustegevusse.
Koolitustegevust on plaanis jätkata ning edasi arendada järgmistes
suundades:
Uute sihtgruppide leidmine;
Erinevate koolituskursuste arvu suurendamine;
Rahvusvahelistumine;
Kraadiõppurite kaasamine koolitustegevusse.
3.6 Osalemine riiklikes metroloogia ja mõõtetegevuse alastes programmides ja projektides
Omades tugevat kompetentsi mõõtmiste ja analüüside alal on Katsekoda
eelispositsioonil Eesti riigile vastavate teenuste osutamisel. teenistusse.
Katsekoda:
osaleb Eesti metroloogiapoliitika väljatöötamises
metroloogiale suunatud riiklikes programmides, projektides ja uuringutes
3.7 Rahvusvaheline koostöö
Rahvusvaheline suhtlemine on väga oluline kompetentsi arendamiseks,
laboritevaheliste võrdlusmõõtmiste läbiviimiseks ja uute klientide leidmiseks.
Plaanis on oluliselt laiendada
rahvusvahelist koostööd, eeskätt järgmistesse piirkondadesse:
Balti riigid
Põhjamaad
Venemaa
Teised Euroopa riigid
4. Tegevuskava aastatel 2003-2006
Alljärgnevalt on esitatud põhilised aastateks 2003-2006 planeeritud
tegevused olulisemates strateegilistes arengusuundades.
4.1 Mõõtmis-, kalibreerimis- ja analüüsiteenuste mahu oluline suurendamine
Kvaliteedisüsteemi koostamine vastavalt EVS-EN ISO/IEC 17025:2000
standardile.
Ruumide remont ja kohandamine Tähe 4 õppehoones.
Katsekoja akrediteerimine Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt vastavalt
EVS-EN ISO/IEC 17025:2000 standardile.
PHARE ES 0102.01 projekti raames seadmete hankimine ja käimapanek.
Inimeste väljaõpe ES 0102.01 seadmetega töötamiseks.
Mõõtemääramatuse hindamise protseduuride väljatöötamine ES 0102.01 seadmete
jaoks.
TÜ Katsekoda kujuneb Eestis juhtivaks mitte-rutiin-analüüsi pakkujaks.
4.2 Mõõtetehnika alaste väljatöötluste kommertsialiseerimine
Mõõte- ja analüüsiaparatuuri tootjate huvi väljaselgitamine Katsekoja
pakutavate väljatöötluste (eeskätt määramatuse hindamise protseduurid) vastu.
Lepingute sõlmimine mõõte- ja analüüsiaparatuuri tootjatega.
4.3 Etalonide ja referentslaborite arendamine
PHARE ES 0102.01 projekti raames seadmete hankimine ja käimapanek.
Mõõtemääramatuse hindamise protseduuride väljatöötamine ES 0102.01 seadmete
jaoks.
PHARE ES 0102.01 seadmetele metoodikate installeerimine nende valideerimine
ning lülitamine akrediteerimisalasse
TÜ Katsekoda kujuneb Eesti juhtivaks keskuseks keemiametroloogia alal ning
põhiliseks institutsiooniks Eestis, mis arendab keemiametroloogia-alast
välissuhtlust.
TÜ Katsekoda kujuneb Eesti juhtivaks kompetentsikeskuseks õhuniiskuse ja
õhu liikumiskiiruse mõõtmise ja kalibreerimise alal.
TÜ katsekoda saab Eesti õhuniiskuse ja õhu liikumiskiiruse Riigietalonide
hoidjaks.
4.4 Koolitustegevuse arendamine
Uute koolituskursuste käivitamine (see on pidev tegevus, toimub ka
tulevikus kogu aeg)
Praktiline sissejuhatus instrumentaalanalüüsi meetoditesse
Referentsmaterjalide kasutamine keemilisel analüüsil
Programm GUM Workbench mõõtemääramatuse arvutamiseks
Koolituskursuse "Laboritöö praktilised aspektid" tõlkimine vene
keelde ning selle käivitamine Kirde-Eestis.
Turu-uuringud selgitamaks huvi täiendkoolituse ja muude teenuste vastu
Eestis, teistes Balti riikides, Venemaal ja Skandinaavias.
Uute koolituskursuste loomine, olemasolevate koolituskursuste tõlkimine
vene- ja inglise keelde vastavalt potentsiaalsete klientide huvile.
|
Akadeemik Jaak
Aaviksoo Rektor,
professor |
Ivar-Igor
Saarniit Akademiline
sekretär |