VÕETUD VASTU Tartu Ülikooli nõukogu

26. mai 2006. a määrusega nr 6

(jõust 01.09.2006)

 

 

MUUDETUD Tartu Ülikooli nõukogu

22. juuni 2007. a määrusega nr 17

(jõust 01.07.2007)

 

 

MUUDETUD Tartu Ülikooli nõukogu

22. juuni 2007. a määrusega nr 17

(jõust 03.09.2007)

 

 

MUUDETUD Tartu Ülikooli nõukogu

26. oktoobri 2007. a määrusega nr 34

(jõust 05.11.2007)

 

 

MUUDETUD Tartu Ülikooli nõukogu

28. märtsi 2008. a määrusega nr 5

(jõust 01.05.2008)

 

 

MUUDETUD Tartu Ülikooli nõukogu

28. märtsi 2008. a määrusega nr 5

(jõust 01.09.2008)

 

MUUDETUD Tartu Ülikooli nõukogu

29. augusti 2008. a määrusega nr 14

(jõust 01.09.2008)

 

 

ÕPPEKORRALDUSEESKIRI

 

Võetud vastu ülikooliseaduse paragrahvi 14 lõike 3 punkti 11 ja Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 10 punkti 4 alusel.

 

SISUKORD

PUNKTID

I. Üldsätted

1-7

II. Õppijad ja õppekohad

 

 

II.1. Õppijad

8

 

 

II.1.1. Üliõpilane

9-12

 

 

II.1.2. Külalisüliõpilane

13-17

 

 

II.1.3. Ekstern

18-24

 

II.2. Õppekohad

25-36

III. Õppeastmed, õppekavad ja õppeained

 

 

III.1. Õppeastmed

37

 

III.2. Õppekavad

38-43

 

III.3. Õppeained

44-49

IV. Õppetöö läbiviimine

 

 

IV.1. Õppevormid

50-51

 

IV.2. Õppetöö

52-55

 

IV.3. Õppetöö planeerimine

56-60

 

IV.4. Õppeainetele registreerumine ja moodulite valimine

61-65

 

IV.5. Õppekava täitmine, edasijõudmine õppetöös

66-70

 

 

IV.5.1. Õppesüsteem

71-74

 

 

IV.5.2. Õppekoormus

75-84

 

 

IV.5.3. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)

85-88

V. Õpitulemuste hindamine

 

 

V.1. Õpitulemuste hindamise vormid

89-91

 

V.2. Õpitulemuste hindamise skaala

92-94

 

V.3. Hindamiskorraldus

95-105

 

V.4. Hindamistulemuste fikseerimine

106-111

 

V.5. Lõpueksam

112-116

 

V.6. Lõputöö kaitsmine

117-123

VI. Õpingute lõpetamine ja lõpetamisel saadavad dokumendid

124-133

VII. Eksmatrikuleerimine

134-138

VIII. Reimmatrikuleerimine

139-143

IX. Üliõpilaste lisaõigused ja -kohustused

 

 

IX.1. Teavitamine

144-145

 

IX.2. Üliõpilasnõustamine

146-148

 

IX.3. Õpetamise ja ainekursuste hindamine

149-150

 

IX.4. Õppetoetused

151

 

IX.5. Süvendatult riigikeele õppimine

152-156

 

IX.6. Teises Eesti kõrgkoolis õppimine

157-161

 

IX.7. Välisülikoolis õppimine

162-167

 

IX.8. Akadeemiline puhkus

168-178

 

IX.9. Õpingute pikendamine

179-182

 

IX.10. Akadeemiline petturlus

183-184

 

IX.11. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine

185-193

X. Rakendussätted

 

 

X.1. Enne 30.08.1999 kehtinud hindamissüsteemi rakendamine

194-196

 

X.2. Enne 2003/2004. õppeaastat kehtinud õppevormide rakendamine, õppekava täitmine ja õpingute pikendamine

197-206

 

X.3. Enne 1. juunit 2002 haridus- ja teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekavade alusel korraldatava õppe erinevused

 

 

 

X.3.1. Diplomiõpe

207-209

 

 

X.3.2. Bakalaureuseõpe

210-215

 

 

X.3.3. Õpetajakoolitus

216-219

 

 

X.3.4. Magistriõpe

220-226

XI. Eeskirja rakendamine

227-229

 

I. Üldsätted

 

1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis fikseerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevuse, kehtestab ühtse regulatiivse raamistiku, sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad ning määrab ülikooli õppetegevuse kooskõla ülikooli teiste eeskirjade ning Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidega.

2. Eeskirja ülesanne on tagada ülikooli õppetegevuse tõrgeteta, eesmärgipärane ja seaduslik toimumine.

3. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.

4. Peale käesoleva eeskirja on olulisemad ülikooli õppetööd reguleerivad õigusaktid[1]:

4.1. [kehtetu alates 01.09.2008]

4.2. ülikooli nõukogu kehtestatav teaduskraadide põhimäärus,

4.3. ülikooli nõukogu kehtestatav varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) kord ja tasu, [jõust 03.09.2007]

4.4. ülikooli nõukogu kehtestatav õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord, [jõust 03.09.2007]

4.5. ülikooli nõukogu kehtestatav vastuvõtueeskiri,

4.6. rektori kehtestatav õpetamise ja õppeainete hindamise kord, [jõust 03.09.2007]

4.7. rektori kehtestatav õppeinfosüsteemi korraldus,

4.8. ülikooli nõukogu kehtestatav õppekava statuut.

5. Ülikooli nõukogul on õigus kehtestada käesoleva eeskirjaga kooskõlas õppetööd reguleerivaid lisaeeskirju. Teaduskonna või õppeasutuse nõukogul on õigus kehtestada õppetööd reguleerivaid eeskirju oma teaduskonda või õppeasutust puudutavates küsimustes. Teaduskonna või õppeasutuse nõukogul ei ole õigust õppekorralduseeskirjaga talle pandud õigusi ja kohustusi delegeerida allüksuste nõukogudele.

6. Eeskirjaga dekaanile antud õigusi omab ja kohustusi täidab ülikooli õppeasutuses direktor.

7. Ülikooli ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond on õppeinfosüsteem.

 

II. Õppijad ja õppekohad

 

II.1. Õppijad

8. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilasena, külalisüliõpilasena ja eksternina.

 

II.1.1. Üliõpilane

9. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust.

[jõust 03.09.2007]

10. Immatrikuleerimine on isiku üliõpilaste nimekirja arvamine. Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt antud õppekava nominaalkestusele (vt p 271).

[jõust 03.09.2007]

11. Doktoriõppes määratakse enne doktorandi immatrikuleerimist teaduskonna nõukogu otsusega doktorandile juhendaja(d) ja sõlmitakse doktorandi, juhendaja(te) ja ülikooli vahel rektori kehtestatud nõuetele vastav doktoriõppe lepe. Kui doktorandi juhendaja ei ole ülikooliga seotud töölepingu kaudu, on kaasjuhendaja määramine ülikooli töötajate seast kohustuslik.

12. Üliõpilase õigused ja kohustused on sätestatud ülikooliseaduse, käesoleva eeskirja ja teiste ülikooli õigusaktidega.

 

II.1.2. Külalisüliõpilane

13. Külalisüliõpilane on mõnda teise kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane, kes arvatakse vormikohase isikliku avalduse alusel õppeprorektori korraldusega ülikooli õppima kuni üheks õppeaastaks. Väliskülalisüliõpilane on külalisüliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust ega pikaajalise elaniku elamisluba. Külalisüliõpilast ei immatrikuleerita.

[jõust 03.09.2007]

14. Külalisüliõpilase staatuse saamiseks esitab isik avalduse, millel on kodukõrgkooli nõusolek ning Tartu Ülikooli vastuvõtva instituudi või kliiniku juhataja ja dekaani nõusolek ja milles on toodud läbitavate õppeainete loetelu. Avaldus on aluseks õppeainetele registreerimiseks (vt p 61–65).

15. Peatükkides IV, V ning IX.1-2 ja IX.10–11 nimetatud õppekorralduslikes küsimustes laienevad külalisüliõpilasele üliõpilase õigused ja kohustused.

[jõust 03.09.2007]

16. Õppeaja lõppedes väljastab teaduskond või õppeasutus külalisüliõpilasele väljavõtte õpitulemuste kohta.

[jõust 03.09.2007]

161. Külalisüliõpilase õpinguid võib pikendada dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega kokku kuni üheks õppeaastaks.

[jõust 01.09.2008]

17. Ülikoolil on õigus katkestada külalisüliõpilase õpe õppeprorektori korraldusega dekaani esildise alusel, kui külalisüliõpilane ei ole täitnud ülikooli õppekorralduse ja/või sisekorra nõudeid.

[jõust 03.09.2007]

 

II.1.3. Ekstern

18. Ekstern on isik, kellele on antud õigus täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi alla 20 AP õppeaastas ja/või kaitsta lõputöö. Doktoriõppes õpingute mahtu ei piirata. Eksterni ei immatrikuleerita.
[jõust 01.09.2008]

19. Kui ekstern soovib sooritada eksameid ja arvestusi  õppeaastas 20 AP ja suuremas mahus, peab ta taotlema immatrikuleerimist vastuvõtu või vabade õppekohtade täitmise kaudu vastavalt punktidele 34–36 või reimmatrikuleerimist vabade õppekohtade täitmise kaudu vastavalt punktidele 34–36.

[jõust 01.09.2008]

191.  [kehtetu alates 01.09.2008]

20. Eksterni staatuse saamiseks esitab isik dekaanile avalduse, milles on toodud läbitavate õppeainete loetelu. Avaldus on õppeainetele registreerimise alus (vt p 61-65). Eksterni staatus antakse kuni üheks õppeaastaks dekaani korraldusega. Dekaan võib jätta avalduse rahuldamata, kui avalduse esitaja ei vasta ainekavas või õppekavas kehtestatud tingimustele või kui õppetöös osalejate piirarv on täis.

[jõust 03.09.2007]

21. [kehtetu alates 01.09.2008]

22. Eksterni ja ülikooli suhted määratakse kindlaks ülikooli ja eksterni või ülikooli, eksterni ja õppeteenuse tellija vahelise vormikohase lepinguga.

23. Peatükkides IV-VI ning IX.1-2 ja IX.10–11 nimetatud õppekorralduslikes küsimustes laienevad eksternile üliõpilase õigused ja kohustused.

[jõust 03.09.2007]

24. Ülikoolil on õigus katkestada eksterni õpe dekaani korraldusega, kui ekstern ei ole täitnud ülikooli õppekorralduse ja/või sisekorra nõudeid.

[jõust 01.09.2008]

 

II.2. Õppekohad

25. Õppekoht on õppetöö ajalise ja finantsilise arvestuse ühik.

26. Ülikooli nõukogu kehtestab igale õppekavale õppekohtade koguarvu. Õppekohad jagunevad riigieelarvelisteks ja riigieelarvevälisteks.

27. Igal õppeaastal moodustab rektor riikliku koolitustellimuse täitmiseks iga õppekava nominaalkestuse ajaks vajaliku arvu riigieelarvelisi õppekohti.

271. Õppekava nominaalkestus on õppekava läbimiseks kehtestatud aeg. Õppekava nominaalkestuse arvestamine peatub üliõpilase jaoks tema akadeemilise puhkuse ajaks.

[jõust 03.09.2007]

28. Üliõpilasel on õigus olla samaaegselt immatrikuleeritud ühele riigieelarvelisele õppekohale.

29. Riigieelarveliste õppekohtade arvestust peab ja vabanenud riigieelarvelistest õppekohtadest annab teada õppeosakond iga semestri lõpus. Õppekohtade arvestamisel jälgitakse eraldi igal õppeaastal vabanevaid õppekohti, lähtuvalt vastava õppekava nominaalkestusest.

[jõust 03.09.2007]

30. Vaba riigieelarveline õppekoht tekib siis, kui ühel õppekaval riigieelarvelistel õppekohtadel õppivate üliõpilaste arv on langenud alla selle õppekava nominaalkestuse ajaks rektori moodustatud riigieelarveliste õppekohtade arvu.

[jõust 03.09.2007]

31. Ülikool võib luua peale riigieelarveliste õppekohtade ka riigieelarveväliseid õppekohti.

32. Riigieelarvevälise õppekoha täitmiseks sõlmitakse ülikooli ja üliõpilase või ülikooli, üliõpilase ja õppeteenuse tellija vahel vormikohane õppeteenuse osutamise leping. Õppeteenuse tellijaks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.

33. Vabade riigieelarveväliste õppekohtade arvestamise aluseks on ülikooli nõukogu kinnitatud õppekohtade koguarvu ja rektori kinnitatud riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud riigieelarveliste õppekohtade arvu vahe. Vaba riigieelarvevälise õppekoha saab täita, kui vastaval õppekaval õppivate üliõpilaste arv on langenud alla selle õppekava nominaalkestuse ajaks ülikooli nõukogu kinnitatud õppekohtade koguarvu.

[jõust 03.09.2007]

34. Kui mõnel õppekaval on tekkinud vaba õppekoht, täidetakse see avaliku konkursi korras semestri algusest arvates nelja nädala jooksul. Vaba riigieelarvevälise õppekoha võib täita kohe pärast õppekoha vabanemist. Konkursitingimused kehtestab teaduskonna või õppeasutuse nõukogu.

[jõust 03.09.2007]

341. Esimese õppeaasta sügissemestril vabu õppekohti ei täideta.

[jõust 03.09.2007]

35. Vabale õppekohale on õigus kandideerida konkursitingimustele vastavatel:

35.1. üliõpilastel (sh osakoormusega õppe üliõpilastel, kes on täitnud täiskoormusega õppe nõuded, ning õppekava ja/või õppevormi vahetust taotlevatel üliõpilastel), kes õpivad vastava õppekava nominaalkestusest lähtuvalt samal või sellele eelneva(te)l õppeaasta(te)l, millel vaba õppekoht tekkis. Pikendusajal õppivad üliõpilased ei saa vabale õppekohale kandideerida;

35.2. isikutel, kes on õppinud õppekaval, mille vabale kohale kandideerivad reimmatrikuleerimise korras; [jõust 01.09.2008]

35.3. teistest kõrgkoolidest ületulijatel;

35.4. eksternidel;

35.5. isikutel, kes on õppinud muul kõrghariduse õppekaval ja on sellelt õppekavalt eksmatrikuleeritud.

[jõust 03.09.2007]

351. Vabale õppekohale kandideerimisel arvestatakse varasemaid ja mujal sooritatud õpinguid ja töökogemust punktides 85–88 sätestatud korras.

[jõust 03.09.2007]

352. Immatrikuleerimist saab isik taotleda juhul, kui tal on täidetud õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 50% (osakoormusega õppesse immatrikuleerimisel) või vähemalt 75% (täiskoormusega õppesse immatrikuleerimisel). Esimese õppeaasta kevadsemestril saab isik immatrikuleerimist täis- või osakoormusega õppesse taotleda juhul, kui tal on sooritatud õppeaineid vähemalt 10 AP mahus. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes saab isik immatrikuleerimist taotleda juhul, kui ta on õppekava järgi eelneval semestril täitmisele kuuluva kohustusliku õppe mahust täitnud 100%.
[jõust 01.09.2008]

36. Vaba õppekoht täidetakse dekaani nõusolekul isiku avalduse alusel õppeprorektori korraldusega.

 

III. Õppeastmed, õppekavad ja õppeained

 

III.1. Õppeastmed

37. Ülikoolis toimub õppetöö rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes, magistriõppes, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes ning doktoriõppes.

 

III.2. Õppekavad

38. Õppetöö toimub õppekavade alusel.

39. Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks korraldatava õppe üldeesmärgid, õpiväljundid, õpiväljundite hindamise viisid, õppekava nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused, õppe lõpetamise tingimused ning lõpetamisel antava kraadi nimetuse ning väljastatavad dokumendid.

[jõust 03.09.2007]

40. Õppekavale esitatavad nõuded on kehtestatud kõrgharidusstandardis ja ülikooli õppekava statuudis. Õppekavad kinnitab ülikooli nõukogu.

41. Õppekavas võib teha muudatusi õppekava statuudis kehtestatud korras igaks õppeaastaks ning muudatustega õppekava on õppekava vastava õppeaasta versioon. Õppekava versioon hakkab kehtima sisseastujatele juhul, kui muudatused on sisestatud õppeinfosüsteemi eelmise õppeaasta 15. aprilliks.

[jõust 03.09.2007]

42. Õppekava võib olla struktureeritud õppeainete moodulitena. Moodul on õppekava eesmärkidest lähtuvalt moodustatud õppeainete rühm (erandjuhul ka üks õppeaine).

43. Õppekava haldamine toimub programmipõhiselt. Programm on terviklik haridusteenus, hõlmates õppekava arendust, õppetöö sisulist korraldust, vajalikku turundustegevust, kaasnevaid tugiteenuseid ning programmi haldamist vastavalt ülikooli üldistele eesmärkidele.

 

III.3. Õppeained

44. Õppeaine on kindla teadmiste valdkonna õpetamise, õppimise ning õpiväljundite hindamise organiseeritud ühik. Õppeaine erivorm on lõputöö.

[jõust 03.09.2007]

45. Õppeaine mahtu arvestatakse õppetöö ühikutes ehk ainepunktides. Ühele ainepunktile (AP) vastab 40 tundi ehk üks õppenädal üliõpilase tööd, millesse on arvestatud auditoorne töö, iseseisev töö, praktika ja e-õpe ning õpiväljundite hindamine. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) ainepunktide rakendamisel vastab üks ainepunkt 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, st 1 AP vastab 1,5 ECTS-le.

[jõust 03.09.2007]

46. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks.

46.1. Kohustuslik on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida.

46.2. Valikaine on üliõpilase poolt õppekavaga määratud õppeainete hulgast valitav õppeaine.

46.3. Vabaaine on üliõpilase vabalt valitav õppeaine.

47. Iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht. Ainekava koostamise aluseks on õppekavast tulenevad õppeaine eesmärgid. Ainekavas sisalduvad õppeaine nimetus, kood, vastutava õppejõu nimi, õppeaine maht, õppeaine üld- ja õpieesmärgid, õppeaine sisu lühikirjeldus, ajakava, käsitletavate teemade loetelu, iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks, kohustuslike ja soovitatavate õppematerjalide loetelu, hindamiskriteeriumid, õpiväljundite hindamise viisid (eksam või arvestus ning selle vorm, kontrolltööd, referaadid jms), hinde kujunemise põhimõtted ning võlgnevuste likvideerimise võimalused. Ainekavas tuuakse vajaduse korral välja õppeaines osalemise piirangud, milleks võivad olla kohustuslikud eeldusained, läbitud õppekava(d), õppeaste, omandatud kvalifikatsioon, ja/või osalejate piirarv. Kolme nädala jooksul õppeainele registreerumise algusest võib kohustuslike ainete puhul piirata teise teaduskonna, õppekava, õppetöö läbiviimise koha ning õppevormi üliõpilaste registreerumist. Ainekavas ette nähtud õpiväljundite hindamise sooritamine on õppeaine läbimiseks alati kohustuslik. Vajaduse korral võib ainekavasse lisada erakorralise õppetöö (külalisõppejõudude loengud jms) ja soovitatavad eeldusained.

[jõust 01.09.2008]

48. Ainekavad on avalikud ja peavad olema õppeinfosüsteemi sisestatud järgmisel õppeaastal õpetamisele tulevate õppeainete kohta 15. aprilliks, võõrkeelsete õppeainete ainekavad 1. märtsiks.
[jõust 01.09.2008]

49. Ainekava koostamise, kaasajastamise ja õppeinfosüsteemi õigeaegse sisestamise eest vastutab programmijuht.

 

IV. Õppetöö läbiviimine

 

IV.1. Õppevormid

50. Päevane õpe on õppevorm, kus eeldatakse üliõpilase igapäevast osavõttu auditoorsest õppetööst.

51. Avatud ülikooli õpe on õppevorm, kus auditoorne töö korraldatakse õppesessioonidena. Avatud ülikooli õppes on rõhk üliõpilase iseseisval õppetööl, mida juhendatakse, mis on kaetud õppematerjalidega ning võib toimuda e-õppe vormis. Avatud ülikooli õppes on auditoorne töö korraldatud paindlikult, arvestades eelkõige töötavate üliõpilaste vajadusi.

 

IV.2. Õppetöö

52. Õppetöö toimub auditoorse töö, iseseisva töö, praktika ja/või e-õppe vormis. Õppetöövormide osakaal määratakse kindlaks ainekavas.

52.1. Auditoorne töö on õpieesmärkide saavutamiseks korraldatav õppetöö õppekeskkonnas loengu, seminari, kollokviumi, praktikumi või individuaaltunni vormis.

52.2. Iseseisev töö on üliõpilase iseseisev teadmiste omandamine ja probleemide käsitlemine õpieesmärkide saavutamiseks vastavalt õppejõu juhtnööridele.

52.3. Praktika on õpieesmärkide saavutamiseks korraldatav tegevus juhendaja juhendamisel väljaspool õppekeskkonda. Rektoril on õigus reguleerida praktika korraldust.

52.4. E-õpe on interaktiivne õppevorm, kus õppeprotsess toimub üldjuhul veebis.

[jõust 03.09.2007]

53. Üldvastutus õppetöö õiguspärase ja otstarbeka korralduse eest teaduskonnas lasub dekaanil.

54. Dekaan nimetab igale õppekavale programmijuhi, kes vastutab programmi raames toimuva õppetöö korraldamise ja koordineerimise eest.

55. Doktoriõppe korraldamise eest vastutavad instituudi juhataja ja doktorandi juhendaja.

 

IV.3. Õppetöö planeerimine

56. Ülikoolis toimuva õppetöö ning üliõpilaste edasijõudmise ajalise arvestuse ühikuks on õppeaasta, mille arvestuslikuks alguseks on 1. september ja lõpuks 31. august. Õppeaasta jaguneb kaheks 20-nädalaseks semestriks. Õppeaasta algab sügissemestril 1. septembrile lähimal esmaspäeval. Kevadsemestri algus ning semestrite lõpp määratakse kuupäevaliselt kindlaks iga õppeaasta akadeemilises kalendris, mille kinnitab rektor.

57. Ülikoolis toimuva auditoorse töö kohta sisestatakse õppeinfosüsteemi iga õppeaine kohta järgmised andmed: õppeaine nimetus, maht ja kood; õppejõu nimi; auditoorse töö toimumise kellaajad, koht ja toimumisnädalad; õpiväljundite hindamise aeg.

[jõust 03.09.2007]

58. Päevase õppe järgmise sügissemestri andmed vastavalt punktile 57 sisestatakse õppeinfosüsteemi ja tehakse üliõpilase jaoks kättesaadavaks 2. maiks, järgmise kevadsemestri andmed 1. detsembriks.

59. Avatud ülikooli järgmise sügissemestri auditoorse töö ehk õppesessioonide toimumise ajad tehakse üliõpilastele teatavaks 2. maiks, järgmise kevadsemestri õppesessioonide ajad 1. detsembriks. Õppesessioonidel korraldatava õppetöö andmed tehakse vastavalt punktile 57 teatavaks üks kuu enne vastava sessiooni algust.

60. Auditoorse töö toimumise muudatuste sisestamise eest õppeinfosüsteemi ning muudatustest viivitamatult vastavatele õppeainetele registreerunute teavitamise eest vastutab õppekava haldava teaduskonna dekaani või õppeasutuse direktori määratud isik.

[jõust 03.09.2007]  

 

IV.4. Õppeainetele registreerumine ja moodulite valimine

61. Õppeaine läbimiseks kannab üliõpilane end õppeinfosüsteemis vastavas õppeaines osalejate nimekirja ehk registreerub õppeainele. Õppeainele registreerumisega väljendab üliõpilane oma soovi ja otsust see aine läbida ja ülikoolil tekib õigus hinnata selle aine läbimise tulemuslikkust. Registreerumisega kohustub üliõpilane õppeaine lõppedes vastama õpetamise ja õppeainete hindamise küsitlusele õppeinfosüsteemis.

[jõust 03.09.2007]

62. Bakalaureuseõppe üliõpilasel tuleb hiljemalt esimese õppeaasta kevadsemestri lõpuks õppeinfosüsteemis valida kaks 16-ainepunktilist moodulit (üks suuna- ja üks erialamoodul või kaks suunamoodulit). Hiljemalt teise aasta kevadsemestri lõpuks tuleb valida kõik õppekava täitmiseks vajalikud moodulid.

63. Registreerumine järgmise sügissemestri õppeainetele algab 15. mail ja järgmise kevadsemestri õppeainetele 15. detsembril ning lõpeb vastava semestri alguseks. Kolme nädala jooksul õppeainele registreerumise algusest võib õppeainele registreerumist piirata teaduskonna, õppekava, õppevormi või õppetöö toimumise koha järgi.
[jõust 01.05.2008]

64. Üldisest registreerimiskorrast tehakse järgmisi erandeid:

64.1. Esimese semestri üliõpilane saab õppeainetele registreeruda, kui ta on ülikooli immatrikuleeritud ja talle on antud õppeinfosüsteemi kasutaja õigused. Ta peab õppeainetele registreeruma hiljemalt kahe nädala jooksul õppeaasta algusest arvates.

64.2. Avatud ülikooli õppevormis õppiv üliõpilane registreerub sügis- ja kevadsemestril õppeainetele kahe nädala jooksul õppetöö algusest arvates.

64.3. Külalisüliõpilane või ekstern registreerub valitud õppeainetele õppeinfosüsteemis või dekanaadis kahe nädala jooksul, arvates tema õpingute algusest ülikoolis. [jõust 03.09.2007]

64.4. Pärast õppeainele registreerumise tähtaega akadeemiliselt puhkuselt naasnud või vaba õppekoha täitnud üliõpilane registreeritakse üliõpilase soovil teaduskonnas või õppeasutuses õppeainetele nädala jooksul akadeemilise puhkuse lõppemisest või õppekoha täitmisest arvates. [jõust 03.09.2007]

65. Üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele enne, kui on toimunud 10% auditoorsest õppetööst. Sellisel juhul on üliõpilasel õigus registreeruda kokkuleppel vastutava õppejõuga teisele õppeainele, kuid seda vaid enne, kui selles õppeaines on toimunud 10% auditoorsest õppetööst. Õppeaine toimumisaja muutumise korral on üliõpilasel õigus tühistada registreerumine õppeainele kahe nädala jooksul pärast muudatusest teadaandmist.

 

IV.5. Õppekava täitmine, edasijõudmine õppetöös

66. Üliõpilasel on kohustus täita õppekava, millele ta on immatrikuleeritud.

67. Õppekava täitmine tähendab õppekavas ette nähtud õppeainete läbimist õppesüsteemi (vt ptk IV.5.1) ja õppekoormusega (vt ptk IV.5.2) ette nähtud viisil ja mahus.

68. Üliõpilasel on õigus lõpetada ülikool selle õppekava versiooni alusel, millel ta õppima asus, kui tema õpingute pikkus ei ületa õppekava kahekordset nominaalkestust, v.a ülikooliseaduses sätestatud juhtudel.

69. Üliõpilasel on õigus taotleda õppekava vahetust. Õppekava vahetuse taotleja kandideerib vabale õppekohale punktides 34–36 kehtestatud korras. Õppekava vahetus vormistatakse üliõpilase poolt rektorile esitatava avalduse alusel dekaani või kahe teaduskonna vahel õppekava vahetades dekaanide nõusolekul õppeprorektori korraldusega. Õppekava vahetus on võimalik ka ülikooli uuesti sisse astudes ülikooliseaduses ja vastuvõtueeskirjas sätestatud korras.

70. Õppekava täitmisel võib ülikool arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust punktides 85–88 sätestatud tingimustel ja korras.

 

IV.5.1. Õppesüsteem

71. Õppetöö toimub ainesüsteemis, kursusesüsteemis või doktorandi õppe- ja teadustöö kava ehk individuaalplaani (edaspidi individuaalplaan) alusel.

[jõust 03.09.2007]

72. Ainesüsteemi alusel õppides on üliõpilasel õigus valida mooduleid ja läbida vastavad õppeained vabalt valitud järjekorras, arvestades õppekava ja ainekavaga kehtestatud eeldusainete nõudeid.

72.1. Täiskoormusega õppes (v.a magistriõppes) (vt p 76) tuleb esimese õppeaasta lõpuks läbida oma õppekava kohustuslikke aineid (bakalaureuseõppes peaeriala moodulite aineid) vähemalt 20 AP mahus, teise õppeaasta lõpuks vähemalt 40 AP mahus. [jõustunud 01.09.2008]

72.2. Osakoormusega õppes (v.a magistriõppes) (vt p 77) tuleb esimese õppeaasta lõpuks läbida oma õppekava kohustuslikke aineid (bakalaureuseõppes peaeriala moodulite aineid) vähemalt 10 AP mahus, teise õppeaasta lõpuks vähemalt 20 AP mahus. [jõustunud 01.09.2008]

73. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes kehtib kursusesüsteem. Kursusesüsteemi alusel õppides peab üliõpilane läbima õppeained õppekavas kehtestatud järjekorras ning täitma semestri lõpuks õppekava järgi täitmisele kuuluva kohustusliku õppe mahust 100%. Kui kursusesüsteemi alusel õppival üliõpilasel lõpeb õppeaine pärast semestri lõppu, peab üliõpilane täitma õppekava järgi täitmisele kuuluva kohustusliku õppe mahust 100% nimetatud õppeaine lõppemise ajaks.

[jõust 03.09.2007]

74. Doktoriõpe läbitakse doktorandi individuaalplaani alusel. Individuaalplaani kogu õppe ajaks koostab doktorant koostöös juhendajaga hiljemalt esimese õppeaasta 30. septembriks. Õppeaasta kestel immatrikuleeritud doktorant koostab individuaalplaani ühe kuu jooksul pärast immatrikuleerimist. Individuaalplaanile lisatakse igal aastal järgmise aasta täpsustatud õpingute ja uurimistöö kava.
[jõust 01.09.2008]

 

IV.5.2. Õppekoormus

75. Üliõpilane osaleb õppetöös täis- või osakoormusega. Õppekava täitmist õppekoormusega ettenähtud mahus hinnatakse teaduskonnas iga õppeaasta lõpus. Kui dekaan on vastavalt punktile 103 pikendanud üliõpilasel korduseksami sooritamise tähtaega, hinnatakse õppekava täitmist pärast nimetatud tähtaja möödumist. Koormuse arvestamise aluseks on õppekava täitmisel läbitud õppeainete maht ainepunktides. Ühe õppeaasta arvestuslik maht on 40 AP.

[jõust 03.09.2007]

76. Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% – esimese õppeaasta lõpuks vähemalt 30 AP, teise aasta lõpuks vähemalt 60 AP jne. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks kohustuslike õppeainete mahust 100%.

77. Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 50%, kuid vähem kui 75% – esimese õppeaasta lõpuks vähemalt 20 AP, kuid alla 30 AP, teise aasta lõpuks vähemalt 40 AP, kuid alla 60 AP jne.

78. Minimaalseks lubatud mahuks õppekava täitmisel (v.a arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe õppekaval, doktoriõppes ja avatud ülikooli õppevormis) esimese õppeaasta esimesel semestril on 10 AP. Kui dekaan on vastavalt punktile 103 pikendanud üliõpilasel korduseksami sooritamise tähtaega, hinnatakse õppekava täitmist minimaalses lubatud mahus pärast nimetatud tähtaja möödumist.

[jõust 03.09.2007]

79. Õppeaasta lõpuks õppeained õppekoormusega ettenähtud mahus läbinud üliõpilane viiakse üle sama õppekava järgmise aasta üliõpilaseks. Üleviimine vormistatakse dekaani korraldusega 15. septembriks. Kui dekaan on vastavalt punktile 103 pikendanud üliõpilasel korduseksami sooritamise tähtaega, vormistatakse üleviimine 30. septembriks.

[jõust 03.09.2007]

80. Riigieelarvelisel õppekohal (v.a arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes ning juhul, kui üliõpilane õpib õppekava alusel, millel on riikliku koolitustellimuse lepinguga ette nähtud osakoormusega õpe) õppiv täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane viiakse üle osakoormusega õppesse riigieelarvevälisele õppekohale. Üliõpilane sõlmib ülikooliga õppeteenuse osutamise lepingu kahe nädala jooksul osakoormusega õppesse üleviimisest alates.
[jõust 01.05.2008]

81. Ainesüsteemi alusel õppekava täitev üliõpilane viiakse üle oma õppekava järgmise aasta üliõpilaseks

81.1. täiskoormusega õppesse, kui tema kogutud ainepunktide summa moodustab vähemalt 75% selle õppekava arvestuslikust mahust, millele ta immatrikuleeriti;

81.2. osakoormusega õppesse, kui tema kogutud ainepunktide summa moodustab vähem kui 75%, kuid rohkem kui 50% selle õppekava arvestuslikust mahust, millele ta immatrikuleeriti.

82. Kursusesüsteemi alusel õppekava täitev üliõpilane viiakse üle sama õppekava järgmise aasta üliõpilaseks tingimusel, et eelmise kursuse kohustuslikest õppeainetest on läbitud 100%.

83. Doktoriõppekava täitmist hinnatakse ainepunktides üks kord aastas hiljemalt sügissemestri alguseks toimuval atesteerimisel. Hindamise aluseks on doktorandi individuaalplaani täitmine. Atesteerimistulemused sisestatakse teaduskonnas õppeinfosüsteemi. Atesteerimise korra ja alused kehtestab rektor.

84. Õppekava on täies mahus täidetud, kui üliõpilane on läbinud õppekavas ette nähtud õppeained ja praktika, sh sooritanud lõpueksami(d) või kaitsnud lõputöö, kogudes õppekavas ette nähtud hulgal ainepunkte.

[jõust 03.09.2007]

 

IV.5.3. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) [jõust 01.09.2008]

85. Üliõpilane või ekstern või immatrikuleerimist taotlev isik võib taotleda varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamist õppeaine läbimisena, vastuvõtutingimuste täitmisena või õppekava täitmise osana.

[jõust 01.09.2008]

86. Varasemaid õpinguid ning töökogemust hindab dekaani korraldusega moodustatud komisjon. Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamiseks esitatud taotluse tasu ja läbivaatamise korra kehtestab ülikooli nõukogu.

[jõust 01.09.2008]

87. Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamisel lähtutakse sellest, kas varasemates ja mujal sooritatud õpingutes saavutatud õpiväljundid või omandatud töökogemus vastavad õppeaine(te) ja/või õppekava eesmärkidele.

[jõust 01.09.2008]

88. Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamise otsuse vaidlustamine toimub punktides 185–193 sätestatud korras.

[jõust 01.09.2008]

 

V. Õpiväljundite hindamine [jõust 03.09.2007]

 

V. 1. Õpiväljundite hindamise viisid [jõust 03.09.2007]

89. Õppeaine loetakse läbituks pärast õpiväljundite hindamisel positiivse tulemuse saamist. Positiivsed tulemused on hindamisskaalal hinded A, B, C, D, E ning „arvestatud“ ja negatiivsed tulemused on hinded F ning „mittearvestatud”.

[jõust 01.09.2008]

90. [kehtetu 03.09.2007]

91. Õpiväljundite hindamise viisid on diferentseeritud hindamine ehk eksam ja mitte­diferentseeritud hindamine ehk arvestus. Lõputöö kaitsmisel (v.a doktoritöö ja enne 1. juunit 2002 haridus- ja teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud teadusmagistri õppekava lõpetamiseks kaitstav lõputöö) rakendatakse diferentseeritud hindamist.

[jõust 03.09.2007]

 

V. 2. Õpiväljundite hindamise skaala [jõust 03.09.2007]

92. Üliõpilase õpiväljundite diferentseeritud hindamine õppeaine või selle osade lõikes toimub kuuepallisüsteemis (koos sõnalise vaste ja sisulise määratlusega) järgmiselt:

92.1. hinne A ehk "suurepärane" – õppeaine nii teoreetilise kui ka rakendusliku sisu    silmapaistev ja eriti põhjalik tundmine, vaba ja loov õpiväljundite rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne erialakirjanduse tundmine. Ainekava mahust on omandatud 91–100%; [jõust 03.09.2007]

92.2. hinne B ehk "väga hea" – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi ja õpikute mahus, väga hea õpiväljundite rakendamise oskus. Eksamil on ilmnenud eksimused, mis ei ole sisulised ega põhimõttelised. Ainekava mahust on omandatud 81–90%; [jõust 03.09.2007]

92.3. hinne C ehk "hea" – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpiväljundite rakendamise oskus. Õppeaine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja eksamivastuste ebatäpsus. Ainekava mahust on omandatud 71–80%; [jõust 03.09.2007]

92.4. hinne D ehk "rahuldav" – õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid eksamivastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Ainekava mahust on omandatud 61–70%;

92.5. hinne E ehk "kasin" – üliõpilane on omandanud miinimumteadmised, kuid nende rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke. Ainekava mahust on omandatud 51–60%;

92.6. hinne F ehk "puudulik" – üliõpilasel puudub miinimumteadmiste tase. Ainekava mahust on omandatud 0–50%.

[jõust 03.09.2007]

93. Üliõpilase õpiväljundite mittediferentseeritud hindamisel võib õppeaine lugeda läbituks, kui on täidetud kõik ainekavas vastava õppeaine läbimiseks seatud tingimused. Hindamine toimub järgmiselt:

93.1. Hinne „arvestatud“ – üliõpilane on omandanud teadmised, oskused ja pädevused ainekavas ettenähtud mahus;

93.2. Hinne „mittearvestatud“ – üliõpilane ei ole omandanud teadmisi, oskusi ja pädevusi ainekavas ettenähtud mahus.

[jõust 03.09.2007]

94. Keskmise hinde arvutamisel arvestatakse tähed numbriteks järgmiselt: A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F = 0, mõjuva põhjuseta eksamile „mitteilmunud“ = 0.

 

V. 3. Hindamiskorraldus

95. Õppeainele registreerumisel võtab üliõpilane endale kohustuse läbida vastavas aines õpiväljundite lõpphindamine, st eksam või arvestus (edaspidi eksam). Üliõpilane lubatakse eksamile, kui ta on registreerunud õppeainele ja täitnud kõik ainekavas eksamile lubamiseks esitatud tingimused. Eksamineerija (vastutav õppejõud või tema määratud isik) vastutab ainekavas kehtestatud eksamile lubamise tingimuste täitmise kontrolli eest.

[jõust 03.09.2007]

96. Üliõpilasel on võimalik õpiväljundite hindamine läbida õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamisel ühel korduseksamil. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilasel on võimalik kohustuslikes ja valikainetes õpiväljundite hindamine läbida ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamisel kahel korduseksamil.

[jõust 03.09.2007]

97. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul toimub valiku tegemine õppeinfosüsteemis hiljemalt kolm päeva enne eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksamit, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist.

[jõust 03.09.2007]

98. Kui eksam koosneb mitmest osast, millest ühe osa positiivne läbimine on järgmise osa sooritama pääsemise tingimuseks, tuleb eksam korraldada nii, et eelneva eksamiosa korduseksam toimuks enne järgmise eksamiosa algust.

99. Kui ainekavas on ette nähtud, et eksam sooritatakse rühmatööna, siis määrab õppejõud rühmale ühe eksamiaja.

100. Positiivsele tulemusele sooritatud eksami või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud.

101. Eksami negatiivse tulemusega sooritamine või eksamile mitteilmumine ühes õppeaines ei takista teistes õppeainetes eksamite sooritamist, kui ainekavas ei ole ette nähtud teisiti.

102. Korduseksam tuleb sooritada hiljemalt järgmise semestri alguseks. Avatud ülikooli õppevormis õppival üliõpilasel on vajaduse korral õigus sooritada nii eksam kui ka korduseksam järgneva semestri jooksul.

[jõust 03.09.2007]

103. Korduseksami sooritamise tähtaega võib dekaan päevase õppe õppevormis õppival üliõpilasel pikendada kuni kahe nädala võrra, kui korduseksami sooritamist takistasid mõjuvad põhjused. Selleks esitab üliõpilane dekaanile põhjendatud avalduse õppeaine vastutava õppejõu kirjaliku nõusolekuga.

[jõust 03.09.2007]

104. Üliõpilasel on õigus

104.1. kasutada ainult eksamineerija(te) poolt lubatud abivahendeid ja -materjale;

104.2. tutvuda oma kirjaliku eksamitööga viie tööpäeva jooksul eksamitulemuste õppeinfosüsteemis teatavaks tegemisest alates;

104.3. vaidlustada eksamitulemus käesoleva eeskirja punktides 185–193 sätestatud tingimustel ja korras;

104.4. esitada dekaanile põhjendatud taotlus moodustada eksami sooritamiseks komisjon. Dekaanil on kohustus moodustada üliõpilase põhjendatud taotluse alusel samas õppeaines neljandaks eksamikorraks kolmeliikmeline eksamikomisjon. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes on dekaanil kohustus moodustada nimetatud eksamikomisjon üliõpilase põhjendatud taotluse alusel samas õppeaines kolmandaks eksamikorraks. [jõust 03.09.2007]

105. Eksamineerijal on õigus ja kohustus eemaldada üliõpilane eksamilt punktides 183.1.–183.5. nimetatud eksimuste korral;

 

V.4. Hindamistulemuste fikseerimine

106. Eksamitulemused märgib õppejõud eksamiprotokolli, mis on õpitulemuste arvestamise alusdokument.

107. Eksam loetakse positiivselt sooritatuks, kui see on hinnatud hindega E kuni A. Eksam loetakse negatiivselt sooritatuks, kui see on hinnatud hindega F.

108. Kui üliõpilane ei ilmu valitud eksamipäeval eksamile, märgitakse vastava päeva eksamiprotokolli „mitteilmunud“. Kui üliõpilane ei ilmu eksamile ühelgi korralise eksami sooritamise ajal, märgitakse „mitteilmunud“ viimase korralise eksami päeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud eksamile, on tal õigus sooritada korduseksam üldises korras. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse dekaanile või instituudi juhatajale viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates. Mõjuvatel põhjustel eksamile mitteilmunud üliõpilasel on õigus dekaani või instituudi juhataja otsusel sooritada eksam ja vajaduse korral korduseksam õppejõu poolt määratud ajal järgmise semestri alguseks.

1081. Mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumise puhul loetakse üks eksami sooritamise kord kasutatuks eeskirja punktide 135.3.4 ja 135.3.7 mõttes.

[jõust 03.09.2007]

109. Kui üliõpilane eemaldatakse eksamilt punktides 183.1.–183.5. sätestatud juhtudel, märgitakse protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud”.

[jõust 03.09.2007]

1091. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud ainekavas kehtestatud eksamile pääsemise tingimusi, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.

[jõust 01.09.2008]

110. Hindamistulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi eksami toimumisele järgnevast tööpäevast alates nelja tööpäeva jooksul, kui eksamit sooritas kuni 50 isikut, ning seitsme tööpäeva jooksul, kui eksamit sooritas üle 50 isiku. Sõltumata eksami sooritajate arvust, peavad hindamistulemused olema sisestatud hiljemalt kaks tööpäeva enne vastava õppeaine korduseksami aega.

111. Kui üliõpilane on sooritanud vastava õppeaine korralise ja korduseksami negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainele uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused (v.a arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe kohustuslike ja valikainete puhul). Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilane eksmatrikuleeritakse kohustuslike ja valikainete puhul ühes õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel.
[jõust 01.09.2008]

 

V.5. Lõpueksam

112. Lõpueksamile lubamise eelduseks on õppekava kõigi ülejäänud õppeainete läbimine.

113. Lõpueksami sisulised nõuded, nõuded lõpueksamit vastuvõtva komisjoni koosseisu kohta ja lõpueksami sooritamise korra kehtestab teaduskonna või õppeasutuse nõukogu. Lõpueksami sooritamise tähtajad ja lõpueksamit vastuvõtva komisjoni koosseisu kinnitab dekaan.

114. Lõpueksami tulemusi hindab komisjon. Komisjon on hindamisel otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust. Enne lõpueksami sooritama asumist teatab komisjoni esimees üliõpilastele lõpueksami tulemuste teatavaks tegemise aja.

115. Lõpueksamile mitteilmumisel tehakse üliõpilase kohta protokolli märge „mitteilmunud“. Mõjuval põhjusel mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse komisjoni esimehele viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates. Mõjuvatel põhjustel mitteilmunud üliõpilasel on komisjoni otsusel õigus sooritada lõpueksam komisjoni esimehe poolt määratud ajal.

116. Lõpueksami korduseksamit on üliõpilasel võimalik sooritada üks kord.

 

V.6. Lõputöö kaitsmine

117. Kui rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- või magistriõppe lõpetamise tingimus on lõputöö kaitsmine, valib üliõpilane juhendaja(d) ning kooskõlastatult juhendaja(te)ga töö teema. Lõputöö juhendaja(d) määratakse instituudi juhataja ettepanekul dekaani korraldusega hiljemalt kuus kuud enne töö eeldatavat kaitsmist. Juhendajaks võib olla isik, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav haridustase.

[jõust 03.09.2007]

118. Lõputöö nõuded, kaitsmiskomisjoni koosseisu ja kaitsmise korra kehtestab teaduskonna või õppeasutuse nõukogu. Kaitsmise tähtajad ja lõputööde kaitsmise komisjoni(d) kinnitab dekaan. Doktoritööle esitatavad nõuded ja doktoritööde kaitsmise kord on sätestatud teaduskraadide põhimääruses.

119. Lõputöö kaitsmisele lubamise eeldus on õppekava kõigi ülejäänud õppeainete läbimine, kui õppekavas ei ole määratud teisiti. Doktoritöö kaitsmisele lubamise eeldus on õppekava ülejäänud mahu täitmine, välja arvatud doktoritöö kaitsmise eest saadavad ainepunktid. Lõputöö esitatakse koos juhendaja kirjaliku arvamusega kaitsmiskomisjonile. Teaduskonna või õppeasutuse sätestatud korras määratakse lõputööle retsensent. Retsensent esitab hiljemalt kaitsmise alguses komisjonile kirjaliku retsensiooni. Lõputöö kaitsja võib komisjonile esitada ka teisi materjale, mis iseloomustavad lõputöö teaduslikku ja praktilist väärtust.

[jõust 01.09.2008]

120. Lõputööd hinnatakse avalikul kaitsmisel. Riigi- või ärisaladuse või tehnoloogilise lahenduse saladuse kaitseks võib dekaan kuulutada kaitsmise kinniseks. Kaitsmisel osalevad üliõpilase juhendaja ja retsensent, v.a juhul, kui nimetatud isikud ei saa mõjuval põhjusel kaitsmisel osaleda.

[jõust 03.09.2007]

121. Lõputöö kaitsmise tulemusi hindab komisjon. Komisjon on hindamisel otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni koosseisust. Lõputööde kaitsmise tulemused tehakse teatavaks vahetult pärast kaitsmise protokolli vormistamist, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul kaitsmise toimumisest.

122. Lõputöö kaitsmisele mitteilmumisele kohalduvad eksamile mitteilmumise sätted (vt p 108).

123. Lõputöö kaitsmisel negatiivsele hindele on võimalik üks korduskaitsmine teaduskonna või õppeasutuse nõukogu poolt kehtestatud korras. Lõputöö korduskaitsmiseks nõuab komisjon üliõpilaselt olemasoleva töö täiendamist või uuel teemal töö kirjutamist.

 

VI. Õpingute lõpetamine ja lõpetamisel saadavad dokumendid

 

124. Üliõpilane loetakse õpingud lõpetanuks ja arvatakse üliõpilaste nimekirjast välja (eksmatrikuleeritakse), kui ta on täitnud õppekava täies mahus.

125. Õppekava täies mahus täitnud üliõpilasele väljastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vormistatud diplom ja akadeemiline õiend. Diplomi vormistamise alus on õppeprorektori antud eksmatrikuleerimise või eksternina lõpetanuks lugemise korraldus või kraadi andnud nõukogu otsus kraadi andmise kohta.

[jõust 03.09.2007]

126. Diplomi vormistab õppeosakond, diplomi alusel vormistab akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) teaduskond või õppeasutus.

127. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitnule antakse rakenduskõrgharidusõppe diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

128. Bakalaureuseõppekava täitnule antakse bakalaureusekraadi tõendav diplom ja akadeemiline õiend ning isiku taotlusel ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

129. Magistriõppekava täitnule antakse magistrikraadi tõendav diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

130. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava täitnule antakse magistrikraadi tõendav diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

131. Doktoriõppekava täitnule antakse doktorikraadi tõendav diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

132. Diplom kiitusega (cum laude) antakse üliõpilasele,

132.1. kes läbis rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, bakalaureuse- ja magistri integreeritud õppe või magistriõppekava täies mahus,

132.2. kes sooritas kõik akadeemilisele õiendile kantud eksamid hinnetele C, B või A, [jõust 05.11.2007]

132.3. kes kaitses lõputöö hindele A või sooritas lõpueksami hindele A, [jõust 03.09.2007]

132.4. kelle keskmine hinne, mis on kaalutud õppeainete mahtudega, on 4,60 või kõrgem, seejuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid. [jõust 05.11.2007]

133. Juhul kui üliõpilane on täitnud mitu õppekava täies mahus, antakse talle vastavad kraadid. Mitme õppekava täitmine eeldab vastava arvu lõpueksamite sooritamist ja/või sisult erinevate lõputööde kaitsmist. Ühel õppeastmel mitme õppekava samaaegse täitmise korral väljastatakse üks diplom koos kõigi antud kraadide äranäitamisega. Eri õppeastmetel mitme õppekava samaaegse täitmise korral väljastatakse vastavad diplomid koos antud kraadide äranäitamisega.

 

VII. Eksmatrikuleerimine

 

134. Eksmatrikuleerimine on üliõpilase üliõpilaste nimekirjast väljaarvamine.

135. Ülikooli algatusel toimub eksmatrikuleerimine seoses õppeprorektori korraldusega dekaani või finantsdirektori esildise või kraadi andnud nõukogu otsuse alusel järgmistel põhjustel:

135.1. õppekava täitmisega täies mahus;

135.2. õppe lõpukuupäeva möödumisel;

135.3. edasijõudmatuse tõttu

135.3.1. semestri lõpuks õppekava minimaalses lubatud mahus (vt p 73 ja 78) täitmata jätmisel;

135.3.2. õppeaasta lõpuks õppekava õppekoormusega ettenähtud mahus täitmata jätmisel;

135.3.3. õppeaasta lõpuks õppekava kohustuslike ainete ettenähtud mahus (vt p 72 ja 73) läbimata jätmisel;

135.3.4. arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes kohustuslike ja valikainete puhul ühes õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel; [jõust 03.09.2007]

135.3.5. lõpueksami kahekordsel sooritamisel negatiivsele hindele või lõputöö kahekordsel kaitsmisel negatiivsele hindele;

135.3.6. doktorandi tunnistamisel osakoormusega õppe nõudeid mitte täitnuks. [jõust 01.07.2007]

135.3.7. ühes õppeaines (v.a arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes) neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel. [jõust 03.09.2007]

135.3.8. [kehtetu alates 01.09.2008]

135.4. esimese aasta üliõpilastel (v.a doktoriõppes õppivatel üliõpilastel) õppeainetele mõjuva põhjuseta mitteregistreerumise tõttu kahe esimese nädala jooksul õppeaasta algusest arvates, avatud ülikooli üliõpilase puhul auditoorse õppetöö algusest arvates; [jõust 03.09.2007]

135.5. riigieelarvelisel õppekohal õppiva üliõpilase immatrikuleerimisel teisele riigieelarvelisele õppekohale;

135.6. õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmisel;

135.7. õppeprorektori otsusel vääritu käitumise tõttu alljärgnevatel juhtudel:

135.7.1. akadeemilise petturluse puhul punktides 183.1.–183.5. toodud juhtudel;

135.7.2. üliõpilasena tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

135.7.3. dokumentide võltsimisel.

136. Eksmatrikuleerimisel vääritu käitumise tõttu saadab õppeprorektor enne otsuse tegemist eksmatrikuleerimiskorralduse andmise kohta vääritu käitumise juhtumi materjalid üliõpilaskonna esimehele, kes esitab õppeprorektorile üliõpilasesinduse põhjendatud seisukoha kirjalikult 14 päeva jooksul. Kui õppeprorektor ei võta üliõpilasesinduse seisukohta arvesse, esitab ta üliõpilasesindusele kirjaliku põhjenduse.

[jõust 03.09.2007]

1361. Ülikooli algatusel toimuv eksmatrikuleerimine vormistatakse kahe nädala jooksul punktis 135 (v.a p 135.6 ja 135.7) sätestatud sündmuse toimumisest arvates.

[jõust 03.09.2007]

137. Üliõpilase algatusel toimub eksmatrikuleerimine rektorile esitatud avalduse alusel õppeprorektori korraldusega, millel on märgitud dekaani kinnitus avalduse rahuldamise kohta. Avaldusel tuleb märkida põhjus (isiklikud põhjused, teise kõrgkooli siirdumine vms).

138. Pooltest sõltumatutel asjaoludel toimub eksmatrikuleerimine õppeprorektori korraldusega dekaani esildise alusel järgmistel juhtudel:

138.1. kui üliõpilasele on kohtu poolt määratud eestkostja põhjusel, et üliõpilane ei suuda vaimuhaiguse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida;

138.2. seoses üliõpilase surmaga.

 

VIII. Reimmatrikuleerimine

 

139. Reimmatrikuleerimine on isiku taasarvamine üliõpilaste nimekirja õppeprorektori korraldusega rektorile esitatud isikliku avalduse alusel, millel on dekaani kirjalik nõusolek. Reimmatrikuleerida saab isikut juhul, kui õppekaval on tekkinud vaba õppekoht.

[jõust 03.09.2007]

1391. Reimmatrikuleeritakse sama õppekava sama või järgmise õppeaasta sama või järgmise semestri üliõpilaseks, millel üliõpilane eksmatrikuleerimise ajal õppis. Üliõpilast ei reimmatrikuleerita pikendusajale. Õppekoormus (vt p 75–77) määratakse vastavalt üliõpilase poolt kogutud ainepunktide arvule.

[jõust 03.09.2007]

140. Edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane ei saa taotleda reimmatrikuleerimist enne, kui ta on täitnud vähemalt osakoormusega õppe nõuded (vt p 77) või täitnud õppekava minimaalses lubatud mahus  (vt p 77 ja p 78). Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes saab eksmatrikuleeritud üliõpilane reimmatrikuleerimist taotleda juhul, kui ta on õppekava järgi eelneval semestril täitmisele kuuluva kohustusliku õppe mahust täitnud 100%. Õppeaines neli korda saadud negatiivne  eksamitulemus tuleb enne reimmatrikuleerimise taotlemist eksternina või täienduskoolituse õppijana positiivselt sooritada.

[jõust 01.09.2008]

141. Vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane ei saa taotleda reimmatrikuleerimist enne, kui eksmatrikuleerimisest on möödunud üks aasta. Punktis 135.7.2. nimetatud põhjusel eksmatrikuleeritud üliõpilane ei saa taotleda reimmatrikuleerimist kuni karistusandmete kustutamiseni karistusregistrist.

142. Reimmatrikuleerida ei saa isikuid, kes on eksmatrikuleeritud õppe lõpukuupäeva möödumise tõttu.

[jõust 03.09.2007]

143. Üliõpilane, kes on eksmatrikuleeritud õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu, ei saa reimmatrikuleerimist taotleda enne õppeteenustasu võlgnevuse likvideerimist.

 

IX. Üliõpilaste lisaõigused ja -kohustused

 

IX.1. Teavitamine

144. Ülikool teavitab õppeinfosüsteemi kaudu üliõpilast teda puudutavatest korraldustest (eksmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus, õppeaja pikendamine jms). Korraldused ja teated õppetöö kohta saadetakse ülikooli serveris olevale üliõpilase elektronposti aadressile, millega ülikool loeb teate edastatuks.

145. Üliõpilasel on kohustus viivitamatult teavitada õppeinfosüsteemi kaudu ülikooli oma kontaktandmete muutusest.

 

IX.2. Üliõpilasnõustamine

146. Üliõpilasel on õigus pöörduda teaduskonna või õppeasutuse ja õppeosakonna üliõpilaste nõustamisega tegelevate töötajate poole, et saada informatsiooni ning nõu ülikoolis õppimisega seotud probleemide lahendamiseks.

147. Esimest semestrit ülikoolis õppivaid üliõpilasi (v.a avatud ülikooli õppes õppivaid üliõpilasi) nõustab tuutor. Tuutor on üliõpilasnõustamise alal ettevalmistuse saanud üliõpilane, kes annab teavet üliõpilasstaatusega kaasnevate kohustuste, õiguste ja tekkida võivate probleemide vallas ning nõustab vajaduse korral individuaalselt. Tuutoril on õigus saada ülikooli struktuuriüksustelt oma tööks vajalikku informatsiooni. Tuutorite tegevust korraldab õppeosakond.

[jõust 03.09.2007]

148. Avatud ülikooli üliõpilasi nõustab vastava teaduskonna või õppeasutuse avatud ülikooli koordinaator ja vajaduse korral õppeosakonna avatud ülikooli spetsialist.

 

IX.3. Õpetamise ja õppeainete hindamine [jõust 03.09.2007]

149. Õpetamise ja õppeainete hindamine toimub õppeinfosüsteemis üliõpilaste küsitluse kaudu enne iga õppeaine eksamit. Õpetamise ja õppeainete hindamise küsitlusele vastamine on üliõpilasele kohustuslik.

[jõust 03.09.2007]

150. Üliõpilaste küsitluse läbiviimise korra kehtestab rektor.

 

IX.4. Õppetoetused

151. Üliõpilasel on õppetoetuste ja õppelaenu seaduse järgi õigus taotleda õppetoetusi ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

[jõust 03.09.2007]

 

IX.5. Süvendatult riigikeele õppimine

152. Keeleoskustaseme määramisel võetakse aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed. Mitte-eesti õppekeelega kooli lõpetanu eesti keele oskuse taset testitakse ülikooli sisseastumisel.

[jõustunud 01.09.2008]

153. Kui eesti keele oskuse tase on madalam B1 tasemest, peab üliõpilane õppima süvendatult eesti keelt 40 ainepunkti mahus. Kui eesti keele oskuse tase on madalam B2 tasemest, kuid vähemalt B1 tasemel, peab üliõpilane õppima süvendatult eesti keelt 20 ainepunkti mahus. Kui eesti keele oskuse tase on B2 või kõrgem, ei ole üliõpilasel täiendava eesti keele õppimise kohustust ja eesti keelt on võimalus õppida vabaainena.

[jõustunud 01.09.2008]

 

154. Süvendatult eesti keelt õppiv üliõpilane kohustub läbima keelekeskuse nõukogus kinnitatud eesti keele programmi vastavalt oma keeleoskuse tasemele 20 või 40 ainepunkti mahus. Eesti keele õpet korraldab keelekeskus koostöös üliõpilase teaduskonnaga. Pärast programmi läbimist testitakse üliõpilase keeleoskust.

[jõustunud 01.09.2008]

155. Eesti keele õpe korraldatakse paralleelselt üliõpilase oma õppekava läbimisega, välja arvatud juhul, kui üliõpilase eesti keele oskus on madalam A2 tasemest. Kui üliõpilase eesti keele oskus on madalam A2 tasemest, ei ole esimesel semestril üliõpilasel kohustust täita oma õppekava, teisel semestril peab üliõpilane läbima oma õppekava õppeaineid vähemalt 10 ainepunkti mahus.

[jõustunud 01.09.2008]

156. Üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub eesti keele õppeks kulunud aja võrra edasi vastavalt läbitud keeleõppe mahule. Kui keeleõppe maht on 20 ainepunkti, pikeneb õppeaeg kuue kuu võrra, kui keeleõppe maht on 40 ainepunkti, pikeneb õppeaeg ühe aasta võrra. Nominaalaja pikendamine vormistatakse õppeprorektori korraldusega pärast eesti keele programmi täies mahus läbimist õppekava nominaalkestuse lõpus.

[jõustunud 01.09.2008]

 

IX.6. Teises Eesti kõrgkoolis õppimine

157. Üliõpilasel on võimalik õppida Eesti avalikes ülikoolides külalisüliõpilasena tasuta (aluseks Eesti ülikoolide rektorite 17.09.1995. a protokoll "Õppimine külalisüliõpilasena").

158. Üliõpilane, kes soovib õppida mõnes teises Eesti kõrgkoolis, esitab dekaanile sellekohase avalduse. Avalduses märgitakse ained, mida soovitakse teises kõrgkoolis õppida.

159. Avalduse alusel, millele on lisatud vastuvõtva kõrgkooli nõusolek, arvatakse üliõpilane dekaani korraldusega kuni üheks õppeaastaks vastavas kõrgkoolis õppijaks.

160. Teaduskonna dekanaadist või õppeasutuse kantseleist väljastatakse vastuvõtvale kõrgkoolile esitamiseks hindamisleht ja korralduse koopia.

161. Teises kõrgkoolis õpitud aja arvel üliõpilase nominaalne õppeaeg ei pikene. Õppeaja lõppedes esitab üliõpilane dekaanile hindamislehe sooritatud eksamite tulemustega ning soovi korral õpingute ülekandmise taotluse. Teise kõrgkooli juures sooritatud eksameid võib ülikool õppekava täitmisel arvestada punktides 85–88 sätestatud korras.

[jõust 03.09.2007]

 

IX.7. Väliskõrgkoolis õppimine [jõust 03.09.2007]

162. Üliõpilastel on õpingute ajal võimalik õppida või sooritada praktika välismaal: [jõust 01.09.2008]

162.1. rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja ülikoolide stipendiaadina;

162.2. üliõpilasvahetuse korras ülikoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel;

162.3. eraviisiliselt.

163. Ülikoolide- ja riikidevaheliste lepingute ja ülikooli kaudu määratud stipendiumide alusel välismaal õppimist taotlevad üliõpilased osalevad ülikooli korraldataval konkursil. Õppeprorektor kehtestab konkursi korra ja moodustab konkursi läbiviimiseks komisjoni.

164. Välismaale õppima siirduv üliõpilane sõlmib ülikooli ja vastuvõtva kõrgkooliga õppelepingu, mille kooskõlastab programmijuht ja ülikooli poolt allkirjastab dekaan. Õppelepingu alusel arvatakse üliõpilane dekaani korraldusega välismaal õppijaks. Korralduses näidatakse väliskõrgkool ning programm või koostööleping, mille alusel üliõpilane õppima siirdub ja väliskõrgkoolis õppimise ajavahemik.

[jõust 01.09.2008]

1641. Välismaale praktikale siirduv üliõpilane sõlmib praktika lepingu ülikooli ja vastuvõtva kõrgkooli või praktikabaasiga. Lepingu kooskõlastab praktika juhendaja või programmijuht ja ülikooli poolt allkirjastab dekaan. Praktikalepingu alusel arvatakse üliõpilane dekaani korraldusega välismaal õppijaks. Korralduses näidatakse väliskõrgkool või praktikabaas ning programm, mille alusel üliõpilane praktikale siirdub ja praktikal viibimise ajavahemik.
[jõust 01.09.2008]

165. Välismaale õppima või praktikale siirdunud üliõpilane loetakse ülikoolis õpinguid mitte katkestanuks ja tema nominaalne õppeaeg välismaal oldud aja arvel ei pikene.
[jõust 01.09.2008]

166. Väliskõrgkoolide juures sooritatud eksameid või praktikat võib ülikool õppekava täitmisel arvestada punktides 85–88 sätestatud korras.

[jõust 01.09.2008]

167. Rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe ning klassiõpetajakoolituse esimesel semestril ei ole välismaal õppimine üldjuhul lubatud. Erandid otsustab dekaan.

 

IX.8. Akadeemiline puhkus

168. Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö kohustusest. Üliõpilasel on õigus saada nominaalse õppeaja jooksul akadeemilist puhkust omal soovil üks kord igas õppeastmes kuni üheks aastaks.

169. Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt igas õppeastmes akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel kuni kaks aastat arstitõendi alusel.

[jõust 03.09.2007]

170. Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt üks aasta akadeemilist puhkust kaitseväeteenistusse asumisel kaitseväe vastava kutse alusel.

171. Üliõpilasel on õigus saada täiendavalt akadeemilist puhkust seoses lapse hooldamisega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Üliõpilasel on nimetatud põhjusel õigus taotleda akadeemilist puhkust alates seitsmendast raseduskuust arstitõendi või pärast lapse sündi lapse sünnitunnistuse koopia alusel.

172. Esimese semestri rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe, klassiõpetajakoolituse ning eesti keele õppeaasta üliõpilasele antakse akadeemilist puhkust ainult punktides 169–171 nimetatud juhtudel.
[jõust 01.09.2008]

173. Kui omal soovil akadeemilisel puhkusel viibiv üliõpilane siirdub akadeemilisele puhkusele punktides 169–171 nimetatud põhjustel, siis tema seni kestnud akadeemiline puhkus katkestatakse ning jätkatakse üliõpilase taotluse alusel pärast punktides 169–171 nimetatud põhjustel saadud akadeemilise puhkuse lõppemist.

174. Akadeemilise puhkuse ja selle katkestamise taotlemisel esitab üliõpilane dekaanile avalduse. Tervislikel põhjustel saadud akadeemilist puhkust saab katkestada ainult arstitõendi alusel.

175. Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi. Akadeemiline puhkus ja sellega seotud õppe lõpukuupäeva muutus vormistatakse dekaani korraldusega.

176. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad ülikooli üliõpilaste hulka.

177. Akadeemilise puhkuse ajal (v.a punktis 171 nimetatud juhul) ei ole lubatud osaleda õppetööl ega sooritada eksameid (sealhulgas teises Eesti kõrgkoolis külalisüliõpilaseks või välismaal õppijaks arvatud üliõpilastel). Ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase ainetele registreerumise ja välismaal õppijaks arvatuks olemise. Enne 2006/2007. õppeaastat sisseastunud üliõpilastel on akadeemilise puhkuse ajal lubatud osaleda õppetööl (sealhulgas teises Eesti kõrgkoolis külalisüliõpilaseks või välismaal õppijaks arvatud üliõpilastel) ning sooritada eksameid v.a juhul, kui akadeemilisel puhkusel viibimise aluseks on tervislikud põhjused.

[jõust 01.09.2008]

178. Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üliõpilast üle järgmise aasta üliõpilaseks.

 

IX.9. Õpingute pikendamine

179. Õpingute pikendamist (õppe lõpukuupäeva edasilükkamist) akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks võivad rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppe, klassiõpetajakoolituse, ning doktoriõppe üliõpilased taotleda 12 kuu ulatuses, magistriõppe üliõpilased 6 kuu ulatuses. Osakoormusega õppes õppinud üliõpilastel on võimalus pikendada õpinguid osakoormusega õppes õpitud aja võrra.
[jõust 01.09.2008]

1791. Kui pikendusajal õppiv üliõpilane siirdub akadeemilisele puhkusele punktides 169–171 nimetatud põhjustel, siis tema pikendusaeg katkestatakse ning jätkatakse üliõpilase taotluse alusel pärast akadeemilise puhkuse lõppemist.

[jõust 03.09.2007]

180. Riigieelarvelisel õppekohal õppivad õpingute pikendamist taotlenud üliõpilased ei pea pikendusajal õppekulusid hüvitama. Riigieelarvevälisel õppekohal õppivad üliõpilased kohustuvad pikendusaja eest õppekulud hüvitama ülikooli nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.

181. Õpingute pikendamine vormistatakse üliõpilase avalduse alusel dekaani korraldusega.

182. Õpingute pikendamise taotlus tuleb esitada enne õppe lõpukuupäeva möödumist. Avatud ülikooli õppes riigieelarvevälisel õppekohal õppivate üliõpilaste õpinguid pikendatakse ilma vastava taotluseta dekaani korraldusega korraga kuni õppeaastaks.

 

IX.10. Akadeemiline petturlus

183. Akadeemiline petturlus on:

183.1. õpiväljundite hindamisel selliste materjalide kasutamine, mida õppejõud ei ole selgesõnaliselt lubanud kasutada;

183.2. teadmiste lubamatu vahetamine (nt etteütlemine, mahakirjutamine jms) üliõpilaste poolt, kelle õpiväljundeid hinnatakse;

183.3. teise üliõpilase eest õpiväljundite hindamisel osalemine;

183.4. kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all või selle osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta;

183.5. iseenda töö uuesti esitamine, kui selle eest on juba ainepunkte saadud;

[jõust 03.09.2007]

184. Kui üliõpilane on toime pannud akadeemilise petturluse, on dekaanil õigus ja kohustus

184.1. teha üliõpilasele noomitus või

184.2. teha õppeprorektorile esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks.

 

IX.11. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine

185. Õppekorraldusega seonduva otsuse vaidlustamiseks (v.a lõpueksami või lõputöö kaitsmisel saadud hinde vaidlustamiseks) pöördub üliõpilane otsuse teinud isiku poole ja vaidlustab otsuse suuliselt või kirjalikult seitsme päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
[jõust 01.09.2008]

186. Juhul kui otsuse teinud isik otsust ei muuda, võib üliõpilane esitada dekaanile apellatsiooni seitsme päeva jooksul otsuse muutmata jätmisest teatamisest arvates. Dekaan võib apellatsiooni läbivaatamiseks moodustada kolmeliikmelise komisjoni. Dekaan teeb oma otsuse apellatsiooni rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta üliõpilasele teatavaks 14 päeva jooksul apellatsiooni esitamisest arvates.

[jõust 03.09.2007]

187. Dekaani või õppeprorektori otsuse (sh dekaani otsuse apellatsiooni rahuldamata jätmise kohta) vaidlustamiseks esitab üliõpilane apellatsiooni vaidluskomisjonile 30 päeva jooksul vaidlustatava otsuse teatavaks tegemisest arvates. Vaidluskomisjon on sõltumatu akadeemiline kogu, mille koosseisu kinnitab rektori ettepanekul ülikooli nõukogu enne iga õppeaasta algust.

[jõust 01.07.2007]

188. Komisjon on kaheksaliikmeline, koosnedes neljast õppejõudude ja neljast üliõpilaste esindajast. Õppejõududest on vähemalt kaks komisjoni liiget professorid. Üliõpilaste esindajate seas on vähemalt üks üliõpilane igast õppeastmest. Üliõpilaste esindajad määrab üliõpilasesindus ning esitab nende nimed õppeprorektorile. Komisjoni sekretäriks on õppekorralduse jurist.

189. Komisjon võtab esimesel koosolekul vastu komisjoni kodukorra, mille kinnitab rektor.

190. Juhul kui mõni komisjoni liige on komisjonis arutusel oleva vaidluse osapool, ei osale ta asja arutamisel ega tohi viibida komisjoni koosolekul. Sellisel juhul kvoorum väheneb ühe võrra.

191. Komisjonile esitatud apellatsiooni lahendamiseks ja otsuse tegemiseks on komisjonil õigus tutvuda kõigi vajalike dokumentidega, küsitleda vaidluse osapooli, teisi vaidlusega seotud isikuid ja asjassepuutuvaid ülikooli töötajaid ning konsulteerida üliõpilasesinduse, õppekomisjoni ja üliõpilasnõustajaga. Komisjoni otsused on kehtivad, kui otsustamisel osaleb vähemalt kuus komisjoni liiget. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 komisjoni otsustamisel osalenud liikmetest.

192. Vaidluskomisjon teavitab üliõpilast ja teisi vaidluse osapooli 21 päeva jooksul apellatsiooni esitamisest arvates, kas komisjon jätab vaidlustatud otsuse jõusse või tühistab otsuse ja teeb sama asja kohta uue otsuse või tühistab otsuse ja saadab asja otsuse teinud isikule või organile uueks lahendamiseks. Mõjuvatel põhjustel võib vaidluskomisjon apellatsiooni läbivaatamise tähtaega pikendada, teavitades sellest apellatsiooni esitajat. Vaidluskomisjoni otsus ülikoolis edasikaebamisele ei kuulu.

[jõust 01.09.2008]

193. Kui üliõpilane ei nõustu lõpueksamil või lõputöö kaitsmisel saadud hindega, on tal õigus esitada dekaanile kirjalik apellatsioon kahe tööpäeva jooksul pärast lõpueksami või lõputöö tulemuste teatavaks tegemist. Dekaan kutsub apellatsiooni läbivaatamiseks kokku uues koosseisus komisjoni seitsme päeva jooksul apellatsiooni saamisest arvates. Komisjon lahendab apellatsiooni seitsme päeva jooksul komisjoni kokkukutsumisest arvates. Komisjoni koosolek protokollitakse ja otsust saab vaidlustada, esitades 30 päeva jooksul apellatsiooni vaidluskomisjonile.
[jõust 01.09.2008]

 

X. Rakendussätted

 

X.1. Enne 30.08.1999 kehtinud hindamissüsteemi rakendamine

194. Enne 30.08.1999 sooritatud õpitulemuste hindamisel on kasutatud järgmist hindamissüsteemi:

194.1. hinne 5 ehk "väga hea" – väljendab õppeaine põhjalikku tundmist;

194.2. hinne 4 ehk "hea" – väljendab õppeaine head tundmist, eksimused on vormilised või ei ole põhimõttelist laadi;

194.3. hinne 3 ehk "rahuldav" – väljendab õppeaine põhiosa tundmist, esineb sisulisi ning põhimõttelisi eksimusi;

194.3. negatiivne hinne 2 ehk "mitterahuldav" – väljendab õppeaine põhiosa puudulikku tundmist.

[jõust 03.09.2007]

195. Kahes süsteemis hinnatud üliõpilase akadeemilisel õiendil näidatakse hinded mõlemas hindamissüsteemis (enne 30.08.1999 ja alates 30.08.1999) ning lisatakse selgitused mõlema hindamissüsteemi kohta.

196. Diplom kiitusega (cum laude) antakse üliõpilasele, kelle enne 30. augustit 1999 saadud hinnetest on 75% "väga head" ning kellel ei ole ühtegi "rahuldavat". Alates 30. augustist 1999 saadud hinded vastavad punktis 132 sätestatud diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustele.

[jõust 03.09.2007]

 

X.2. Enne 2003/2004. õppeaastat kehtinud õppevormide rakendamine, õppekava täitmine ja õpingute pikendamine

197. Eeskirjas täiskoormusega ja osakoormusega õppe kohta sätestatut kohaldatakse alates 2003/2004. õppeaastast vastu võetud üliõpilastele.

198. Üliõpilased, kes on vastu võetud enne 2003/2004. õppeaastat, õpivad statsionaarses õppes või kaugõppes.

199. Statsionaarne õpe on õppevorm, kus eeldatakse üliõpilase igapäevast osavõttu õppetööst.

200. Kaugõpe on õppevorm, kus ei ole vajalik üliõpilase igapäevane osavõtt õppetööst, auditoorne õppetöö toimub sessiooniti, suur osa on e-õppel ning iseseisval tööl.

201. Statsionaarselt õppival üliõpilasel on kohustus enne järgmise õppeaasta algust koguda õppekava täitmisel ainepunkte vähemalt 75% läbitud õppeajale vastavast arvestuslikust mahust ja kaugõppes õppival üliõpilasel vähemalt 50% läbitud õppeajale vastavast arvestuslikust mahust.

201.1. Statsionaarselt õppiv üliõpilane viiakse üle järgmise aasta üliõpilaseks, kui tema kogutud ainepunktide summa õppekava täitmisel on vähemalt 75%;

201.2. Kaugõppes õppiv üliõpilane viiakse üle järgmise aasta üliõpilaseks, kui tema kogutud ainepunktide summa õppekava täitmisel on vähemalt 50%.

202. Eksmatrikuleerimine edasijõudmatuse tõttu toimub statsionaarses õppevormis juhul, kui õppekava täitmisel on ainepunktide summa läbitud õppeajale vastavast arvestuslikust mahust väiksem kui 75%, kaugõppe puhul väiksem kui 50%.

203. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks kohustuslike õppeainete mahust 100%.

204. Õpetajakoolituse õppekava täitmist tõendavaid tunnistusi väljastab õppeosakond.

205. Kaugõppe üliõpilastel on võimalik õpinguid pikendada kokku õppekava ühe nominaalkestuse ulatuses.

[jõust 03.09.2007]

206. Enne 2000/2001. õppeaastat ülikooli venekeelsesse õpperühma astunud üliõpilaste nominaalset õppeaega riigikeeleõpingute tõttu ei pikendata.

 

X.3. Enne 1. juunit 2002 haridus- ja teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekavade alusel korraldatava õppe erinevused

 

X.3.1. [kehtetu 03.09.2007]

207. [kehtetu 03.09.2007]

208. [kehtetu 03.09.2007]

209. [kehtetu 03.09.2007]

 

X.3.2. [kehtetu 03.09.2007]

210. [kehtetu 03.09.2007]

211. [kehtetu 03.09.2007]

212. [kehtetu 03.09.2007]

213. [kehtetu 03.09.2007]

214. [kehtetu 03.09.2007]

215. [kehtetu 03.09.2007]

 

X.3.3. [kehtetu 03.09.2007]

216. [kehtetu 03.09.2007]

217. [kehtetu 03.09.2007]

218. [kehtetu 03.09.2007]

219. [kehtetu 03.09.2007]

 

X.3.4. Magistriõpe

220. Enne 1. juunit 2002 haridus- ja teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud magistriõppekavade alusel toimub õpe alljärgnevate erinevustega.

221. Magistriõpe on akadeemilise õppe teine aste, mille kestel magistrant süvendab oma erialaseid teadmisi ja kutsealaseid oskusi.

222. Magistrandile määratakse teaduskonna või instituudi nõukogu otsusega doktorikraadi või tasemelt sellele vastava kraadiga ülikooli töötajate seast juhendaja(d). Juhendaja ülesanne on magistrandi nõustamine õpingukava koostamisel, magistritöö teema formuleerimisel, magistritöö koostamisel ning õpingukava täitmisel. Erandina võib määrata juhendajaks magistrikraadiga õppejõu või teadustöötaja. Vajaduse korral võib magistrandile määrata kaasjuhendaja, kes ei pea olema töölepingu kaudu ülikooliga seotud.

223. Magistrante atesteeritakse iga semestri lõpus, hinnates õppekava täitmist. Atesteerimise korra kehtestab teaduskonna nõukogu.

224. Magistrikraadi andmise õigused, magistrikraadi saamise nõuded ning magistritöö kaitsmise kord (s.h eksternina) sätestatakse ülikooli nõukogu kehtestatud teaduskraadide põhimääruses ja kutsekraadide põhimääruses.

225. Magistrikraadid jagunevad teadus- ja kutsekraadideks.

226. Magistriõpe lõpeb magistritöö kaitsmisega ja vastavalt erialale magister theologiae, magister iuris’e, magister artium’i, magister scientiarum’i või vastava eriala kutsemagistri kraadi saamisega.

 

XI. Eeskirja rakendamine

 

227. Tartu Ülikooli nõukogu 30. aprilli 2003. a määrusega nr 4 kehtestatud ning 29. augusti 2003. a määruse nr 13, 18. juuni 2004. a määruse nr 10, 27. augusti 2004. a määruse nr 11 ja 29. aprilli 2005. a määrusega nr 7 muudetud Tartu Ülikooli õppekorralduseeskiri tunnistatakse kehtetuks.

228. Eeskirja punkte 72.1., 72.2., 135.3.3 ja 180 rakendatakse alates 2006/2007. õppeaastast sisseastunud üliõpilastele.

2281. Eeskirja punkti 135.3.7 rakendatakse alates 2007/2008. õppeaastal saadud negatiivsete eksamitulemuste saamisest ning enne nimetatud õppeaastat saadud negatiivsed eksamitulemused ei oma punkti 135.3.7 mõttes tähendust.

[jõust 03.09.2007]

2282. Enne 2008/2009. õppeaastat proviisoriõppesse õppima asunud üliõpilastel on õigus taotleda õpingute pikendamist akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks 12 kuu ulatuses.

[jõust 01.09.2008]

229. Käesolev eeskiri jõustub 1. septembril 2006. a.


[1] Vt täpsemalt http://www.ut.ee