Nõukogu koosolek
protokoll nr 3
Tartu
19.
märts 2004
Algus 14.15,
lõpp 15.40
Juhataja: dekaan prof M.Kilp
Protokollija: dekanaadi juhataja M.Marandi
Osavõtjad: prof
J.Kiho, prof M.Koit, prof T.Kollo, prof T.Leiger, prof J.Lellep, dots T.Lepmann,
dots L.Loone, prof E.Oja, prof A.Pedas, A.Peder, prof K.Pärna, dots T.Roosmaa, T.Tamkivi,
prof M.Tombak, V.Vojdani-Ghamsari
Külalisena: prof
K.Kaarli
Puudus: P-P.
Eomois
Päevakord:
1. Teaduskonna arengukavast - dots T.Roosmaa; prof E.Oja;
prof K.Pärna; prof J.Lellep.
2. Teaduskonna evalvatsioonitulemuste arutelu.
3. Lõppenud grantide lõpparuannete kinnitamine.
4. Jooksvad küsimused.
1. Teaduskonna arengukavast
- dots T.Roosmaa; prof E.Oja; prof K.Pärna; prof J.Lellep.
Dots Tiit Roosmaa:
„Mitte väga ammu sai kinnitatud Matemaatika-informaatikateaduskonna
arengukava aastateks 2002-2005. Esitan mõned arvutiteaduse instituuti
puudutavad põhipunktid:
1. Arengukava üheks peamiseks arengueesmärgiks oli uue õppehoone rajamine. Selle
oleme saavutanud, meil on uus ja ilus maja. Mitte ainult maja pole valmis, vaid
maja on täidetud ka kaasaegse tehnikaga. Me vajame arvutisidet, kõik me vajame arvutiabi,
kuid nii mõnegi instituudi panus on jäänud rohkem kui tagasihoidlikuks.
2. Selleks, et me saaksime ennast kasulikena tunda, on meil vaja
üliõpilasi. Järgmise arengukava ettevalmistamisel peaksime vaatama, kus me
tegelikult täna oleme? See tähendab võrrelda ja arutleda, palju ühel või teisel
erialal on üliõpilasi. Seda illustreerib lõpetajate arv.
3. Meie instituudi üheks põhipunktiks on ka kraadiõppurid. Kraadiõppurite
arv instituudis võib paista suur, kuid probleemiks on väljalangevus.
4. Instituutide tööd mõõdetakse mitmeti. Üheks võimaluseks on ainepunktid. Võrreldes
mitme aasta ainepunktide arvu, ei ole nende dünaamika teaduskonda kõige
paremini integreeriv. Samas, kui teiselt poolt võrrelda üliõpilaste arvusid,
ainepunkte ja koosseisusid, tekivad teatud küsimused. Seega peaksime enne uue
arengukava koostamist tekkinud probleemid selgeks rääkima.
5. Kui meil on üliõpilasi, siis loomulikult me peame õpetama. Me peame kandma
hoolt, et meie üliõpilastel oleks vähemalt põhikursused kaetud emakeelsete
õppevahenditega. Täna on selleks ka vastav fond loodud, kuid see ei tohiks olla
ühekordne kampaania, vaid see peaks muutuma pidevaks protsessiks. Teiseks, kui
me räägime õppetööst, siis peaksime oma üliõpilastel laskma meie õppejõudusid võrrelda
välisõppejõududega. Võimaldama neil näha,
et see õpetus ja tase, mis välismaal antakse, ei erine meie poolt pakutavast.
Lõpetuseks: TÜ arengukava pakub välja mitmeid stsenaariumeid –
positiivsemaid ja negatiivsemaid. Me ei peaks enda jaoks vaid ühega piirduma,
vaid analüüsiksime neid variante laiemalt. Esiteks üliõpilased, kas meil jätkub
piisavalt üliõpilasi? Kas õppekavad on ikkagi sellised, mis tagavad sellise
ettevalmistuse, mida tööandjad meilt ootavad? Kas õppekavad on sellised, et me
suudame taastoota ka iseennast, et meil tekiks õppejõudude kaader, kes tahaks
ja suudaks siinsamas ülikoolis õpetada?
Kas teaduskonna struktuur on selline, et kõige paremal moel täita neid
ülesandeid, mida meie ette on seatud?“
Prof Kalev Pärna:
„Eriti tähtis on
arengukava koostamise etapp, sest see sunnib meid läbi mõtlema hetkeseisu,
analüüsima ja ettepoole vaatama. Vaatasin teaduskonna kehtivat arengukava
aastateks 2002-2005 ning mõtlesin, mida oleks vaja muuta? Millised olid
peamised arengueesmärgid? Peamise eesmärgi oleme saavutanud, oleme ehitanud uue
õppehoone, Liivi 2 (mis vajab väikest remonti). Veel lubasime: õppeprotsessi
parandamiseks saavutada olukorra, kus bakalaureuseõppe alustanutest vähemalt
75% lõpetab selle nominaalajaga; käivitada üliõpilaste projektitöö süsteem
informaatika ja infotehnoloogia erialal; saavutada õppekirjanduse osas seis,
kus kõigi kohustuslike ainete loengumaterjalid on saadaval paberkandjal või
elektroonsel kujul; välja arendada ja rakendada teaduskonnas õpetajakoolituse
ning täiendõppe ühtne süsteem.
Arvan, et enne uue arengukava
väljatöötamist oleks kasulik analüüsida vana kava elluviimise seisu ja hinnata,
mida seal säilitada ja mida oleks vaja lisada.
Teaduskonna uus arengukava peaks
nähtavasti järgima ülikooli uut arengukava nendes dimensioonides, mis meile on
ette pandud (viis strateegilist arengusuunda), vähemalt osaliselt neid aspekte
rõhutades. Need on rahvusvahelistumine, rahvusülikooli tugevdamine,
tippharitlaskonna järjepidevuse tagamine, intellektuaalse kapitali rakendamine
ja õppe kvaliteedi tagamine. Ilmselt on päris kasulik neid aspekte läbi
kaaluda.
Mitmed instituudipoolsed
ettepanekud teaduskonna arengukava koostamisel langevad suuresti kokku
arvutiteaduse instituudi ettepanekutega. Võiks öelda, et meie instituudil on suhteliselt hea seis
üliõpilastega, kraadiõpe on arvukas ja akadeemiline järelkasv on hetkel piisav.
Kindlasti on meil probleemiks õppekirjandus. Leidsime ka, et kui ülikoolis on
mindud üle uuele 3+2 süsteemile, siis doktoriõppe uued kavad on veel
fikseerimata. Nähavasti oleks siin vaja
(vähemalt MS erialal) kohustuslik miinimum kehtestada. Kindlasti on vaja ka
rohkem koostööd instituutide vahel. Positiivsena näen praegu uusi arenguid
koostöös ATI-ga.“
Prof Eve Oja
„Vaadanud kehtivat teaduskonna arengukava, pöörasin tähelepanu punktile nr
18, mis on veel täitmata, aga oluline. Seal öeldakse „Õppekavadest lähtudes
tehakse kindlaks teaduskonna õppejõudude koosseisu optimaalne struktuur, mis
võetakse aluseks korraliste koosseisude määramisel igal õppeaastal. Eesmärgiks
on samm-sammult liikudes jõuda sellise õppejõudude jaotuseni, mis vastaks
instituutide ja õppetoolide õppekoormusele.“ Ma arvan, et õppetoolide
õppekoormust ei tohiks siin rõhutada, sest see on ikkagi instituudi
õppekoormus.
Instituudis
arutades ülikooli arengukava (A2008) pöörasime tähelepanu 11ndale
arengutähisele, kus on öeldud, et suurendada doktorikraadiga töötajate osakaalu
täiskoormusega koosseisuliste õppejõudude ja teadurite hulgas keskmiselt
80%-ni. Puhta matemaatika instituudis on see praegu 88,5% ning ülikooli
keskmine on 2002/2003 õppeaasta tulemuste põhjal 59%. Ja kahjuks mitte kuskil
eelarve jagamisel, ei terves ülikoolis ega teaduskonnas, pole fikseeritud
põhimõtteid, kuidas neid allüksusi finantseerida ehk tunnustada, kes on juba
selle % saavutanud.
Tegime
ka statistikat, mille alusel võime öelda, et PMI doktoriõppe efektiivsus on
kõrgeim terves teaduskonnas. Tehtud statistika aluseks võtsime doktoriõppesse
immatrikuleeritavate arvud aastatest 1991-1999 ja doktorikraadi kaitsmised
aastatest 1995-2003. Doktorikraadi kaitsmiste % instituuditi on PMI 50%, ATI
35%, RMI 33% ja MSI 21%.“
Prof Jaan Lellep
„Vastavalt ülikooli uuele arengukavale
(A2008) peab välja töötama teaduskonna uue arengukava ning omakorda sellele
peaks vastama instituutide uued arengukavad. Püüdsime instituudis seada omad
eesmärgid vastavalt ülikooli arengukavale. Siinjuures esitaksingi mõned
konstruktiivsed puktid rakendusmatemaatika instituudi uuest arengukavast.
Õppetöö alal:
1. Ülikooli arengukava punkti 65 kohaselt seame
eesmärgiks viia ellu magistriõppekava, mis on meil välja töötatud TEMPUS
projekti raames. See on uus õppekava matemaatilise modelleerimise alal (punkt
65).
2. Püüame katta valdkonnaõppe üldkursuste ained
eestikeelsete õpikutega (punkt 26).
3. Teha koostööd matemaatilise modelleerimise alal
Kaunase Tehnikaülikooliga (punktid 24, 65).
Teadustöö alal:
1. Praktilist tüüpi ülesannete vajadus (punkt 35).
2. Taotleda ja
saada vähemalt üks rahvusvaheline projekt,mis võimaldaks teadrite
finantseerimist nende vahendite arvelt (punkt 62).“
2. Teaduskonna
evalvatsioonitulemuste arutelu.
Prof M.Kilp: „Kõik me teame evalveerimisel antuid hinnanguid. Meie käest
oodatab ülikooli juhtkond tagasisidet: vastuseid meile esitatud nõudmistele,
milliseid järeldusi oleme teinud ja mida edasises arvesse võtnud.
Tulevasi evalveerimisi silmas pidades on mul ettepanek evalvatsiooni
läbiviijatele tekkiva dokumendi konstateeriv osa siiski meiega läbi arutada, et
ei tekiks faktivigu. Näiteks punkti 5.1 soovitus, saata noori inimesi väljaspoole
õppima, isegi kui nad enam tagasi ei tule. Sellises olukorras, kus meil ei
jätku endalgi kraadiõppureid? Jutt matemaatika ajakirjast ja raamatukogudest on
probleemid, kus me oma puudujääkidest oleme teadlikud ja püüame neid jõudumööda
lahendada.
Punkt 2, professuuride lihtsam muutmine, on see, mida me oleme ka teinud,
pannud vanu professuure kinni, teinud uusi juurde ja neid ka omavahel liitnud.
Faktiviga evalvatsioonihinnangutes on ka see, nagu meil oleks terve aasta
õppetööst vaba.“
Dots Tiit Roosmaa: „Evalveerimise periood oli võrdlemisi pikk – 5 aastat.
Selle 5 aasta jooksul muutus maailm meie ümber, muutusid nõuded, tingimused ja
vastavalt sellele ka antud hinnangud. Ja kui vaadata ka järgmiseid samme, siis
järgmisena oli Teadustippkeskuste tegemine ja evalveerimine ning sellele
järgnes Tehnoloogiatippkeskuste tegemine ja evalveerimine. Mitte alati ei olnud
teaduse ja tippkeskuste evalvatsiooni tulemused omavahel korrelatsioonis. Seega
see kinnitab, et ei ole olnud hindamiseks ühtset ja adekvaatset mõõdupuud.“
Prof K.Pärna: „Nagu prorektori kirjas on, tuleb rakendusele võtta meetmed,
mis aitaksid kõigil teemadel jõuda keskmisele tasemele. Pigem saime
evalveerimisest kindlustunnet, et oleme õigel teel.“
Prof E.Oja: „On kaks asja, mille rakendamine parandaks
evalvatsioonitulemusi:
1. Peaks arvestama, kui palju on matemaatikast Tartus ja palju on Tallinnas,
ning vastavalt sellele koostama evalveerimise ajakava.
2. Hinnete panemine. Paar aastat enne matemaatika evalveerimist Eestis
toimus analoogiline evalveerimine Soomes. Soomes oli spetsiaalne nõue, et
hindeid ei pandaks, vaid antaks hinnanguid. See oleks hea soovitus ka Eesti
evalveerijatele.“
Prof J.Lellep: „Kui Eestis soovitakse evalveerimist jätkata, siis tuleks
suurendada evalveerimist läbiviiva komisjoni liikmete isiklikku vastutust
väljaöeldud märkuste ja hinnangute osas.“
Prof K.Kaarli: „Kõik oli äärmiselt subjektiivne ja pealiskaudne.“
Prof A.Pedas: „Hinnete skaala evalveerimise jooksul muutus. Pole õige
toimunu ajal reegleid muuta, vaid see peaks olema siiski raudselt paigas. Samas
toetan Soome pretsedenti – anda hinnanguid, mitte hindeid.“
Prof T.Leiger: „Kõige ebameeldivam on lugeda sellist hinnangut, et
uurimistöö on vananenud - nt algebraistid. Samas arvan, et saadud hinnanguid ei
tohiks võtta ülikooli eelarve jagamisel aluseks. Kokkuvõtvalt, päris mööda nad
ei pannud. Piinlik on vaid see, et nad võtsid Rootsi ekspertiisi teksti aluseks
ning sealsed vead kajastusid ka meile antavas hinnangus.“
3. Lõppenud grantide
lõpparuannete kinnitamine.
3.1. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu
liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4345 „Mittekorrektsete ülesannete
regulariseerimine“ lõpparuande.
OTSUSTATI:
Kinnitada grandiprojekti nr 4345 lõpparuanne.
3.2. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu
liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4555 „Eestikeelse dialoogi modelleerimine
arvutil“ lõpparuande.
OTSUSTATI:
Kinnitada grandiprojekti nr 4555 lõpparuanne.
3.3. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu
liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4377 „Füüsikaliselt ja geomeetriliselt
mittelineaarsete konstruktsioonide optimiseerimine“ lõpparuande.
OTSUSTATI:
Kinnitada grandiprojekti nr 4377 lõpparuanne.
3.4. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu
liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 5272 „Teoreetiline baas intelligentsete
õpiprogrammide loomiseks arvutialgebra süsteemide alusel“ lõpparuande.
OTSUSTATI:
Kinnitada grandiprojekti nr 5272 lõpparuanne.
3.5. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu
liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4400 „Aproksimeerivad pered Banachi
ruumides ja operaatorruumide geomeetria“ lõpparuande.
OTSUSTATI:
Kinnitada grandiprojekti nr 4400 lõpparuanne.
3.6. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu
liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4605 „Eesti keele kahetasemelise
morfoloogia väljatöötamine ja keele automaattöötluseks vajalike arvutisõnastike
koostamine“ lõpparuande.
OTSUSTATI:
Kinnitada grandiprojekti nr 4605 lõpparuanne.
3.7. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu
liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4366 „Mitmemõõtmeliste statistikute
jaotuste uurimine“ lõpparuande.
OTSUSTATI:
Kinnitada grandiprojekti nr 4366 lõpparuanne.
3.8. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu liikmetele
lõppenud grandiprojekti nr 5502 „7. Tartu mitmemõõtmelise statistika
konverents“ lõpparuande.
OTSUSTATI:
Kinnitada grandiprojekti nr 5502 lõpparuanne.
3.9. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu
liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4566 „Üldhariduskooli matemaatika
õppekava innovatsiooniprotsess õpilaste matemaatilise arengu ning õpilaste ja
õpetajate arusaamade taustal“ lõpparuande.
OTSUSTATI:
Kinnitada grandiprojekti nr 4566 lõpparuanne.
3.10. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu
liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4410 „Nõrgalt singulaarsed integraalvõrrandid ja integro-diferentsiaalvõrrandid“ lõpparuande.
OTSUSTATI:
Kinnitada grandiprojekti nr 4410 lõpparuanne.
4. Jooksvad küsimused.
4.1. Kinnitati
arvutiteaduse instituudi 1.a. magistrandi Lauri Lunt’i magistritöö teema ja juhendaja vahetus. Uueks juhendajaks
kinnitati Indrek Sander ja kaasjuhendajaks prof Jüri Kiho.
4.2. Kinnitati arvutiteaduse instituudi 1.a. magistrandi Lauri
Lunt’i magistriõpingukava muudatus.
4.3. Kinnitati rakendusmatemaatika instituudi 2.a. magistrandi Marek
Kolk’i magistriõpingukava muudatus.
Nõukogu
esimees, prof M.Kilp
Nõukogu
sekretär M.Marandi