Nõukogu koosolek                                                                

protokoll nr 3

Tartu

 

19. märts 2004

Algus 14.15, lõpp 15.40

 

Juhataja:           dekaan prof M.Kilp

Protokollija:      dekanaadi juhataja M.Marandi

Osavõtjad:        prof J.Kiho, prof M.Koit, prof T.Kollo, prof T.Leiger, prof J.Lellep, dots T.Lepmann, dots L.Loone, prof E.Oja, prof A.Pedas, A.Peder, prof K.Pärna, dots T.Roosmaa, T.Tamkivi, prof  M.Tombak, V.Vojdani-Ghamsari

Külalisena:        prof K.Kaarli

Puudus:            P-P. Eomois

 

Päevakord:

1. Teaduskonna arengukavast - dots T.Roosmaa; prof E.Oja; prof K.Pärna; prof J.Lellep.

2. Teaduskonna evalvatsioonitulemuste arutelu.

3. Lõppenud grantide lõpparuannete kinnitamine.

4. Jooksvad küsimused.

 

1. Teaduskonna arengukavast - dots T.Roosmaa; prof E.Oja; prof K.Pärna; prof J.Lellep.

Dots Tiit Roosmaa:

„Mitte väga ammu sai kinnitatud Matemaatika-informaatikateaduskonna arengukava aastateks 2002-2005. Esitan mõned arvutiteaduse instituuti puudutavad põhipunktid:

1. Arengukava üheks peamiseks arengueesmärgiks oli uue õppehoone rajamine. Selle oleme saavutanud, meil on uus ja ilus maja. Mitte ainult maja pole valmis, vaid maja on täidetud ka kaasaegse tehnikaga. Me vajame arvutisidet, kõik me vajame arvutiabi, kuid nii mõnegi instituudi panus on jäänud rohkem kui tagasihoidlikuks.

2. Selleks, et me saaksime ennast kasulikena tunda, on meil vaja üliõpilasi. Järgmise arengukava ettevalmistamisel peaksime vaatama, kus me tegelikult täna oleme? See tähendab võrrelda ja arutleda, palju ühel või teisel erialal on üliõpilasi. Seda illustreerib lõpetajate arv.

3. Meie instituudi üheks põhipunktiks on ka kraadiõppurid. Kraadiõppurite arv instituudis võib paista suur, kuid probleemiks on väljalangevus.

4. Instituutide tööd mõõdetakse mitmeti. Üheks võimaluseks on ainepunktid. Võrreldes mitme aasta ainepunktide arvu, ei ole nende dünaamika teaduskonda kõige paremini integreeriv. Samas, kui teiselt poolt võrrelda üliõpilaste arvusid, ainepunkte ja koosseisusid, tekivad teatud küsimused. Seega peaksime enne uue arengukava koostamist tekkinud probleemid selgeks rääkima.

5. Kui meil on üliõpilasi, siis loomulikult me peame õpetama. Me peame kandma hoolt, et meie üliõpilastel oleks vähemalt põhikursused kaetud emakeelsete õppevahenditega. Täna on selleks ka vastav fond loodud, kuid see ei tohiks olla ühekordne kampaania, vaid see peaks muutuma pidevaks protsessiks. Teiseks, kui me räägime õppetööst, siis peaksime oma üliõpilastel laskma meie õppejõudusid võrrelda välisõppejõududega. Võimaldama neil  näha, et see õpetus ja tase, mis välismaal antakse, ei erine meie poolt pakutavast.

Lõpetuseks: TÜ arengukava pakub välja mitmeid stsenaariumeid – positiivsemaid ja negatiivsemaid. Me ei peaks enda jaoks vaid ühega piirduma, vaid analüüsiksime neid variante laiemalt. Esiteks üliõpilased, kas meil jätkub piisavalt üliõpilasi? Kas õppekavad on ikkagi sellised, mis tagavad sellise ettevalmistuse, mida tööandjad meilt ootavad? Kas õppekavad on sellised, et me suudame taastoota ka iseennast, et meil tekiks õppejõudude kaader, kes tahaks ja suudaks  siinsamas ülikoolis õpetada? Kas teaduskonna struktuur on selline, et kõige paremal moel täita neid ülesandeid, mida meie ette on seatud?“

Prof Kalev Pärna:

Eriti tähtis on arengukava koostamise etapp, sest see sunnib meid läbi mõtlema hetkeseisu, analüüsima ja ettepoole vaatama. Vaatasin teaduskonna kehtivat arengukava aastateks 2002-2005 ning mõtlesin, mida oleks vaja muuta? Millised olid peamised arengueesmärgid? Peamise eesmärgi oleme saavutanud, oleme ehitanud uue õppehoone, Liivi 2 (mis vajab väikest remonti). Veel lubasime: õppeprotsessi parandamiseks saavutada olukorra, kus bakalaureuseõppe alustanutest vähemalt 75% lõpetab selle nominaalajaga; käivitada üliõpilaste projektitöö süsteem informaatika ja infotehnoloogia erialal; saavutada õppekirjanduse osas seis, kus kõigi kohustuslike ainete loengumaterjalid on saadaval paberkandjal või elektroonsel kujul; välja arendada ja rakendada teaduskonnas õpetajakoolituse ning täiendõppe ühtne süsteem.

Arvan, et enne uue arengukava väljatöötamist oleks kasulik analüüsida vana kava elluviimise seisu ja hinnata, mida seal säilitada ja mida oleks vaja lisada.

Teaduskonna uus arengukava peaks nähtavasti järgima ülikooli uut arengukava nendes dimensioonides, mis meile on ette pandud (viis strateegilist arengusuunda), vähemalt osaliselt neid aspekte rõhutades. Need on rahvusvahelistumine, rahvusülikooli tugevdamine, tippharitlaskonna järjepidevuse tagamine, intellektuaalse kapitali rakendamine ja õppe kvaliteedi tagamine. Ilmselt on päris kasulik neid aspekte läbi kaaluda.

Mitmed instituudipoolsed ettepanekud teaduskonna arengukava koostamisel langevad suuresti kokku arvutiteaduse instituudi ettepanekutega. Võiks öelda, et  meie instituudil on suhteliselt hea seis üliõpilastega, kraadiõpe on arvukas ja akadeemiline järelkasv on hetkel piisav. Kindlasti on meil probleemiks õppekirjandus. Leidsime ka, et kui ülikoolis on mindud üle uuele 3+2 süsteemile, siis doktoriõppe uued kavad on veel fikseerimata. Nähavasti  oleks siin vaja (vähemalt MS erialal) kohustuslik miinimum kehtestada. Kindlasti on vaja ka rohkem koostööd instituutide vahel. Positiivsena näen praegu uusi arenguid koostöös ATI-ga.

Prof Eve Oja

Vaadanud kehtivat teaduskonna arengukava, pöörasin tähelepanu punktile nr 18, mis on veel täitmata, aga oluline. Seal öeldakse „Õppekavadest lähtudes tehakse kindlaks teaduskonna õppejõudude koosseisu optimaalne struktuur, mis võetakse aluseks korraliste koosseisude määramisel igal õppeaastal. Eesmärgiks on samm-sammult liikudes jõuda sellise õppejõudude jaotuseni, mis vastaks instituutide ja õppetoolide õppekoormusele.“ Ma arvan, et õppetoolide õppekoormust ei tohiks siin rõhutada, sest see on ikkagi instituudi õppekoormus.

Instituudis arutades ülikooli arengukava (A2008) pöörasime tähelepanu 11ndale arengutähisele, kus on öeldud, et suurendada doktorikraadiga töötajate osakaalu täiskoormusega koosseisuliste õppejõudude ja teadurite hulgas keskmiselt 80%-ni. Puhta matemaatika instituudis on see praegu 88,5% ning ülikooli keskmine on 2002/2003 õppeaasta tulemuste põhjal 59%. Ja kahjuks mitte kuskil eelarve jagamisel, ei terves ülikoolis ega teaduskonnas, pole fikseeritud põhimõtteid, kuidas neid allüksusi finantseerida ehk tunnustada, kes on juba selle % saavutanud.

Tegime ka statistikat, mille alusel võime öelda, et PMI doktoriõppe efektiivsus on kõrgeim terves teaduskonnas. Tehtud statistika aluseks võtsime doktoriõppesse immatrikuleeritavate arvud aastatest 1991-1999 ja doktorikraadi kaitsmised aastatest 1995-2003. Doktorikraadi kaitsmiste % instituuditi on PMI 50%, ATI 35%, RMI 33% ja MSI 21%.

Prof Jaan Lellep

Vastavalt ülikooli uuele arengukavale (A2008) peab välja töötama teaduskonna uue arengukava ning omakorda sellele peaks vastama instituutide uued arengukavad. Püüdsime instituudis seada omad eesmärgid vastavalt ülikooli arengukavale. Siinjuures esitaksingi mõned konstruktiivsed puktid rakendusmatemaatika instituudi uuest arengukavast.

Õppetöö alal:

1. Ülikooli arengukava punkti 65 kohaselt seame eesmärgiks viia ellu magistriõppekava, mis on meil välja töötatud TEMPUS projekti raames. See on uus õppekava matemaatilise modelleerimise alal (punkt 65).

2. Püüame katta valdkonnaõppe üldkursuste ained eestikeelsete õpikutega (punkt 26).

3. Teha koostööd matemaatilise modelleerimise alal Kaunase Tehnikaülikooliga (punktid 24, 65).

Teadustöö alal:

1. Praktilist tüüpi ülesannete vajadus (punkt 35).

2.  Taotleda ja saada vähemalt üks rahvusvaheline projekt,mis võimaldaks teadrite finantseerimist nende vahendite arvelt (punkt 62).

 

2. Teaduskonna evalvatsioonitulemuste arutelu.

Prof M.Kilp: „Kõik me teame evalveerimisel antuid hinnanguid. Meie käest oodatab ülikooli juhtkond tagasisidet: vastuseid meile esitatud nõudmistele, milliseid järeldusi oleme teinud ja mida edasises arvesse võtnud.

Tulevasi evalveerimisi silmas pidades on mul ettepanek evalvatsiooni läbiviijatele tekkiva dokumendi konstateeriv osa siiski meiega läbi arutada, et ei tekiks faktivigu. Näiteks punkti 5.1 soovitus, saata noori inimesi väljaspoole õppima, isegi kui nad enam tagasi ei tule. Sellises olukorras, kus meil ei jätku endalgi kraadiõppureid? Jutt matemaatika ajakirjast ja raamatukogudest on probleemid, kus me oma puudujääkidest oleme teadlikud ja püüame neid jõudumööda lahendada.

Punkt 2, professuuride lihtsam muutmine, on see, mida me oleme ka teinud, pannud vanu professuure kinni, teinud uusi juurde ja neid ka omavahel liitnud.

Faktiviga evalvatsioonihinnangutes on ka see, nagu meil oleks terve aasta õppetööst vaba.“

Dots Tiit Roosmaa: „Evalveerimise periood oli võrdlemisi pikk – 5 aastat. Selle 5 aasta jooksul muutus maailm meie ümber, muutusid nõuded, tingimused ja vastavalt sellele ka antud hinnangud. Ja kui vaadata ka järgmiseid samme, siis järgmisena oli Teadustippkeskuste tegemine ja evalveerimine ning sellele järgnes Tehnoloogiatippkeskuste tegemine ja evalveerimine. Mitte alati ei olnud teaduse ja tippkeskuste evalvatsiooni tulemused omavahel korrelatsioonis. Seega see kinnitab, et ei ole olnud hindamiseks ühtset ja adekvaatset mõõdupuud.“

Prof K.Pärna: „Nagu prorektori kirjas on, tuleb rakendusele võtta meetmed, mis aitaksid kõigil teemadel jõuda keskmisele tasemele. Pigem saime evalveerimisest kindlustunnet, et oleme õigel teel.“

Prof E.Oja: „On kaks asja, mille rakendamine parandaks evalvatsioonitulemusi:

1. Peaks arvestama, kui palju on matemaatikast Tartus ja palju on Tallinnas, ning vastavalt sellele koostama evalveerimise ajakava.

2. Hinnete panemine. Paar aastat enne matemaatika evalveerimist Eestis toimus analoogiline evalveerimine Soomes. Soomes oli spetsiaalne nõue, et hindeid ei pandaks, vaid antaks hinnanguid. See oleks hea soovitus ka Eesti evalveerijatele.“

Prof J.Lellep: „Kui Eestis soovitakse evalveerimist jätkata, siis tuleks suurendada evalveerimist läbiviiva komisjoni liikmete isiklikku vastutust väljaöeldud märkuste ja hinnangute osas.“

Prof K.Kaarli: „Kõik oli äärmiselt subjektiivne ja pealiskaudne.“

Prof A.Pedas: „Hinnete skaala evalveerimise jooksul muutus. Pole õige toimunu ajal reegleid muuta, vaid see peaks olema siiski raudselt paigas. Samas toetan Soome pretsedenti – anda hinnanguid, mitte hindeid.“

Prof T.Leiger: „Kõige ebameeldivam on lugeda sellist hinnangut, et uurimistöö on vananenud - nt algebraistid. Samas arvan, et saadud hinnanguid ei tohiks võtta ülikooli eelarve jagamisel aluseks. Kokkuvõtvalt, päris mööda nad ei pannud. Piinlik on vaid see, et nad võtsid Rootsi ekspertiisi teksti aluseks ning sealsed vead kajastusid ka meile antavas hinnangus.“

 

3. Lõppenud grantide lõpparuannete kinnitamine.

3.1. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4345 „Mittekorrektsete ülesannete regulariseerimine“ lõpparuande.

OTSUSTATI:

Kinnitada grandiprojekti nr 4345 lõpparuanne.

3.2. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4555 „Eestikeelse dialoogi modelleerimine arvutil“ lõpparuande.

OTSUSTATI:

Kinnitada grandiprojekti nr 4555 lõpparuanne.

3.3. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4377 „Füüsikaliselt ja geomeetriliselt mittelineaarsete konstruktsioonide optimiseerimine“ lõpparuande.

OTSUSTATI:

Kinnitada grandiprojekti nr 4377 lõpparuanne.

3.4. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 5272 „Teoreetiline baas intelligentsete õpiprogrammide loomiseks arvutialgebra süsteemide alusel“ lõpparuande.

OTSUSTATI:

Kinnitada grandiprojekti nr 5272 lõpparuanne.

3.5. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4400 „Aproksimeerivad pered Banachi ruumides ja operaatorruumide geomeetria“ lõpparuande.

OTSUSTATI:

Kinnitada grandiprojekti nr 4400 lõpparuanne.

3.6. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4605 „Eesti keele kahetasemelise morfoloogia väljatöötamine ja keele automaattöötluseks vajalike arvutisõnastike koostamine“ lõpparuande.

OTSUSTATI:

Kinnitada grandiprojekti nr 4605 lõpparuanne.

3.7. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4366 „Mitmemõõtmeliste statistikute jaotuste uurimine“ lõpparuande.

OTSUSTATI:

Kinnitada grandiprojekti nr 4366 lõpparuanne.

3.8. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 5502 „7. Tartu mitmemõõtmelise statistika konverents“ lõpparuande.

OTSUSTATI:

Kinnitada grandiprojekti nr 5502 lõpparuanne.

3.9. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4566 „Üldhariduskooli matemaatika õppekava innovatsiooniprotsess õpilaste matemaatilise arengu ning õpilaste ja õpetajate arusaamade taustal“ lõpparuande.

OTSUSTATI:

Kinnitada grandiprojekti nr 4566 lõpparuanne.

3.10. Dekaan prof Mati Kilp esitas nõukogu liikmetele lõppenud grandiprojekti nr 4410 „Nõrgalt singulaarsed integraalvõrrandid ja integro-diferentsiaalvõrrandid“ lõpparuande.

OTSUSTATI:

Kinnitada grandiprojekti nr 4410 lõpparuanne.

 

4. Jooksvad küsimused.

4.1. Kinnitati arvutiteaduse instituudi 1.a. magistrandi Lauri Lunt’i magistritöö teema  ja juhendaja vahetus. Uueks juhendajaks kinnitati Indrek Sander ja kaasjuhendajaks prof Jüri Kiho.  

4.2. Kinnitati arvutiteaduse instituudi 1.a. magistrandi Lauri Lunt’i magistriõpingukava muudatus.

4.3. Kinnitati rakendusmatemaatika instituudi 2.a. magistrandi Marek Kolk’i magistriõpingukava muudatus.

 

 

 

 

 

Nõukogu esimees, prof                                                 M.Kilp

 

Nõukogu sekretär                                                                     M.Marandi