TARTU ÜLIKOOLI TÖÖSISEKORRAEESKIRI

§ 1. Tartu Ülikooli töösisekorraeeskiri (edaspidi: töösisekorraeeskiri) reguleerib Tartu Ülikooli ja tema töötajate õigusi ja kohustusi töösuhetes ning informeerib töötajaid töökorraldusest Tartu Ülikoolis.

(1) Töötaja on isik, kes töötab töölepingu alusel Tartu Ülikoolis. Töötajad on õppejõud, teadustöötajad ja teenistujad.
(2) Tööandja on avalik-õigusliku juriidilise isikuna Tartu Ülikool.
(3) Tööandja esindaja on rektor või rektori poolt volitatud Tartu Ülikooli töötaja, kellel on õigus teostada ning kohustus täita tööõigusaktidest ja ülikooli õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi.
(4) Töö vahetu korraldaja on töötaja, kes annab vahetult alluvale töötajale tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist ja kellele alluv töötaja on aruandekohustuslik.
(5) Struktuuriüksuse juht on vastavalt Tartu Ülikooli põhikirjale moodustatud akadeemilise struktuuri (dekaan) või haldus- ja tugistruktuuri (prorektor, vastutusala direktor) või nende sisese allüksuse (osakonna/ instituudi/ kliiniku /keskuse jm juhataja) või asutuse (direktor) juht.

§ 3. Töötaja ja tööandja juhinduvad töösuhetes töösisekorraeeskirjast, tööõiguse, töötervishoiu, tööohutuse alastest ja muudest õigusaktidest ning töötajaga sõlmitud töölepingust.

§ 4. Olukordades, mida eelpool nimetatud õigusaktid ja lepingud ei reguleeri, lähtutakse Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) välja kujunenud väärtustest, normidest ja põhimõtetest.

§ 5. Õppejõudude ja teadustöötajate töölevõtmine

(1) Korraliste õppejõudude ja teadustöötajate vakantsed ametikohad täidetakse avaliku ja kõigile osalistele võrdsete tingimustega konkursi korras kuni viieks aastaks vastavalt ülikoolis kehtestatud konkursitingimustele ja läbiviimise korrale.
(2) Erakorralise õppejõu ja teadustöötaja võib võtta tööle kuni kolmeks aastaks konkursi korras täitmata jäänud korralise õppejõu või teadustöötaja ametikohale, riikliku programmi ning muude tähtajaliste ülesannete täitmiseks vastavalt ülikoolis kehtestatud korrale.
(3) Rektoril on õigus kutsuda isikuid väljastpoolt ülikooli korralise õppejõu ametikohale ülikooli nõukogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

(1) Teenistujate vakantsed ametikohad täidetakse üldjuhul konkursi korras vastavalt ülikoolis kehtestatud korrale.
(2) Teenistuja võib sobiva isiku olemasolul ilma konkursita tööle võtta tingimusel, et kokkuleppel töötajaga kohaldab tööandja töötajale katseaega.

(1) Töötajate töölepinguid sõlmib, muudab, peatab, lõpetab, tühistab tööandja esindaja vastavalt töölepingu seadusele ja ülikoolis kehtestatud korrale.
(2) Töölepingu sõlmimiseks esitab tööleasuja:
1) isikut tõendava dokumendi;
2) tööraamatu;
3) tunnistuse (diplomi) vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta;
4) tõendi (sanitaarraamatu) tervise kohta, kui tööleping sõlmitakse töötamiseks töödel, kus on ette nähtud eelnev ja perioodiline tervisekontroll;
5) kirjaliku nõusoleku ühelt vanemalt või eestkostjalt ja tööinspektorilt, kui tööleasuja on 13- kuni 15-aastane;
6) kirjaliku nõusoleku ühelt vanemalt või hooldajalt, kui tööleasuja on 15- kuni 18-aastane;
7) seaduses ettenähtud juhtudel töötamisloa, kui tööleasuja on välismaalane või kodakondsuseta isik;
8) muud dokumendid seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ette nähtud juhtudel.
(3) Töötajal on õigus esitada tööandjale iseloomustusi, soovitusi ja muid dokumente, mis iseloomustavad tema eelnenud töötamist, saavutusi ning ametioskusi.

Töölevõtmisel nõutavates dokumentides kajastuvate andmete muutumisest (näit perekonnanime, hariduse, alalise elukoha muutus või passi vahetus) teatab töötaja kohe peale andmete muutumist personaliarvestusega tegelevale töötajale.

III. TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 9. Poolte vastastikused kohustused

Töötaja ja tööandja on vastastikku kohustatud:
1) täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi;
2) täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid;
3) hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara;
4) olema teineteise suhtes viisakad;
5) täitma seadustes ja teistes õigusaktides ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi.

Tööandja kohustub:
1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi;
2) maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses;
3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;
4) tagama ohutud ning tervislikud töötingimused vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse alastele õigusaktidele;
5) tutvustama töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötajale töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid, selgitama töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid;
6) looma töötajale võimalused enesetäiendamiseks ning tööalaseks arenemiseks;
7) täiustama töökorraldust ning võimaluste piires ergutama ja toetama edukamaid töötajaid;
8) täitma seadustes ja teistes õigusaktides, kollektiiv- ja töölepingus ning tööandja ja töötaja vahel sõlmitud muus lepingus ette nähtud muid kohustusi.

Töötaja kohustub:
1) tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust;
2) täitma töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid;
3) kinni pidama töödistsipliinist ning ettenähtud tööajast;
4) õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi;
5) hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara;
6) jälgima, et tema töö tegemine või selle tagajärjed ei ohustaks töötaja enda või teiste elu ja tervist ning keskkonda;
7) teatama töö vahetule korraldajale viivitamatult töötakistustest või nende ohust ning võimaluse korral need ilma erikorralduseta kõrvaldama;
8) hüvitama tööandjale töötaja kasutuses olevatele töövahenditele tehtud kulutused, kui need ületavad tööandja poolt kehtestatud limiidi;
9) hoidma, sealhulgas mitte kasutama enda huvides talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud või tema kasutuses olevat ameti- või äri- ja tootmissaladust töölepingu kehtivuse ajal, kui selline kohustus on ette nähtud töölepinguga;
10) kasutama töötaja kasutusse antud tööandja vara ainult tööandja huvides, see tähendab mitte kasutama tööandja vara ja töötaja kasutusse antud töövahendeid isiklikes ja kolmandate isikute huvides;
11) informeerima tööandjat töötamisest kohakaasluse alusel ja muust tasustatavast lepingulisest tegevusest väljaspool ülikooli, kui selline kohustus on ette nähtud töölepinguga;
12) mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata Tartu Ülikooli konkurendi juures, kui selline kohustus on ette nähtud töölepinguga;
13) täitma seadustes ja teistes õigusaktides, kollektiiv- ja töölepingus ning tööandja ja töötaja vahel sõlmitud muus lepingus ette nähtud muid kohustusi.

§ 12. Materiaalne vastutus

(1) Töötaja on kohustatud hüvitama tööandjale oma süülise tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju seaduses sätestatud korras ja ulatuses.
(2) Kui töötaja asub tööle individuaalse või kollektiivse materiaalse vastutusega seotud ametikohale, sõlmitakse töötaja ja tööandja vahel üheaegselt töölepinguga ka materiaalse vastutuse leping.
(3) Hiljemalt töölepingu lõpetamise päeval on töötaja kohustatud tagastama tööandjale kõik töötajale tööülesannete täitmiseks antud töövahendid, andmebaasid, tarkvara, võtmed, magnetkaardid ning muu tööandja vara, samuti tööalase dokumentatsiooni, volikirja(d) ning töötõendi.
(4) Materiaalselt vastutava töötajaga töölepingu lõpetamisel on töötaja kohustatud tema arvel oleva tööandja vara üle andma viimase tööpäeva seisuga.
(5) Töötajale tööülesannete täitmiseks antud tööandja vara üleandmise töölepingu kehtivuse ajal või selle lõpetamisel korraldab struktuuriüksuse juht.

§ 13. Tööalaste korralduste andmise kord

(1) Töötaja töö vahetul korraldajal on õigus anda töötajale töö eesmärgi ja sisuga kooskõlas olevaid tööalaseid suulisi või kirjalikke korraldusi.
(2) Kõrgemalseisval töötajal (struktuuriüksuse juhil) on õigus anda töötajale korraldusi ka otse, kusjuures korralduse saaja informeerib sellest oma töö vahetut korraldajat.
(3) 1. ja 2. lõikes nimetatud tööalase korralduse andjal on õigus muuta ja peatada enda või talle alluva töötaja poolt antud tööalast korraldust või selle täitmist.

 IV. TÖÖ- JA PUHKEAEG

§ 14. Tööaja kestus

(1) Tööaja üldine norm ehk täistööaeg on vastavalt töö- ja puhkeajaseadusele 8 tundi tööpäevas ja 40 tundi nädalas viiepäevase töönädalaga töötamisel.
(2) Osaline tööaeg on tööaja üldisest normist lühem tööaeg, mida rakendatakse tööandja ja töötaja kokkuleppel (näit 20 tundi nädalas ja 4 tundi päevas).
(3) Lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas on alaealistel töötajatel ja töötajatel, kes töötavad tervistkahjustavatel töödel vähemalt 75% täistööajast ja muudel eriiseloomuga töödel.
(4) Rahvus- ja riigipühale vahetult eelneval tööpäeval lõpeb tööaeg kell 12.00.
(5) Töötajale kehtestatud tööaega võib ajutiselt lühendada tööandja ühepoolse otsusega, kui sellega ei kaasne palgatingimuste halvenemine.

§ 15. Tööaja korraldus täistööaja korral

(1) Täistööajaga töötaja töötab 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, välja arvatud summeeritud tööaja arvestuse korral paragrahvi 22 lõikes 2 nimetatud juhtudel, mil arvestusperioodiks on tööpäevast või nädalast pikem ajavahemik.
(2) Töötaja tööpäeva alguse ja lõpu kellaaeg kokkuleppel töö vahetu korraldajaga on kas:
1) esmaspäevast neljapäevani kell 8.00 ja kell 17.00, reedel kell 8.00 ja kell 16.30;
2) esmaspäevast neljapäevani kell 8.30 ja kell 17.30, reedel kell 8.30 ja kell 17.00 või
3) esmaspäevast neljapäevani kell 9.00 ja kell 18.00, reedel kell 9.00 ja kell 17.30.
(3) Töötajale puhkamiseks ja einetamiseks antav vaheaeg ehk lõunaaeg on 1 tund, reedel 30 minutit, ajavahemikus 12.00 kuni 14.00 ja see antakse mitte hiljem, kui pärast viis tundi kestnud töötamist.
(4) Igas struktuuriüksuses, kus on vähemalt 3 töötajat, korraldab struktuuriüksuse juht lõunaaja selliselt, et kohal on vähemalt üks töötaja.
(5) Töödel, kus see on vajalik töö iseloomu tõttu, võib töölepingus või ajutiselt vastavalt struktuuriüksuse juhi kinnitatud tööajakavale kokkuleppel töötajaga jagada tööpäeva osadeks, kusjuures vaheaeg võib olla pikem lõikes 3 nimetatud vaheaja kestusest.

(1) Õppejõudude ja teadustöötajate tööaja korraldus vastab üldjuhul paragrahvis 15 näidatud tööaja korraldusele.
(2) Õppejõu ja teadustöötaja tööaja korraldust, mis erineb paragrahvis 15 näidatud tööaja korraldusest, võib tähtajaliselt kohaldada kokkuleppel õppejõu/teadustöötajaga tööajakava alusel, mille kinnitab struktuuriüksuse juht. Õppejõu/ teadustöötaja tööajakavas ei või töötaja tööaeg ületada täistööaega ja töötajale tuleb ette näha nädalas kaks puhkepäeva.
(3) Õppejõud ja teadustöötaja peab olema tööajal väljaspool õppetöö aega kättesaadav tööalaseks suhtlemiseks.
(4) Õppejõud ja teadustöötaja, kes tööajal töötab väljaspool struktuuriüksuse tööruume (raamatukogus, kodus jm), on kohustatud jätma sellekohase teate struktuuriüksuse asjaajamise eest vastutavale töötajale (näit sekretärile), kui struktuuriüksuse juht ei ole korraldanud 3. lõike täitmiseks teistsugust teavitamise süsteemi.

(1) Osalise tööajaga töötava töötajaga lepitakse töölepingus kokku nädala töötundide arv (30, 20 või 10 tundi) ja tööpäevad, päeva töötundide arv ning tööaja alguse ja lõpu kellaaeg.
(2) Lühendatud tööajaga töötava töötajaga lepitakse töölepingus kokku nädala ja päeva töötundide arv ning tööaja alguse ja lõpu kellaaeg.

§ 18. Alaealise töötaja tööaeg

(1) Lühendatud tööaja kestus alaealistel ei või ületada:
1) 13- 14- aastastel töötajatel 20 tundi nädalas ja 5 tundi päevas;
2) 15- 16- aastastel töötajatel 25 tundi nädalas ja 6 tundi päevas;
3) 17-aastastel töötajatel 30 tundi nädalas ja 7 tundi päevas.
(2) Alaealise töötaja töölevõtmisel lepitakse temaga töölepingus kokku tööaja kestus, tööpäeva alguse ja lõpu kellaaeg.

(1) Kohakaasluse alusel töötava töötaja tööaja kestus ja korraldus lepitakse kokku töölepingus, arvestades töötaja tööaja kestust ja korraldust põhitöökohas.
(2) Kohakaasluse alusel töötava töötaja tööaeg ei või ületada 20 tundi nädalas.
(3) Kui kohakaasluse alusel töötav isik töötab põhitööl osalise tööajaga, ei või tööaeg põhitööl ja kohakaaslasena kokku ületada 60 tundi nädalas.

§ 20. Tööaeg vahetustega töö korral

(1) Vahetustega töö puhul määratakse vahetuste ajakavaga kindlaks tööaja algus ja lõpp, puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad ning puhkepäevad.
(2) Vahetuste ajakava kinnitab struktuuriüksuse juht.
(3) Vahetustevahelise puhkeaja kestus peab olema vähemalt 11 tundi, erandeid võib teha seaduse, haldusakti või kollektiivlepinguga tööaja summeeritud arvestuse korral.

(1) Ületunnitöö tegemine on lubatud kokkuleppel töö vahetu korraldajaga.
(2) Töötaja on kohustatud täitma ületunnitöö tegemise korralduse järgmistel erandjuhtudel:
1) tööprotsessi lõpuleviimiseks;
2) loodusõnnetuse või avariiolukorra ärahoidmiseks või nende tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks;
3) õnnetusjuhtumi, tööandja vara hävimise või riknemise ärahoidmiseks.
(3) Töötaja poolt tööaja ebaotstarbekast kasutamisest tulenev tööprotsessi lõpuleviimine väljaspool tööaega ei ole käsitletav ületunnitööna.

§ 22. Tööaja arvestus

(1) Struktuuriüksuse töötajate tööaja (sh ületunnitöö) arvestuse korraldab struktuuriüksuse juht.
(2) Ametikohtadel ja töödel, kus töö iseloomu ja -tingimuste tõttu pole võimalik kinni pidada paragrahvi 14 lõikes 1 toodud tööpäeva ja töönädala kestuse üldisest normist, kohaldatakse vastavalt kokkuleppele töölepingus tööaja summeeritud arvestust tööpäevast või nädalast pikema ajavahemiku ulatuses (nädal, kuu, kolm kuud) tööajakava alusel, mille kinnitab struktuuriüksuse juht.
(3) Tööaja summeeritud arvestuse korral on töötaja töötundide arv päevas/nädalas erinev, kusjuures see ei või ületada 12 tundi päevas.

(1) Tööaja hulka võib arvata töö vahetu korraldaja loal tööülesannete täitmisega mitteseonduvad alljärgnevad vältimatud toimingud:
1) töö juures haigestumise korral arsti vastuvõtul käimine, kui on vajalik vältimatu arstiabi;
2) eemalviibimine töökohalt vähem kui üks tööpäev perekonnaliikme haigestumise või surma korral või perekonnas või elukohas asetleidnud tõsise õnnetusjuhtumi korral.
(2) Mõjuvatel põhjustel töökohalt lühiajaliseks (vähem kui üks tööpäev) eemalviibimiseks annab töötajale loa töö vahetu korraldaja.
(3) Struktuuriüksuse juht võimaldab töötajale kuni kolm vaba päeva palga säilitamisega:
1) abiellumise puhul;
2) isale lapse sünni puhul;
3) pereliikme surma korral.

§ 24. Valveaeg

(1) Töödel, kus töötaja peab töölepingus kokku lepitud tingimuste kohaselt olema tööandjale väljaspool tööaega kokkulepitud kohas kättesaadav ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks, on lubatud kehtestada lisaks üldisele tööaja kestusele valveaeg.
(2) Valveaja kestus ei või ületada 24 tundi kuus ja neid tunde ei arvata üldise tööaja hulka ning nende eest maksab tööandja tasu või hüvitab vaba aja andmisega.

(1) Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja mida ta võib kasutada oma äranägemise järgi.
(2) Täistööajaga töötaja tööpäevasisene lõunaaeg on kehtestatud paragrahvi 15 lõikes 3.
(3) Ennelõunal ja pärastlõunal on võimalik töötajal kasutada lühikesi puhkepause (kokku kuni 30 minutit tööpäevas), mille aja valib töötaja töö vahetu korraldaja teadmisel arvestusega, et see ei avaldada mõju töö järjepidevusele.
(4) Puhkepäevad on laupäev ja pühapäev, välja arvatud töötaja tööaja summeeritud arvestuse ja vahetustega töö korral.
(5) Töötajale puhkepäevadel töötamise ja ületundide tegemise eest vaba aega andes arvestatakse iga töötunni eest tund vaba aega.
(6) Õppejõu ja teadustöötaja töö laupäeval ja pühapäeval on lubatud vastavalt tööajakavale, mis on koostatud paragrahvi 16 lõikes 2 toodud alustel, ja seda ei loeta tööks puhkepäeval.

§ 26. Puhkused

(1) Töötajale antakse põhipuhkust, lisapuhkust, vanemapuhkust ja palgata puhkust vastavalt puhkuseseadusele ja ülikoolis kehtestatud korrale.
(2) Töötaja avalduse ja õppeasutuse teatise alusel antakse töötajale õppepuhkust vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele või erandina poolte kokkuleppel ja vastavalt ülikoolis kehtestatud korrale.

§ 27. Töölt töövõimetuse tõttu puudumisest teatamine

(1) Töötaja on kohustatud haigestumise päeval teatama või korraldama sellest teatamise töö vahetule korraldajale, kes informeerib töötaja puudumisest kohe palgaarvestusega tegelevat töötajat.
(2) Tööle asumisel esitab töötaja haiguslehe töö vahetule korraldajale, kes viseerib selle ja edastab viivitamatult palgaarvestusega tegelevale töötajale.

§ 28. Palga maksmise aeg ja koht

(1) Tööandja maksab töötajale palga avanssi hiljemalt jooksva kalendrikuu 18. kuupäeval ja palka hiljemalt järgmise kalendrikuu 5. kuupäeval.
(2) Palka makstakse töötajale ülekandega töötaja poolt kirjalikus avalduses osutatud isiklikule arvelduskontole, kui töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 29. Tööandja ja töötaja töökaitsealased õigused ja kohustused

(1) Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu sõlmimisel jälgima, et kokkulepe sõlmitaks ainult nende tööde kohta, mille tegemiseks on töötaja välja õppinud.
(2) Töötajal on õigus keelduda tööst, mis ohustab tema enda või teiste isikute elu ja tervist, kuid ta peab sellest viivitamatult töö vahetule korraldajale teatama.
(3) Tööandjal on õigus kehtestada töötingimuste tervislikumaks ja ohutumaks muutmiseks rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kui näevad ette õigusaktid.

Töötervishoiu ja tööohutuse alast praktilist tööd korraldavad ja teevad töökeskkonnanõukogu, töökeskkonnavolinikud ja töökeskkonnaspetsialist vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele ja ülikoolis kehtestatud korrale.

(1) Tööandja määrab kindlaks tuleohutuse eest vastutavad isikud ning nende ülesanded tuleohutuse tagamisel.
(2) Töötaja on kohustatud järgima hoone tuleohutusjuhendit ja vältima tegevusi, mis võivad põhjustada tulekahju või plahvatuse.

Tööandja omandi kaitsega ning tööruumides (sealhulgas väljaspool tööaega) viibimisega seotud korra kehtestab tööandja hoone kodukorras.

VII. TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUS

§ 33. Distsiplinaarsüüteod

Distsiplinaarsüüteod on vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse paragrahvile 2:
1) töölepingu seaduse paragrahvides 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine;
2) töölepingu seaduse paragrahv 104 2. lõikes nimetatud süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse;
3) töölepingu seaduse paragrahv 105 2. lõikes nimetatud vääritu tegu, milles on süüdi töötaja, kelle tööülesandeks on noori õpetada või kasvatada.

§ 34. Distsiplinaarkaristus

Distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga;
3) palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse tööpäeva;
4) töölepingu lõpetamine töölepinguseaduse paragrahvi 86 punktide 6-8 alusel.

§ 35. Töökohustuste jäme rikkumine

Töötaja töökohustuste jäme rikkumine, mille eest tööandjal on õigus tööleping lõpetada töökohustuste esmakordsel rikkumisel, on tegu või tegevusetus, mis põhjustas raske tagajärje või selle tekkimise ohu, sealhulgas:
1) tahtlik dokumentide ja andmete võltsimine;
2) tööandja või teise töötaja vara omastamine või tahtlik rikkumine;
3) hoone kodukorra tahtlik rikkumine;
4) tule- ja elektriohutuse eeskirjade rikkumine (näit hoones ilma loata tuletööde teostamine);
5) mõjuva põhjuseta töölt puudumine terve tööpäeva või vahetuse ulatuses;
6) joobeseisundis tööl viibimine.

§ 36. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad

(1) Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, kui süüteost sai teada mistahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub.
(2) Inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jms tulemustega tõendatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata aasta jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jms tulemuste vormistamise päevast.

(1) Töötaja töö vahetul korraldajal on õigus nõuda süüdlaselt süüteo kohta kirjalikku seletust.
(2) Töötaja töö vahetul korraldajal on õigus nõuda töötajalt, kes oli süüteo tunnistajaks, süüteo kohta kirjalikku seletust ja tunnistaja on kohustatud sellise seletuse andma.
(3) Distsiplinaarkaristuse võib määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega.

(1) Distsiplinaarkaristuse määrab tööandja esindaja, kes teostab distsiplinaarvõimu.
(2) Korraldus distsiplinaarkaristuse määramise kohta koostatakse kahes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale, teine töötajale.

(1) Distsiplinaarkaristuse teeb töötajale allkirja vastu teatavaks töö vahetu korraldaja.
(2) Karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest keeldumise kohta võtab töö vahetu korraldaja karistatava töötaja juuresolekul tunnistajate allkirjad korraldusele, millega karistus vormistati. Sellisel juhul on karistus määratud tunnistajate allkirjade andmise päevast.
(3) Omavoliliselt töölt puuduvale töötajale määratud töölepingu lõpetamise karistus loetakse määratuks päevast, mis järgnes päevale, kui töötaja omavoliliselt töölt lahkus.

VIII. LÕPPOSA

§ 40. Ülikooli asutuse töösisekorraeeskiri

(1) Ülikooli asutuses, kus töökorraldus erineb oluliselt ülikooli üldisest töökorraldusest ja/või mille põhikiri näeb ette oma töösisekorraeeskirja olemasolu, võib kehtestada asutuse töösisekorraeeskirja.
(2) Tööandja ja töötajate õigused ja kohustused ning töökorralduse küsimused, mis ei ole reguleeritud asutuse töösisekorraeeskirjas, kehtivad lähtudes töösisekorraeeskirjast.
(3) Asutuse töösisekorraeeskirja kinnitab rektor asutuse põhikirjas sätestatud korras ning see jõustub kaheksandal päeval, arvates selle kooskõlastamisest tööinspektoriga.

Töösisekorraeeskiri jõustub 1. septembril 1999. a.