Õppekava statuut

Võetud vastu Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 10 punkti 7 ja Tartu Ülikooli nõukogu 2. juuni 2000. a määruse nr 7 "Õppekorralduseeskiri" punkti 12 alusel.

I. Üldsätted

1. Käesolev määrus reguleerib õppekava koostamise, avamise, hoidmise, muutmise ja sulgemise tingimusi ja korda.

2. Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab õppeastme või õppeastmete mahu ja nominaalse õppeaja, õppeainete loetelu ja mahu, õppeainete valiku võimalused, tingimused õpingute jätkamiseks järgmises õppeastmes, erialad, millele õppekava raamides võib spetsialiseeruda, antavate kraadide ja diplomite nimetused ning õppeastme või õppeastmete alustamiseks ja lõpetamiseks esitatavad nõuded.

2¹. Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

2¹.1. Õppeaste on õppekavade struktureerimisühik. Bakalaureuseastme maht on 120 AP (magistriastme järgnemiseta 120-160 AP), magistriastme maht on 80 AP, doktoriastme maht on 160 AP.

2¹.2. Tase määratleb kvalifikatsiooni asukoha kõrgharidussüsteemis. Bakalaureuse-, magistri- ja doktoriastme läbimisel saavutatakse bakalaureuse-, magistri- või doktoritasemele vastav haridus.

2¹.3. Moodul on õppekavas fikseeritud komplekt õppeaineid.

2¹.4. Alusmoodul on baas- ja üldainete komplekt bakalaureusetaseme saavutamiseks.

2¹.5. Suunamoodul on komplekt õppeaineid valdkonnasiseseks spetsialiseerumiseks.

2¹.6. Erialamoodul on komplekt õppeaineid, mille baasil jätkatakse erialaõpinguid magistriastmel.

2¹.7. Peaaine koosneb kahest alusmoodulist, ühest suuna- ja ühest erialamoodulist ning bakalaureusetööst või -eksamist.

2¹.8. Valikainete moodul on 4 AP aine või ainetekomplekt, mis võimaldab õppijal omandada laiemaid teadmisi peaaines või sooritada teise õppekava suuna- või erialamooduli eeldusaineid.

2¹.9. Eeldusaine on aine, mille läbimine on nõutav enne antud aine või ainetekomplekti sooritamist.

[jõustunud 25.01.2002]

II. Õppekava struktuur

II.1. Bakalaureuse- ja magistriõpe

3. Bakalaureuseõpe toimub kolmeaastase (120 AP) õppekava alusel ja magistriõpe toimub kaheaastase (80 AP) õppekava alusel.

[jõustunud 10.05.2004]

4. [kehtetu alates 10.05.2004]

5. Arstiteaduse, hambaarstiteaduse, proviisori ja klassiõpetaja õppekavad on bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavad. Arstiteaduse õppekava on kuueaastase nominaalkestusega (240 AP) ja hambaarstiteaduse, proviisori ja klassiõpetaja õppekavad on viieaastase nominaalkestusega (200 AP).

[jõustunud 10.05.2004]

6. Bakalaureuseaste

6.1. Bakalaureuseaste koosneb:

6.1.1. kahest alusmoodulist, kumbki 16 AP;

6.1.2. kahest suunamoodulist, kumbki 16 AP;

6.1.3. kahest erialamoodulist, kumbki 16 AP;

6.1.4. valikainete moodulitest, kokku 12 AP;

6.1.5. vabaainetest - 8 AP;

6.1.6. bakalaureuseeksamist või bakalaureusetööst - 4 AP.

6.2. Alusmoodulid koostatakse nii, et vähemalt üks moodul on ühe valdkonna õppekavadel ühine.

6.3. Suuna- ja erialamoodulid koostatakse nii, et õppijal on võimalik valida oma peaaine kõrvale suuna- ja erialamooduleid väljastpoolt oma õppekava. Peaaine koosneb kahest alusmoodulist, ühest suuna- ja ühest erialamoodulist ning bakalaureusetööst.

6.4. Iga suunamooduli jaoks võib määrata eeldusained sama õppekava alusmoodulitest kuni 8 AP mahus.

6.5. Valikainete moodulid 4+4+4 AP on moodulid, mida õppija võib valida kõigist õppekavadest ning mis võivad olla eeldusaineteks õppekavavälistele suunamoodulitele;

6.6. Bakalaureusediplomil märgitakse nii valdkonna kui ka õppekava nimetus.

6.7. Õppekava vahetuse puhul bakalaureuseastmelt magistriastmesse üleminekul võib määrata eeldusained kuni 44 AP mahus.

7. Magistriaste

7.1. Magistriaste koosneb:

7.1.1. magistriõpingutest - 60 AP ja magistritööst - 20 AP, juhul kui lõpetatakse magistritööga;

7.1.2. magistriõpingutest 70 AP ja kahest magistrieksamist - 10 AP (5+5 AP), juhul kui lõpetatakse magistrieksamitega.

7.2. Magistriastme õppekava sisaldab vabaaineid 4 AP mahus.

7.3. Magistridiplomil märgitakse õppekava ja eriala nimetus.

8. Õpetajakoolitus

8.1. Õppekavad koostatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetajate koolituse raamnõuetele.

8.2. Õpetajakoolituse õppekavad sisaldavad täiendavalt määruse punktides 6 ja 7 nimetatud nõuetele järgmisi kohustuslikke osi:

8.2.1. Gümnaasiumi aineõpetaja magistriõppekava ja vastava bakalaureuseastme õppekava sisaldavad

8.2.1.1. Üldhariduslikke õpinguid

8.2.1.2. Ainealaseid õpinguid

8.2.1.3. Üldkasvatusteaduslikke, psühholoogilisi ja ainedidaktilisi õpinguid, mis sisaldavad

8.2.1.3.1. Üldkasvatusteaduslikke ja psühholoogilisi õpinguid 16 AP

8.2.1.3.2. Ainedidaktikat 8 AP

8.2.1.3.3. Pedagoogilist praktikat 10 AP

8.2.1.4. Kahte magistrieksamit 10 AP (5+5 AP, millest üks on üldpedagoogikas ja teine ainedidaktikas) või magistritööd üldpedagoogikas ja/või ainedidaktikas 20 AP.

8.2.2. Põhikooli humanitaarainete ja põhikooli reaal- ja loodusainete (õpetamise pädevus kolmes aines või kahes aines, kui ühe aine õpetamise pädevus omandatakse gümnaasiumi lõpuni; gümnaasiumis õpetamise pädevus on võimalik omandada gümnaasiumi aineõpetaja õppekava kaudu) õpetaja magistriõppekavad ja vastavad bakalaureuseastme õppekavad sisaldavad

8.2.2.1. Üldhariduslikke õpinguid

8.2.2.2. Ainealaseid õpinguid (maht põhikoolis õpetamiseks ühes aines 32 AP)

8.2.2.3. Üldkasvatusteaduslikke, psühholoogilisi ja ainedidaktilisi õpinguid, mis sisaldavad

8.2.2.3.1. Üldkasvatusteaduslikke ja psühholoogilisi õpinguid 16 AP

8.2.2.3.2. Ainedidaktikat ühes aines vähemalt 4 AP

8.2.2.3.3. Pedagoogilist praktikat 14 AP

8.2.2.4. Kahte magistrieksamit 10 AP (5+5 AP, millest üks on üldpedagoogikas ja teine ainedidaktikas) või magistritööd üldpedagoogikas ja/või ainedidaktikas 20 AP.

8.2.3. Klassiõpetaja ja eripedagoogika õppekava sisaldavad

8.2.3.1. Üldhariduslikke õpinguid

8.2.3.2. Ainealased õpinguid

8.2.3.3. Üldkasvatusteaduslikke, psühholoogilisi ja ainedidaktilisi õpinguid, mis sisaldavad

8.2.3.3.1. Üldkasvatusteaduslikke ja psühholoogilisi õpinguid vähemalt 16 AP

8.2.3.3.2. Ainedidaktikat vähemalt 4 AP

8.2.3.3.3. Pedagoogilist praktikat 20 AP

8.2.3.4. Kahte magistrieksamit 10 AP (5+5 AP, millest üks on üldpedagoogikas ja teine ainedidaktikas) või magistritööd üldpedagoogikas, eripedagoogikas ja/või ainedidaktikas 20 AP.

8.2.4. Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava sisaldab [jõustunud 10.05.2004]

8.2.4.1. Üldhariduslikke õpinguid

8.2.4.2. Ainealaseid õpinguid

8.2.4.3. Üldkasvatusteaduslikke, psühholoogilisi ja ainedidaktilisi õpinguid, mis sisaldavad

8.2.4.3.1. Üldkasvatusteaduslikke ja psühholoogilisi õpinguid vähemalt 20 AP

8.2.4.3.2. Ainedidaktikat vähemalt 4 AP

8.2.4.3.3. Pedagoogilist praktikat 20 AP

8.2.4.4.Bakalaureusetööd või bakalaureuseeksamit üldpedagoogikas ja/või ainedidaktikas 4 AP. [jõustunud 10.05.2004]

8.2.5. Üldhariduskoolis väikese mahuga ainete (nt filosoofia, usuõpetus, inimese- ja kodanikuõpetus jt) õpetamise pädevus omandatakse lisaerialana ning iseseisvaid õppekavasid nende õpetamise pädevuse andmiseks ei koostata. Lisaeriala õpetamise pädevuse omandamiseks vajalikud ained lisatakse vastavate õppekavade juurde.

Lisaeriala õpetamise pädevuseks vajalikud õppekava osad on

8.2.5.1. Ainealased õpingud vähemalt 28 AP

8.2.5.2. Ainedidaktika 4 AP

8.2.5.3. Üldkasvatusteaduslikud ja psühholoogilised õpingud 16 AP

8.2.5.4. Pedagoogiline praktika 4 AP

[jõustunud 25.01.2002]

8.3. [kehtetu alates 10.05.2004]

II.2. Doktoriõpe

9. Doktoriõpe toimub nelja-aastase nominaalkestusega (160 AP) õppekava alusel. Doktoriõppekava koosneb:

9.1. doktoriõpingutest - 40 AP;

9.2. teadustööst - 120 AP.

10. Tartu Ülikooli doktoriõppe eesmärk on viia doktorandi teadmised ja oskused rahvusvahelises teadusruumis tunnustatud kõrgprofessionaali tasemele. Doktoranti valmistatakse ette tööks õppejõuna ja teadlasena ülikoolis ja teistes teadusasutustes ning juhtivspetsialistina väljaspool akadeemilist sfääri. Doktorikraadiga spetsialisti kvaliteetse teaduspõhise hariduse põhikomponentideks on tippteadmised ja oskused teadustööks oma erialal, lai teaduslik maailmakäsitlus ning arendus-, juhtimis- ja pedagoogilise töö pädevus.

[jõustunud 30.04.2005]

10¹. Doktoriõpingud jagunevad:

10¹.1. Erialaained – 24 AP.

Erialaainete eesmärk on täiendada ja süvendada erialaseid teadmisi ning oskusi nende teadmiste edastamiseks.

10¹.2. Üleülikoolilised valikained – 8 AP.

Valikainete eesmärk on teadustöö kodumaise ning rahvusvahelise keskkonna ja teadustöö eetika tundmaõppimine; eneseväljenduse ning juhtimis- ja õpetamisoskuste omandamine ja

süvendamine.

10¹.3. Ülikoolis õpetamise praktika – 4 AP.

Õpetamise praktika eesmärk on omandada õppejõu juhendamisel kõrgkoolis õpetamise

kogemus.

10¹.4. Vabaained – 4 AP.

Vabaainete eesmärk on võimaldada üliõpilasel valida väljastpoolt õppekava aineid oma

kompetentsi laiendamiseks ja süvendamiseks.

[jõustunud 30.04.2005]

III. Õppekava avamine

11. Õppekava avamiseks on vajalik esitada ülikooli valitsusele õppekava avamise taotlus. Ülikooli valitsus teeb ettepaneku selle kohta, kas ja missugustel tingimustel õppekava avada. Õppekava avamise taotlus sisaldab:

11.1. õppekava sisu annotatsiooni;

11.2. õppekava ühiskondliku ja individuaalse vajaduse põhjendust, võimaliku õppijaskonna, tema huvide ja vajaduste analüüsi;

11.3. finantsdirektori poolt kinnitatud õppekava maksumuse kalkulatsiooni ja andmeid võimalike finantsallikate kohta;

11.4. teaduskondade vahelise õppekava puhul osapoolte nõusolekut.

[jõustunud 10.05.2004]

12. Ülikooli valitsuses avamiseks soovituse saanud taotluse põhjal koostatakse õppekava projekt koos lisadega ning eesti- ja ingliskeelsete registreerimisblankettidega, mis võetakse vastu vastava teaduskonna nõukogu poolt. Õppekava projekt sisaldab järgmisi andmeid: [jõustunud 10.05.2004]

12.1. õppeainete loetelu koos mahu (s.h Euroopa ainepunktide ülekande süsteemis), ainekoodide ja kontrollivormidega (ka uute õppeainete puhul). Õppeainete nimetused esitatakse eesti ja inglise keeles; [jõustunud 10.05.2004]

12.2. õppeainete valiku võimalused;

12.3. nõuded õppeastme või õppeastmete lõpetamiseks;

12.4. tingimused õpingute jätkamiseks järgmises õppeastmes.

13. Õppekava avamiseks vajalikud lisad on:

13.1. põhjendus eriala õpetamise vajaduse kohta;

13.2. soovitused (kutseliitudelt, ministeeriumidelt või tulevastelt tööandjatelt);

13.3. uue õppekava teostusprojekt üheks nominaalseks õppeajaks (vastuvõtumahud, õppetööks vajalikud ressursid (õppejõud, õppematerjalid, ruumid jne.), nende täiendamise vajadused, õpetamise ajakava);

13.4. õppekava maksumuse kalkulatsioonid ja andmed võimalike finantsallikate kohta;

13.5. eriala juhtivate õppejõudude akadeemiline iseloomustus (teadustöö tulemused ja juhendamine, ülikoolidevaheline ja rahvusvaheline teadusalane koostöö).

13.6. vähemalt kahe kõrgkooli ühise õppekava puhul osalevate kõrgkoolide eelkokkuleppe, milles on reguleeritud iga osaleva kõrgkooli poolt läbiviidava õppe maht ning õppetöö tasustamise põhimõtted ja kord. [jõustunud 10.05.2004]

14. Õppekava registreerimisblanketil on järgmised andmed:

14.1. õppekava ja erialade nimetused eesti ja inglise keeles;

14.2. ülikooli nimi;

14.3. teaduskond;

14.4. valdkond;

14.5. õppekava kood;

14.6. versiooni number ja muutuse kuupäev;

14.7. nominaalse õppeaja kestus aastates;

14.8. õppeaste või -astmed;

14.9. õppekava maht ainepunktides;

14.10. andmed õppekava akrediteerimise kohta;

14.11. vastuvõtu tingimused;

14.12. õppekava sisu lühikirjeldus;

14.12¹. õppekeel; [jõustunud 10.05.2004]

14.13. õppekava eesmärgid;

14.14. antava kvalifikatsiooni /kraadi nimetus;

14.15. kraadi andev nõukogu (doktoriõppes); [jõustunud 10.05.2004]

14.16. lõpetamisel väljastatavad dokumendid;

14.17. teaduskonna nõukogus vastuvõtmise kuupäev;

14.18. Tartu Ülikooli nõukogus (edaspidi ülikooli nõukogu) kinnitamise kuupäev.

14¹. Vähemalt kahe kõrgkooli ühise õppekava registreerimisblanketil on lisaks punktis 14 nimetatule järgmised andmed:

14¹.1. osalevate kõrgkoolide nimed;

14¹.2. lühikirjelduses märgitakse iga osaleva kõrgkooli poolt läbiviidava õppe maht;

14¹.3. lõpudokumente väljastav kõrgkool;

14¹.4. iga osaleva kõrgkooli nõukogus õppekava kinnitamise kuupäev.

[jõustunud 10.05.2004]

15. Avatava õppekava vaatab läbi ülikooli nõukogu õppekomisjon. Õpetajakoolituse õppekavad vaatab enne õppekomisjoni läbi ülikooli õpetajakoolituse nõukogu.

16. Õppekomisjon:

16.1. annab soovitusi avatava õppekava parandamiseks ja täiendamiseks;

16.2. vajaduse korral küsib teiste asjassepuutuvate teaduskondade arvamust;

16.3. teeb ühe alljärgneva ettepaneku:

16.3.1. soovitab ülikooli nõukogul õppekava kinnitada,

16.3.2. soovitab teaduskonnal õppekava täiendada või parandada,

16.3.3. ei soovita õppekava avada.

17. Õppekomisjoni seisukohad edastatakse rektorile.

IV. Õppekava muutused

18. Õppekava ja/või eriala nimetuse muutmise, eriala lisamise õppekavasse või eriala sulgemise õppekavas kinnitab ülikooli nõukogu.

19. Üksiku(te) õppeaine(te) asendamise, kustutamise või lisamisega muutunud õppekava kinnitatakse teaduskonna nõukogus ja esitatakse õppe- ja üliõpilasosakonnale.

20. Kui muudatused õppekavas hõlmavad esialgse õppekavaga võrreldes üle 1/3 kohustuslike õppeainete kogumahust, avatakse uus õppekava.

V. Õppekava sulgemine

21. Õppekava sulgemine tähendab vastuvõtu lõpetamist vastavale õppekavale.

22. Õppekava suletakse teaduskonna nõukogu ettepanekul ülikooli nõukogu otsusega.

23. Õppekava asendamisel loetakse vana õppekava suletuks.

24. [kehtetu alates 10.05.2004]

VI. Õppekavaregister

25. Õppekavaregistrisse kantakse kõik ülikooli nõukogus kinnitatud õppekavad ning nende teaduskonna nõukogus kinnitatud muudatused (õppekava täiendatud versioonid).

26. Õppekavaregistri haldajaks on õppe- ja üliõpilasosakond, kes tagab:

26.1. andmete sisestamise registrisse,

26.2. registri sisu ja algdokumentide vastavuse,

26.3. andmete säilimise ja puutumatuse,

26.4. andmete muutmise kehtestatud korras,

26.5. andmetega tutvumise võimaluse.

27. Ülikooli nõukogus kinnitatud õppekavad registreeritakse Haridusministeeriumis ja need on ülikooli haridustunnistuste (diplomite) väljaandmise aluseks.

28. Õppekavas sisalduvad õppeained peavad olema registreeritud õppeaineregistris.

VII. Rakendussätted

29. Käesoleva määruse punkti 13 ei kohaldata ülikoolihariduse reformi käigus muudetavatele õppekavadele. Õppekomisjonil on õigus käesoleva määruse punktis 13 nimetatud dokumente nõuda juhul, kui ta peab seda vajalikuks.

30. Tunnistada kehtetuks Tartu Ülikooli nõukogu 27. veebruari 1998. a. määrusega nr.1 kinnitatud "Õppekava avamise, hoidmise, muutmise ja sulgemise kord".

31. Käesolev määrus jõustub 1. mail 2001. a.

Akadeemik Jaak Aaviksoo,

Rektor, professor

Ivar-Igor Saarniit

Akadeemiline sekretär