InimesedTeadustööPublikatsioonidRakendusedLiikmele
 
 
  Looduskaitsebioloogia töörühm  
   
   
 
 
  UUDISED       MUU TEGEVUS  
 

Tutvustus

Uudiste arhiiv

Üliõpilastele





 
19.06.14 LKB kodulehekülg on kolinud
28.02.14 Rabasaarte metsataimed – globaalökoloogia kohalikus skaalas
19.11.13 Vähemalt osa hukule määratud oliiv-helksamblikke õnnestus päästa
19.11.13 Metsamajandus võimendab saaresurma mõju elustikule

 

19.06.2014 – LKB kodulehekülg on kolinud

Looduskaitsebioloogia töörühma kodulehekülje uuema versiooni leiab Zooloogia õppetooli koduleheküljelt. Siinset kodulehekülge enam ei uuendata.

 

28.02.2014 Rabasaarte metsataimed – globaalökoloogia kohalikus skaalas

Lääne-kultuuriruumis on saanud juba tavaolukorraks looduslike elupaikade killustumine ja omavaheline isolatsioon, Eestis on see paratamatu lähitulevik. Protsessi võiks võrrelda loodussaarte kujunemisega majandusmaastikus. Looduskaitseökoloogia botaanikute töörühm uuris, et kas üldiselt globaalmustrina tuntud saarte biogeograafia põhimõtteid saaks rakendada ka maastikes – seda siis metsataimede levikumustreid uurides pikaajalise isoleerituse tingimustes. Looduse poolt pakutud võimalusena kastutati uurimisobjektiks ära tuhandeid aastaid suhtelises isolatsioonis olnud rabasaarte metsad. Keskenduti erilistele rabasaartele, mida kutsutakse paekõvikuteks. Paekõvikud on geoloogiliselt omapärased lubjarikkast kivimist koosnevad maakühmud madal-Eesti maastikus. Selgus, et metsades kasvavad rohttaimed suudavad ületada isolatsiooni negatiivset mõju, kui anda neile selleks võimalust väga pikas ajaskaalas. Loodusele vajalik ajaskaala on aga niivõrd pikk, et koosluse seisundit kujundavaks oluliseks teguriks osutus puistu (puurinde) üldine seisund, mida määrab inimtegevus, sest inimmõjulistes rabasid ümbritsevates metsades oli mitmekesisus isegi piiratum kui isolatsioonis.

Liira, J., Jürjendal, I., Paal, J. 2014. Do forest plants conform to the theory of island biogeography: the case study of bog island. Biodiversity and Conservation, vt ka kokkuvõte

 

 
Oliiv-helksamblik
(Cetrelia olivetorum) jalakatüvel
(foto: Asko Lõhmus)

19.11.2013 – Vähemalt osa hukule määratud oliiv-helksamblikke õnnestus päästa

Eelmisel sügisel alustatud oliiv-helksambliku (Cetrelia olivetorum) ümberistutuskatse esimesed tulemused on lootusrikkad. Seenhaigusega nakatunud saarepuudelt koguti oliiv-helksambliku talluseid ja kinnitati nad jalakatele ning sangleppadele (vt 29.11.2012 uudist). Esialgsete hinnangute järgi on enamik ümberistutatud tallusetest uutel puudel kodunenud. Ilma teadlaste sekkumiseta oleksid need samblikud hukkunud koos peremeespuudega.

Pau, M. 2013. Harv samblik jäi ümberistutusel ellu. Postimees

 

 
Hävimisohus kopsusambliku tallus surnud saare tüvel
(foto: Asko Lõhmus)

19.11.2013 – Metsamajandus võimendab saaresurma mõju elustikule

Alates 1990-ndatest Euroopa saaremetsi laastavat seenhaigust on hoolega uuritud puude suremuse seisukohast, aga selle kaudne mõju ülejäänud elustikule on üksnes oletatav. Looduskaitsebioloogia töörühma sambliku-uuringud Rihtemetsa kümnehektarilisel katsealal (vt ka 15.03.2012 uudist) dokumenteerivad esmakordselt looduses saaresurma põhjustatud lokaalseid väljasuremisprotsesse. Kuigi ainult saarepuudel kasvamisele spetsialiseerunud samblikke ilmselt polegi, võivad kohalikud asurkonnad hävida, kui metsamajandus on vähendanud puude liigirikkust metsades ning killustanud vanu metsi niivõrd, et samblikupopulatsioonid on jäänud väikeseks ja isolatsiooni. Niisugustest haruldastest liikidest suri uuritavas metsas viie aasta jooksul üks üle-Eestiliselt ohustatud pisisamblik koos saarepuudega välja, üks suursamblik püsib tänu ümberistutamisele teistele puudele (vt 29.11.2012 uudist) ning veel mitu liiki on äärmises ohus. Isegi hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) päris suur kohalik asurkond (u 730 tallust 74 puul, neist 92% suurtel saartel) pääseb tõenäoliselt üsna napilt – peamiselt tänu sellele, et selles vanas metsas on teise rinde jalakad ja vahtrad kasvanud asustamiseks piisavalt suureks. Viie aastaga hävis valdav osa kopsusambliku asurkonnast, kusjuures liik suutis asustada ainult viis uut puud – kõik surevate saarte läheduses. Seega võib saaresurma mõju elustikule olla majandatavatel metsamaastikel kohati märkimisväärne.

Lõhmus, A., Runnel, K. 2014. Ash dieback can rapidly eradicate isolated epiphyte populations in production forests: a case study. Biological Conservation, 169: 185-188, vt ka kokkuvõte

 

Teated üliõpilastele

 

11.09.2011 - Looduskaitsebioloogia loengukursuse kodulehekülg

Käesolevast õppeaastast alates on Looduskaitsebioloogia loengukursusel olemas e-tugi kodulehekülje näol, mille leiab siit

 

LKB loeng



 
LOORA projekt
 
         
         
         
         
         
         
         
         
             
             
  InimesedTeadustööPublikatsioonidRakendusedLiikmele  
 

Viimati uuendatud  -  19.06.2014  -  kadijairus.ee