15.03.2012 – Püsimetsana majandatud vanas puistus võib elada palju haruldasi samblikke

Metsade säästvaks majandamiseks on väga oluline teada erinevate metsandusvõtete mõju elurikkusele ja eriti just haruldastele liikidele, aga see on äärmiselt raske liigirikaste ja samas vähemärgatavate organismirühmade (nagu samblikud) puhul. Kahe aasta jooksul tegime ühe esimestest katsetest maailmas leida kõik samblikuliigid ja kaardistada harulduste leiupaigad puistu mastaabis, uurides kahte vähesel määral majandatud ning lähestikku asuvat kahehektarist vana salumetsa prooviala Meeksi metskonnas. Välitöömaht ületas kummalgi alal 500 tundi. Alade liigirikkused osutusid väga sarnasteks, kusjuures leitud 223 liigist koguni neli olid Eestis seni teadmata ning 58 liiki looduskaitseliselt tähelepanuväärsed (ohustatud või kaitsealused). Kui kasutasime standardset neljatunnist kiirloendust, mille kohta on olemas suur võrdlusandmestik kogu Eestist (vt 02.08.2009 uudist), siis selgus, et uuritud metsade liigirikkus ületas oluliselt tavapäraste raieküpsete majandusmetsade oma ning oli sarnane põlistele salumetsadele. Meie tulemused kinnitavad, et valikraiega majandatud metsades saab hoida ja kujundada rikkaid samblikekooslusi ja neile olulisi mikroelupaiku ning osaline üleminek lageraietelt püsimetsandusele on vajalik, kui soovime hoida elurikkust kogu metsamaastikul (vt ka 28.01.2011 uudist).

Lõhmus, P., Leppik, E., Motiejunaite, J., Suija, A., Lõhmus, A. 2012. Old, selectively cut forests can host rich lichen communities – lessons from an exhaustive field survey. Nowa Hedwigia (ilmumas).

24.02.2012 – Teaduspreemia põllumajandusmaastike multifunktsionaalsust edendavate uuringute eest

Teist aastat järjest pälvis looduskaitsebioloogia töörühmas tehtav teadustöö kõrge riikliku tunnustuse: Jaan Liira sai 2012. aasta riikliku teaduspreemia põllumajandusteadustes viimasel neljal aastal avaldatud uuringute eest. Preemale esitatud uuringutsükkel (20 rahvusvahelist teadusartiklit ja 7 populariseerivat kirjatükki) keskendub elurikkust ja sellega seotud ökosüsteemide funktsioone (teenuseid) määravate probleemide komplekssele lahendamisele, jälgides põllumajandusmaastikes paljusid elurikkusega seotud uurimisobjekte ja neid mõjutavaid faktoreid ning hinnates trende erinevates regionaalsetes skaalas. Uuringutes avaldatud tulemused aitavad põllumajanduslikku maakasutust ja elurikkusest olenevaid kasulikke protsesse paremini tasakaalustada.

Liira, J. Õgija jäljed maal. 2012. Sirp 11.

13.01.2012 – Parasniisked luhad taastuvad niitmise taasalustamisel suhteliselt kiiremini

Lammialad kuuluvad kogu maailmas ohustatuimate elupaigatüüpide hulka. Eestis on nende seisund maastikulises plaanis küllaltki hea, kuid traditsioonilise majandamise lakkamise järel on varem avatuna püsinud alad tugevasti võsastunud. Alam-Pedja looduskaitseala luhtadel kümne aasta jooksul tehtud uuringud näitavad, et seal, kus intensiivse põllumajanduse mõju on olnud nõrk ja lokaalne liigifond vaesumata, piisab luhtade taastamiseks niitmise taasalustamisest. Taimestiku liigirikkus ja liigiline koosseis taastuvad kiiremini parasniisketel kui väga märgadel aladel. Töö tulemusel selgitati välja mitmed majandustegevuse indikaatorliigid, mille alusel on edaspidi võimalik hinnata lamminiitude taimekoosluste seisundit.

Metsoja, J.A., Neuenkamp, L., Pihu, S., Vellak, K., Kalwij, J.M., Zobel, M. 2012. Restoration of flooded meadows in Estonia - vegetation changes and management indicators. Applied Vegetation Science, 15: 231-244, vt ka kokkuvõte ja kokkuvõte Novaatoris

10.01.2012 – Vanadel mõisaparkidel on potentsiaali asenduselupaigana ohustatud metsaelustikule

Eestis on mõisaparke käsitletud kui ajaloolist kultuuripärandit ja kasutatud kui puhkemaastikku. Vahepealsetel aastakümnetel jäid paljud neist parkidest hooldamata, metsistusid ning omandasid looduslikuma puistu ilme. Värskelt avaldatud uurimusest selgub, et „metsistudes“ on need pargid omandanud uusi väärtusi – parkide kaugemad varjulisemad osad on muutunud parasvöötme laialeheliste metsade analoogideks. Uurimusest selgub, et salumetsade taimed on suutnud levida üle avatud põllumajandusmaastiku mõisaparkide varjulistesse osadesse ning on moodustanud seal looduslähedasi taimekoosluseid. Kasutades taimekoosluste arengut ökosüsteemi üldise seisundi paranemise indikaatorina, annab see põhjust parkidele suurema looduskaitselise tähtsuse omistamiseks ning sellest johtuvalt hooldusmetoodikate mitmekesistamiseks. Viimastel aastatel on hakatud parke taastama ja intensiivsemalt hooldama. Analüüside tulemused näitasid, et mõisaparkide kaugemaid varjulisi osi peaks kujundama ja hooldama looduslähedasemalt, laialeheliste metsade tingimusi jäljendades. Õigesti hooldades on lootust nende parkide elurikkuse jätkuvale kasvule ning samas silmailu lisandumisele pargi külastajatele.

Liira, J., Lõhmus, K., Tuisk, E. 2012. Old manor parks as potential habitats for forest flora in agricultural landscapes of Estonia. Biological Conservation, 146: 144-154, vt ka kokkuvõte