NEFA-Nordeni ehk Põhjamaade etnoloogia ja folkloristika töörühmade (Nordisk Etnologisk Folkloristisk Arbejdsgruppe) ideega tuli lagedale rühm üliõpilasi 1963.aastal Norras Røroses toimunud Põhjamaade etnoloogia konverentsil. Asutajate hulgas olid sellised tuntud tegijad nagu Lauri Honko, Juha Pentikäinen, Åke Daun, Reimund Kvideland jt. NEFA-Nordeni tuumiku moodustasid algusaastatel norralased, rootslased, taanlased ja soomerootslased. Tähelepanu keskpunkt oli üliõpilaste ja noorte uurijate ühendamine. Tähtsaimad tegevusalad olid ühise ajakirja väljaandmine („Nord-Nytt“ ) ja välitööseminaride korraldamine.

Katuseorganisatsioon (NEFA-Norden) ühendab iseseisvaid rühmi (NEFAsid), mis asuvad reeglina ülikoolide juures, kus saab õppida etnoloogiat või folkloristikat. Rühma liikmeteks ongi peamiselt nende erialade üliõpilased, magistrandid ja doktorandid.

Varem andis NEFA-Norden välja ajakirja „Nord-Nytt“. Tartu NEFA liikmete koostatud on ka ajakirja „Nord Nytt“ teemanumber „Estnisk Etnologi“ (Nord Nytt 56, 1994), millele tegid kaastööd Terje Anepaio, Heino Eelsalu, Paul Hagu, Mall Hiiemäe, Tiiu Jaago, Tiia Köss, Jaanus Plaat, Heiki Pärdi, Lauri Vahtre ja Ants Viires.

NEFA ülesanne nii lokaalsel kui ka rahvusvahelisel tasemel on eelkõige üliõpilaste ühendamises. Etnoloogia ja rahvaluule on nii väikesed teadusharud, et elav diskussioon nii kaasmaalaste kui ka teiste maade uurijate vahel on eriti tähtis. NEFA pakub selleks suurepäraseid võimalusi. Oluline on ka etnoloogide ja folkloristide vaheline koostöö, sest see tuletab meelde rahvakultuuri tervikuna: vaimse ja materiaalse kultuuri kokkukuuluvust.