ERGONOOMIA (ergonoomika)
Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele.
Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Ekslik on arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele.
Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö.
Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni.
Ergonoomia areng sai alguse selle sajandi 40-50 aastatel sõjatööstusest. Igat järgnevat aastakümmet iseloomustab oma kindel põhisuund (Shackel).
50-ndad - sõjandusergonoomia
60-ndad - tööstusergonoomia
70-ndad - tarbekaupade ja teeninduse ergonoomia
80-ndad - arvuti- ja tarkvaraergonoomia
90-ndad - kognitiivne ja organisatsiooni ergonoomia
Ergonoomia kasulikkust võib kirjeldada kolme tasandi kaudu:
Riigi tasand
Ettevõtte tasand
Üksikindiviidi tasand
Eestis on ergonoomiaalane teadlikkus väga madal nii riiklikul kui ka üksikisiku tasandil. Paljudele on antud termin ähmane ja aetakse segamini inglise keelse sõnaga "economics". See on tingitud töökaitse ja töötervishoiu alase seadusandlikkuse nõrkusest ning vastava kvalifikatsiooni saanud spetsialistide puudumisest. Paljudes maades antakse esmased ergonoomiaalased teadmised juba koolis ja seda harilikult kehalise kasvatuse raames. Meie koolides puudub aga kahjuks elementaarne rühikoolgi, mis aitaks kujundada inimese suhtumist õigesse kehaasendisse kui elu alustalasse nii sportlikul kui ka vaimsel tegevusel.
Lootust siiski on. 1999 a. märtsis asutati Eesti Ergonoomiaühing, mis koondab enda alla inimesi erinevatelt elualadelt, ettevõtteid, akadeemilisi õppeasutusi ning liite alates meditsiini sfäärist kuni tööstuseni. Kõigil neil liikmetel on ühine eesmärk: ergonoomialase teadlikkuse tõstmine ja ergonoomia printsiipide rakendamine igapäevaellu. Ka Eesti Füsioterapeutide Liidus leidub selle valdkonnaga tegelevaid inimesi.
Suurema tõukejõu ergonoomiaalasele tegevusele peaks andma Eesti Vabariigi plaanitav ühinemine Euroopa Liiduga, kus on Euroopa Nõukogu poolt täpselt paika pandud direktiivid erinevate töökeskkondadele ning mille täitmist ka nõutakse.
Loodame, et kunagi saab Eestis veidi kummaliselt kõlav mõte "Töötan ergonoomiliselt" väga enesestmõistetavaks.