ERGONOOMILINE TÖÖKOHT JUST SINULE - TEE SEDA ISE !

• Nõuded mööblile, valgustusele, värvidele
• Arvutitöökeskkonnas kasutatavad lisavahendid, võimalused.

Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja funktsionaalsus. Uue bürooruumi sisustamisel tuleks lähtuda eelkõige sealsete töötajate vajadustest. Seda eriti väikeses kollektiivis. Allpool toodud nõuandeid võiksite kasutada nii uue mööbli, ostul kui ka oma praeguse töökoha ergonoomilisemaks muutmisel.

G KONTORITOOL

Tooli jalg

• mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem
• rataste olemasolu

Iste

• laius 45 < cm
• ümarate äärtega
• pikkus 40< cm
• võimalus reguleerida kallet, pöörlev Istme kalle alla annab koheselt lülisambale õige asendi.

Seljatugi

Seljatugi on tooli tähtsaim osa, millele tuleb pöörata kõige rohkem tähelepanu. Hea seljatoega tooli valimisel vähendate oluliselt istuva tööga kaasnevate alaseljaprobleemide tekke riski.

• Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi (ptk. Arvutitööst kõige enam ohustatud kehapiirkonnad ). Tänapäeval on kallitele toolidele nimmetoetus juba sisse disainitud. Tavalistele toolidele aga on alati võimalus paigaldada nimmepatju (küsi "Tervisekaubad" poest). Soovitavaks nimmetoe paksuseks loetakse 3-5 cm. Parim, mis olla saab on seljatoe sisse disainitud reguleeritav aerodünaamiline nimmetoetus (vt. www.bodybuilt.com)

• Seljatoe kõrgus ja kalle peavad olema reguleeritavad. Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral.
• Hea tool võib olla ka lühikese seljatoega kui on selja nimmeosa korralikult toetatav. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm. Operaatortööde puhul on soovitav kasutada kõrge seljatoe ja reguleeritava peatoega tooli.
• Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav.

Käetoed

• Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta.
• Käetugede omavaheline kaugus võiks olla 48–55 cm
• Pikkus ~20-25 cm
• Samuti võiks olla reguleeritavad käetugede kõrgus ja kaugus.

Näide heast toolist. Toolile on juba sisse disainitud nimmetoetus.

G KIILUGA TOOLID, RATSATOOLID

• Ettepoole suunatud istme kaldega saavutatakse automaatselt õige selgroo asend.
• Seljatoe vajadus kaob.
• Soovitav eelkõige inimestele, kellele ei meeldi kasutada seljatuge või kellel puudub harjumus kontrollida oma asendit.

G LAUD

• Vajaliku tööpinna suurus on eelkõige sõltuv töö iseloomust. Juhul kui kuvar paikneb samal tasapinnal töölauaga oleks vajalik laua laius kuvari paiknemise kohal ~105 cm.
• Kui kuvar paikneb laual, mis asetseb töölauast madalamal, on piisav tööpinna laius 40-60 cm.
• Õige ja vähest kontrolli vajava istumisasendi saavutab kõige paremini lauaga, kuhu on istumiskohale sisse disainitud kaar. See võimaldab eelkõige kätele hea tööasendi.
• Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist :
• Jalad peavad toetuma kindlalt maha.
• Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge.
• Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi.
• Tööpinnast madalamal paikneva kuvarilauaga töölaud on arvutitööks parim. Selleks ei pea ostma spetsiaalset lauda. Sama hästi võib kasutada ka madalamat kappi, lauda, mis on põhilauast 8-10 cm või kuvarijala kõrguse võrra madalam. Suurt tähelepanu tuleb pöörata sellele, et töölaua kõrgus vastaks töötaja kasvule, vastasel juhul võib olla tulemus puhtalt ebaergonoomiline!

G KUVAR

• 15” kuvarile tuleks eelistada 17”
• Pildi parim sagedus silmadele oleks 85 Hz. Sagedust ja pildi kontrastsust on võimalik ise reguleerida kuvari allservas paiknevate nuppude abil.
• Soovitavaim kaugus silmadest oleks 60-70 cm, maksimaalne lubatud lähedus 30 cm ja seda 15” kuvari puhul.
• Kuvari madal asetus säilitab silma normaalseks funktsioneerimiseks vajaliku silmavedeliku hulga, mistõttu silmad väsivad päeva lõpuks vähem. Kui kuvar asetseb silmade kõrgusel või veel kõrgemal, on silm avatud ja laud liiguvad vähe. See on üks peamisi silmaärrituse ja väsimuse põhjuseid.
• Soovitav vaade kuvarile on silma horisontaalist 20-30° all.
• Kuvar peab paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes.
• Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast. Õpi töötama silmadega.
• Ära tööta kuvariga pimedas ruumis.
• Kuvari pildi nähtavust saab parandada muutes programmide raamistiku, menüüde ja toolbar'ide värvi. Selleks klõpsa desktop'il paremat hiire nuppu, vali kiirmenüüst Properties->sakk Appearance->Scheme, vali antud listist endale sobiv -> Apply -> Ok. Silmadele rahustavalt mõjub näiteks Spruce. Antud nipp on eriti soovitav väikeste ja vanemate kuvarite puhul.
• Et silmi vähem väsitada suurenda teksti tähesuurus näiteks 14 või veelgi suuremaks. Alati on võimalus seda väiksemaks ja vastavalt vajadusele muuta.

G KLAVIATUUR

• Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega.
• Küünarvarte toetamine terves ulatuses vähendab pinge tekkimise võimalust õlavöötme trapetslihases ja ka randme ülekoormusest tingitud probleeme. Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm.
• Liigutatava klaviatuurlaua puhul kasuta küünarvartele stabiilsuse andmiseks tooli käetugesid, asetades küünarvarred ühele joonele klaviatuurlaua sahtliga.
• Kui ülesanded või tervislikest põhjustest tulenevad vajadused seda nõuavad, kasuta jaotatud klahvistikku.

G RANDMEPADI KLAVIATUURILE, HIIRELE

• Aitab ära hoida ja leevendada kiirel sisestamisel tekkivat pinget randmetes.
• Vähendab võimalust valedeks ja ebatervislikeks töövõteteks.

G HIIR

• Muretse endale hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega hiir. Väga hea on rolleriga hiir.
• Kasuta töötamisel hiirt nii vähe kui võimalik. Küsi arvutispetsialistilt või loe mõnest arvutiõpikust, kuidas asendada hiire tööd klahvidega. Microsoft Word´i ja Excel´i puhul on see paljude põhioperatsioonide puhul teostatav.

• Leia oma käele sobiv hiirepadi. Soovitav oleks, et see on koos randmetoetusega.
• Hiire ja padja parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval, kuvari raami parem või vasakpoolse äärega ühel joonel.
• Õpi hiirt kasutama mõlema käega. Nagu paremalgi käel, on ka vasakul võimalik põhioperatsioone sooritada nimetissõrmega.

G DOKUMENDIHOIDJA

• Hõlbustab teksti sisestamist.
• Vähendab ebasoovitavaid liigutusi kaelast.
• Aseta kuvariga kohati ja sellise nurga all, et tekst oleks koheselt jälgitav.

G TELEFON, KUULARID

• Töö puhul, mis seisneb pidevas telefonivestluses, tuleks kindlasti kasutada KUULAREID. Need muudavad vestluse meeldivamaks ja edukamaks, vältides samal ajal ka lihaspinge teket ning verevarustuse häirumist kaelas.
• Lauatelefon peaks paiknema käeulatuses.

G TÖÖRUUMI TEMPERATUUR, ÕHUNIISKUS, ÕHULIIKUMISKIIRUS

• Soovitav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2
• Liiga soe ja umbne ruum põhjustab lihaspinget ja langetab lihaste võimet taastuda.
• Õhuliikumiskiirus ei tohi ületada 0,1 m/s

G VALGUSTUS

• Oluline on, et tööruum või -koht oleks ühtlaselt valgustatud.
• Kasuta ära loomuliku valguse juurdepääsu nii hästi kui saad ja arvesta seda töökoha paigutusel.
• Loomulik valgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega.
• Kuvariga pole soovitav töötada pimedas ruumis.
• Kasutada võib nii üldvalgustust või tervet töökohta valgustavat kohtvalgustust.
• Valgustust ja selle hajuvust mõjutab oluliselt ruumi ja vaheseinte värvigamma. Valged pinnad peegeldavad valgust, tumedad värvid neelavad.
• Vaheseinad piiravad oluliselt loomuliku valguse hajuvust.