ARVUTITÖÖST KÕIGE ENAM OHUSTATUD KEHA PIIRKONNAD

• Mõningate teadusuuringute statistika
• Kehapiirkonnad ja vaevused
• Lülisammas ja anatoomilised kõverused
• Valu ja disaini tabel

• Teadusuuringute statistika.

Paljud arvutitöökeskkonnas läbiviidud uuringud näitavad vastupidist sellele, mida inimesed tegelikult arvavad. Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tingimustes, kus kuvarid on väikesed ja vanemat tüüpi ning ruumi valgustustingimused on halvad ning õhuniiskus alla normi, osutub antud fakt ka tõeseks. Silmade tervisliku seisundi määravad mitmed töökeskkonna füüsikalised faktorid ja põhjuse väljaselgitamine eeldab mitmeid mõõtmisi.

Lihaste funktsionaalne seisund sõltub aga otseselt inimesest endast, tema terviseteadlikkusest, kehaehitusest ja stressitaluvusest.

Laubli uuringus (1986) küsitleti 212 arvuti taga töötavat naist , et välja selgitada nende tööga kaasnevad kaebused kehapiirkondade lõikes. Selgus, et uuringurühmast esinesid :

41% kaelapiirkonna probleemid

32% alaseljavalu

27% probleemid randmete ja kätega

22% küünarvarte probleemid

17% vaevused küünarnukkides

14% kaebused peas ja silmades

6% jalaprobleemid

Suure skeletilihassüsteemi kaebuste protsendi andis teinegi uurimus, mis viidi läbi ühes USA kindlustusfirmas 1996 a.

Küsitleti 139 meest ja naist, kes kuulusid vanusevahemikku 20 - 64 a.

Nendest 81% esinesid skeleti-lihassüsteemi kaebused.

71% kaebasid üldist väsimust.

45% esines nägemisprobleem.

• Kehapiirkonnad ja vaevused

Vaevuste all tuleb mõista järgmisi tundmusi kehas:

erinevat liiki valu

jäikus - lihastes, liigestes

kehaosade "suremine"

"sipelgate jooksmine"

piiratud liikuvus

lihasjõu langus

surisemine

krambid

sügelemine

uimasus

torked

turse

jt.

Lülisammas ja anatoomilised kõverused.

Madala terviseteadlikkuse ja puuduste tõttu kooli anatoomiaõpetuses on paljudel inimestel tekkinud arvamus, et selgroog on sirge telg meie kehas. Tegelikult on aga selgrool oma loomulikud kõverused, mida nimetatakse anatoomilisteks kõverusteks. Need on tingitud selgroolülide erinevast suurusest ja ehitusest ning annavad meie kehale kaunid vormid ja nõtkuse. Selgroo külge kinnituvad nii selja kui kõhulihased, millede ülesandeks on sirutada ja stabiliseerida lülisammast, osaleda roiete tõstmisel, selgroo pööramisel. Seega on selja hoidmisel tervena oluline treenida nii selja- kui ka kõhulihaseid.

Selgroo lülidevahekettad

Selgroolülide vahel paiknevad lülidevahekettad e. diskid. Need tagavad lülisamba lülide omavahelise ühenduse, liikuvuse, kasvu pikkusesse ja täidavad amortisaatori funktsiooni. Diskil võime eristada kahte ehituslikku osa: fibroosvõru ja sültjat säsituuma. Mõlemad osad omavad suurt tähtsust lülisambale mõjuvate jõudude summutamisel. Aastatepikkune vale kehaasend või suurte raskuste tõstmine põhjustab lülidevaheketastes mikrotraumasid. Nende tulemusel võib säsituum lülivahekettast välja sopistuda ja saavutab kontakti seljaaju või seljaajunärvidega, avaldades survet. See on hetk, kui inimene hakkab tundma valu, protsess ise aga on kestnud juba pikka aega.

G

Miks on vajalik meeles pidada lülisamba anatoomilisi kõverusi?

• Anatoomiliste kõveruste, eelkõige nimmelordoosi säilitamine on esmane tingimus õige istumisasendi saavutamiseks.

• Anatoomiliste kõveruste säilitamisel mistahes tegevuse, sealjuures ka magamise korral, langetate seljalihaste ülekoormusest tingitud haiguste tekke võimalust.

• Teave lülisamba anatoomilistest kumerustest aitab valida õiget tooli, mis on esmane samm seljaprobleemide vältimiseks.

• Parim viis lülisamba haiguste ennetamiseks. Lülisamba muutustest tulenevate haiguste teke on tihedalt seotud inimese enda, tema poolt sooritatavate töövõtete õigsuse ja elurežiimiga. Rõhutatud tähelepanu pööramise vajalikkus on seotud eelkõige luu-lihaskonna haiguste kumulatiivse iseloomu ja iseloomuliku pikaldase välja kujunemise ajaga. (vt. ptk. Ergonoomiline arvutitöökeskkond. Probleemi aktuaalsus.)

• Vale asendi korral lordoosid muutuvad küfoosideks. Samuti võib vale kehaasendi tulemusel mõni lülisamba osa kalduda ka küljele - SKOLIOOS.

Peamised valest kehaasendist tingitud häired organismi talitluses - töövõime languse põhjustajad.

1. Lihaste düsbalanss e. tasakaalust väljas lihased
2. See avaldub peamiselt seljalihaste puhul selgroost ühele poole jäävate lihaste ülesirutuses ja teiste lühenemises.
3. Verevarustuse halvenemine, mis halvendab lihastalitlust ja kiirendab lihaste väsimist.
4. Kompressioon e. surve närvidele – langetab lihasvõimsust, närviimpulsside ülekanne lihastele on häiritud.
5. Rühivigade teke –selgroolülide nihkumine ja selgroo uue kuju tekkimine.

VALU JA DISAINI TABEL