pais.gif (38061 bytes)
Hammaste areng
ja suhulõikumine
Hamba-lõualuusüsteemi
anomaaliate profülaktika
Hambakaaries ja
selle ennetamine
Suuõõne
hügieen
Parodondi
haigused
Hamba
traumad
  
Hambakaaries ja selle ennetamine Avaleht


Hambakaariese profülaktika e. ennetamine

Profülaktika eesmärk on ära hoida kaariese teket ja ennetada selle komplikatsioone. Sõltuvalt lapse vanusest kasutatakse kambakaariese ennetamisel erisuguseid menetlusi.

Varase ennetuse eesmärk!

Siia rühma kuuluvad imikud ja väikelapsed.

Suuõõnt ja hammaskonda jälgitakse alates 6. elukuust. Õige toitmine kindlustab lapse organismi kõigi vajalike toitainetega. Valesti teevad vanemad kes annavad imikule õhtuti juua magusat teed, mahla või meevett ja jätavad lutipudeli imemiseks. Pärast söötmist ei tohi jätta suhu ka piimaga lutipudelit. Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule.

Imiku ja väikelapse suulimaskest on väga õrn ja tal puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu. Mikroobide paljunemisoht on siis, kui lapsevanem niisutab lapse lutti oma suus.

Kaariese ennetamise meetmete hulka kuulub ka fluori andmine. Eestis varieerub joogivee fluoriidisisaldus palju (0,02 - 5,0 mg F/l). Normaalne on 0,8 - 1,2 mg F liitri kohta. Kagu- ja Lõuna-Eestis võib hambaarsti soovitusel anda lapsele alates 6. - 7. elukuust väikestes annustes fluori (tabletid 0,25 mg/F). Fluori toime on kõige tõhusam hammaste arengu perioodil, hiljem ei ole sellest palju kasu.

ESMANE profülaktika

Jäävhammaste suhulõikumise ajal on kaariese tekke vältimine väga oluline.

Lapsel peab olema kujundatud kindel toitumistava.

Laps peab saama kõiki vajalikke toiteaineid. Kui lastele antakse 1. - 2. eluaastal vähe magusat süüa ,on laste hambad kaariesevabad. Varakult peab harjutama sööma nii toorest kui ka keedetud juur- ja aedvilja.

Kollektiivsete profülaktikameetmete rakendamine algab lasteaias ja algklassides. Koolitoidus peavad olema süsivesikud, valgud ja rasvad õiges vahekorras. Vajalikud on mineraalained (peamiselt kaltsium), samuti (A-, D- ja C-) vitamiinid.

Hammaste pesemine koolis ja lasteaias.

Lapsed peavad pärast sööki pesema hambaid nii lasteaias kui ka koolis. Lasteaias omandatud harjumust tuleb jätkata koolis. Algklassides kontrollib hammaste puhastamist klassijuhataja. Hammaste puhtuse kontrollimiseks võib närida tablette, mis värvivad hambapinnal oleva katu erepunaseks. Laps saab siis ise peeglist kontrollida, kas hambad on puhtad.

Kuni 12-aastastel koolilastel võib katta hammaste mälumispinnad fluori ja kaltsiumi sisaldava geeli, laki või hermeetikumiga (sealant). Seda teeb kooli hambaarst. Kui laps elab vähese fluorisisaldusega joogivee piirkonnas võib loputada suud 0,5 - 1,0% naatriumfluoriidilahusega 

Ksülitooli sisaldav närimiskumm pidurdab kaariest tekitavate streptokokkide paljunemist ja kummi mälumine mõjub hammastele puhastavalt.

TEISENE profülaktika

Ära hoida uute karioossete defektide teket, vältida komplikatsioone, nagu hambasäsi- ja hambajuureümbrise põletikke. Sellesse rühma kuuluvad nii lapsed, noorukid kui ka täiskasvanud.

Kui jäävhambad osaliselt veel lõikuvad, võib katta hambad silantidega.

KOLMANDANE profülaktika 

on hammaskonna mälumisfunktsiooni taastamine proteesimise, hammaste iinimise (lahastamise) või ortodontilise raviga. Tuleb vältida edasist hammaste kaotust, nende liikumist või hambumusanomaalia sülumisfunktsiooni taastamine proteesimise, puudusel.



Fluor ja hambahaiguste profülaktika

Kaariese profülaktikas kasutatakse fluoriidide manustamist kahel viisil:

- enteraalne ehk suu kaudu sissevõtmine,
- lokaalne ehk paikne aplitseerimine

Enteraalne fluoriidi manustamine on sobiv kaariese profülaktika meetod neis piirkondades, kus joogivee fluoriidikontsentratsioon on alla 0,5 mg/l. Tuntumad meetodid fluoriidi organismi viimiseks on järgmised

- Joogivee tsentraalne fluoreerimine, mida kasutatakse suurlinnade järvedest ja veehoidlatest saadava fluorivaese joogivee puhul. Vee fluoreerimine on kallis ja ebaökonoomseks teeb selle ka asjaolu, et tarbitava joogivee osa on suhteliselt väike, rohkem kulub vett tööstuse jaoks.

- Fluoriiditablettide manustamine on ette nähtud laste hammaste arengu perioodil, eriti mineralisatsiooni ajal. Tablette võetakse hommikul pärast sööki vastavalt hambaarsti määratud doosile 200 250 päeva. Väikelastele on soovitatav tabletid lahustada vees ja lisada lahus söögile või joogile. Tabletti on soovitatav aeglaselt suus imeda, lükates seda keelega pidevalt piki suuesikut. Sellega saavutatakse hea kontakt hambakatuga ning katubakterite paljunemine pidurdub.

Rahvusvaheliselt on soovitatud järgmist doseerimist:

- kuni 2. eluaastani 0,25 mg F päevas,
- 4. eluaasta lõpuks 0,50 mg F päevas,
- alates 5. eluaastast 1,00 mg F päevas

Fluoriidipreparaatide seespidine kasutamine muutub põhjendamatuks siis, kui kõik jäävhambad on suhu lõikunud ja hambajuured välja kujunenud. Vanuse piiriks võib pidada 12. eluaastat.

Fluoriidide paikne manustamine on oluline vahend hambakaariese profülaktikas, sest fluor satub otsekontakti hambaemailiga ja selle tagajärjel moodustub emailikristallides vastupidav fluorapatiit.

Paikselt võib fluoriidi manustada mitmeti. Sagedamini kasutatakse järgmisi viise:

- fluoriidi aplitseerimine lakina või geelina 3-4 korda aastas;
- fluoriidilahustega immutatud aplikatsioonid;
- mälumispinna vagude katmine fluoriidi sisaldavate hermeetikumidega ehk silandiga;
- fluoriide sisaldava hambapasta pidev kasutamine.

Kõik eeltoodud ravivõtted on kõige suurema profülaktilise toimega hammaste arengu perioodil kuni 12. eluaastani. Fluoriidi sisaldava hambapasta kasutamise näidustused on piiramatud ja seda kasutatakse kogu elu.

Kaariese profülaktikas tuleb arvestada Eesti eri piirkondade joogivee fluorisisaldust. Eestis on põhjavee ja tarbitava vee fluorisisaldus väga erinev. Eri piirkondade jaoks on koostatud neli programmi, kus on arvestatud kohalikus joogivees sisalduvat fluoriidi hulka. Profülaktikas kasutatakse kogu organismi mõjustavaid kaltsiumi ja fluori tablette ning hambaemaili paikset mõjustamist fluori sisaldavate ainetega - hambapastad, lakid, silandid.

Joogivee fluoriidisisaldus 0,1 - 0,3 mg/l
I piirkond. Peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eesti: Põlva, Võru ja Valga ümbrus.
A. Fluori suu kaudu manustamiseks võib kasutada naatriumfluoriidi- tablette annustes 0,25 mg, 0,5 mg ja 1,0 mg. Hambaarst määrab vajaliku annusega tabletid lapse vanust ja hambaemaili seisundit silmas pidades. Tablette võetakse regulaarselt ühe aasta jooksul vähemalt 250 päeva. Tablette tuleb võtta pärast sööki ja hoida neid veidi aega suus. Naatriumfluoriidilahust võib lisada ka mahladele jt jookidele. Vaheaja võib teha suvel, kui lapsed joovad rohkem vett. Nende piirkondade elanikud võivad joogiks kasutada ka mineraalvett Värska, Tartu vesi vm, mille fluorisisaldus on optimaalne (0,9 - 1,2mg/l) ja juua vähemalt üks klaas päevas, väikelapsed vähem.

B. Lokaalse profülaktika hulka kuulub suur hulk meetodeid, mida kasutatakse hambaemaili tugevdamiseks ja seda võimalikult kiiresti pärast jäävhammaste suhulõikumist.

Fluoriühendeid kantakse ka hambapinnale. Selleks võib kasutada 1-2% naatriumfluoriidilahust, suu loputamiseks kasutatav naatriumfluoriidilahus on 0,1 - 0,5%-line. Mõjuvamad on lakid ja geelid, mis kleepuvad hambapinnale pikemaks ajaks.

Piirkonnas võib pidada kõige tõhusamaks vahendiks hammaste mälumispindade vagude katmist hermeetikumide ehk silantidega kohe pärast hammaste suhulõikumist.

Kõige kergem ja tõhusam on süstemaatiline ja hoolikas hammaste pesemine 2 - 3 korda päevas fluori sisaldavate hambapastadega. Õiget hammaste pesemist on soovitatav õppida hambaarsti juures. 
Ksülitooli sisaldav närimiskumm (Xylifresh) pidurdab streptokokkide paljunemist hambakatus ja on oluline kaariese teket pidurdav vahend. Närimiskummi tuleks kasutada vahetult pärast sööki. Kaks korda aastas eemaldab hambaarst ladestused kõikidelt hamba pindadelt ja töötleb neid profülaktiliste pastadega.

Joogivee fluoriidisisaldus 0,3-0,7 mg/l.
II piirkond. Hõlmab Tallinna, Paidet ja Viljandit jm.
A. Siin võib manustada fluoritablette, hulga määrab hambaarst. 

B. Paikselt kasutada fluoriide sisaldavaid lakke, geele ja mälumispindade silante, loputada suud naatriumfluoriididilahusega. Hammaste puhastamisel kasutada fluoriga hambapastasid. Pärast sööki närida ksülitooliga närimiskummit. Kaks korda aastas lasta hambaarstil puhastada hambad katust ja ladestusest.

Joogivee fluoriidisisaldus 0,8-1,5 mg/l.
III piirkond. Põhiliselt Tartu, Lääne-Virumaa ja Harjumaa.
A. Suu kaudu ei soovitata fluoriide manustada, piisab optimaalse mineraalainesisaldusega joogiveest.

B. Kasutada fluori sisaldavaid lakke, geele ja silante. Häid tulemusi annab süstemaatiline hammaste puhastamine ja fluori sisaldavate hambapastade kasutamine. Üks kord aastas eemaldada hammastelt katt. Soovitatav on kasutada pärast sööki ksülitooliga närimiskummi.

Joogivee fluoriidisisaldus üle 1,6 mg/l.
Pärnu, Virtsu, Haapsalu ja Lääne-Eesti rannikualad. Kohati on tegemist joogivee toksilise fluorisisaldusega (kuni 6,0 mg/l), mille toimel võib välja kujuneda iseloomulik hambaemaili struktuuri kahjustus - fluoroos. Sellel puhul on hambaemailil valged laigud, triibud ja email võib tuhmuda.

A. Lapse organismile ja arenevale hammaskonnale normaalse arengu tagamiseks kasutada joogiks vett, mis ei sisalda fluori üle 0,8 mg/l-. Rohkem tuleks juua naturaalset mahla, piima või jogurtit.

Puhastada hambaid süstemaatiliselt kaks korda päevas ja eemaldada katt üks kord aastas. Häid tulemusi annab hammaste mälumispindade katmine ilma fluorita silandiga. Pärast sööki kasutada ksülitooliga närimiskummi.