- Definitsioon. Psoriaasi esile kutsuvad faktorid
Psoriaas on pärilikul teel edasikanduv kroonilise kuluga
nahahaigus, mis väljendub selgelt piirdunud pruunikaspunase värvuse ja ketendava pinnaga
laikudena nahal (Vt foto: psoriaatiline
atropaatia). Kuna haiguse puhkemiseks vajalike geenide penetratsioonivõime
on küllatki nõrk, ei pruugi psoriaas igas põlvkonnas kaugeltki mitte avalduda. See
tähendab, et psoriaasihaige lapsel on tõenäosus psoriaasi tekkeks oluliselt suurem kui
tervete vanemate lapsel, aga seda siiski eelkõige soodustavate faktorite esinemise
korral. Psoriaasi soodustavateks faktoriteks on stress, mure, ülepinge, maksa
fermentatiivse süsteemi nõrkus, liiga rasvane ja vürtsikas toit.
- Psoriaasi esinemissagedus
Psoriaas esineb umbes 2% rahvastikust. Alla 5-aastastel lastel
esineb psoriaasi väga harva. Kõige sagedasemaks haigestumise vanuseks on 22. eluaasta.
- Psoriaasi kliiniline avaldumine
Psoriaasile on omane selgelt piirdunud laik, mis on
- ümbritsevast nahast veidi kõrgem;
- pruunikaspunase värvusega;
- kaetud hõbevalge ketuga.
Tüüpilised psoriaasi paiknemiskohad nahal on
- küünarnukid;
- põlved;
- sääred;
- ristluupiirkond;
- juustega kaetud peanahk.
Psoriaasikolded võivad aga ka laatuda ja katta suuri pindu nii
jäsemetel kui kehatüvel. Dissemineerunud psoriaasivormide korral võib psoriaas levida
üle kogu keha. Psoriaasist võivad olla haaratud ka küüned ja liigesed.
- Sagedamini esinevad psoriaasi avaldusmivormid
4a Psoriasis vulgaris nummularis – laiguline psoriaas.
Kõige sagedasem psoriaasi avaldusmisvorm, millele on omane suhteliselt rahulik kulg ja
sageli paks ketendus haiguskollete pinnal.
4b Psoriasis vulgaris guttata – tilgakujuline psoriaas.
Psoriaasikolded on tilgakujulised, neid on palju ja nad on laiaulatusliku
lokalisatsiooniga. Sageli tekib see psoriaasivorm peale tonsilliiti. Tilgakujuline
psoriaas allub suhteliselt hästi ravile.
4c Psoriasis vulgaris papulopustuloia – mädavilliline
psoriaas. Lokaliseerub tavaliselt kas jalataldadel või peopesadel. Haiguskolde pinnal on
lisaks tavalistele lööbeelementidele ka mädaga täidetud villikesed. See psoriaasi vorm
allub suhteliselt halvasti ravile.
4d Psoriasis vulgaris inversa – voltides esinev psoriaas. See
psoriaasivorm lokaliseerub kubemevoldis, nabas, kaenlaalustes ja/või rindade all. Haiguse
taandarengut takistab kahjustunud pindade pidev märgumine higistamise tulemusena.
4e Erythroderma psoriatica – psoriaatiline erütrodermia.
Psoriaasi kõige raskem avaldumisvorm, mis võib haarata kogu naha pinna. Allub halvasti
ravile.
4f Arthropathia psoriatica – psoriaatiline liigesekahjustus.
Selle haigusvormi puhul esinevad tavaliselt paralleelselt nii psoriaasi nahanähud kui ka
liigesekahjustus. Psoriaatiline artropaatia on reeglina tüsistuseks psoriaasi
nahavormidele, eriti psoriaatilisele erütrodermiale. Psoriaatilise artropaatia prognoos
on tavaliselt parem kui reumatoidartriidi puhul, kuid esineb ka halvasti ravile alluvaid,
sageli retsidiive andvaid haigusvorme.
4fa Psoriaatilise artropaatia esinemissagedus. 5-7% psoriaatikutest
põeb ka artriiti. Raskekujuliste psoriaasivormide puhul esineb artiiti umbes 40%. HLA –
27 – positiivsusega ei pruugi kaasneda psoriaatilist artropaatiat.
4fb Psoriaatilise artropaatia kliiniline avaldumine. Kui psoriaasihaige
põeb kroonilist artriiti ja kliinilised uuringud näitavad, et tegemist pole muude
artriidivormidega, siis ongi tegemist psoriaatilise artriidiga. Artriit võib esineda ka
enne psoriaasi nahavormide teket. Sellel juhul on diagnoosimisel oluline pöörata
tähelepanu pärilikkuse faktorile ja küüneplaadis esinevatele muutustele.
Psoriaatilise artropaatia kliiniline avaldumine:
- valulikkus liigestes;
- liigeste asümmeetriline haaratus või ainult ühe liigese haaratus;
- kõige enam lokaliseerub psoriaatiline artropaatia sõrme- või varbaliigestes
(erinevalt reumatoidartriidist);
- psoriaasikolded nahal;
- psoriaatilised muutused küüneplaadil;
- negatiivne reumatoidfaktor;
- daktüliit (nn. vorstsõrm või –varvas);
- valud kõõluste kinnituskohtades;
- sakroiliit või spondüliit;
- haavandid jäsemeliigeste piirkonnas.
- Psoriaasi ravi
Psoriaasi ravi on pikaajaline ja individuaalne. Üldjuhul jaotatakse
psoriaasi ravi kahte:
- ravi retsidiivi e. haigushoo ajal;
- profülaktiline ravi – haigushoogude vahel, et lükata retsidiivi teket võimalikult
edasi.
Haigushoo ajal tehtav ravi peab olema kompleksne ja rangelt
individuaalne. Tuntakse järgmisi ravi võimalusi:
5a Psoriaasi lokaalne ravi.
5aa kivisöe tõrva sisaldavad preparaadid
5ab kortikosteroide sisaldavad preparaadid
5ac kaltsipotriooli (D3 vitamiini analoog) sisaldavad preparaadid
5ad salitsüülhapet ja/või väävlit sisaldavad preparaadid (omavad
koorivat toimet)
5b Psoriaasi fototeraapia
5ba UVB (ultraviolett-B-kiirgus) ja UVA (ultraviolett-A-kiirgus)
5bb PUVA (psoraleen + UAV) on kõige efektiivsem valgusravimeetod, mida
võib läbi viia kümblus-, salv- või tablettmeetodina
5c Psoriaasi süsteemne ravi
5ca tsütostaatikumid (metotreksaat)
5cb retinoidid
5cc tsüklosporiin
5cd mittesteroidsed põletikuvastased vahendid PA puhul
5ce kullapreparaadid PA puhul
Psoriaasi süsteemset ravi kasutatakse resistentsete psoriaasivormide
korral. Kindlalt on psoriaasi süsteemne ravi näidustatud psoriaatilise artropaatia
korral. Psoriaasi süsteemne ravi on keeruline ja kuulub kindlalt eriarsti kompetentsi.
Kõik psoriaasi raviks kasutatavad süsteemsed vahendid on suhteliselt toksilised, võivad
anda tüsistusi ja kahjustada erinevaid siseorganeid. Seetõttu eeldab nende
kasutuselevõtt professionaalsust ja patsiendi hoolikat jälgimist.
5d Füsioteraapia psoriaasi puhul
Psoriaatilise artropaatia puhul on teatud raviperioodis
näidustatud ka kõikvõimalikud füsioterapeutilised protseduurid – ravivõimlemine,
massaazh . Kui patsiendil esineb ülekaalu, siis oleks vaja sellest vabaneda, et
vähendada koormust kahjustunud liigestele.
Psoriaatilise artropaatia puhul oleks eriti soovitav ainevahetust
reguleeriv massaazh , mille tulemusena oluliselt kiireneb ainevahetus, samuti diurees, ja
organismist viiakse välja nn. toksilised ainevahetuse jääkproduktid.
Häid ravitulemusi on psoriaatilise artropaatia puhul andnud ka
paastumine koos paralleelse ainevahetust reguleeriva massaazhiga. Loomulikult on kõik
need võimalused äärmiselt individuaalsed ja teostatavad ainult kindlas ravietapis.
Psoriaatilise artropaatia ägenemise korral on kindlasti vajalik süsteemne ravi, mille
ordineerimine tuleks usaldada ainult vastava eriala spetsialistidele.