Tagasi

 

 

PSORIAAS

 

  1. Definitsioon. Psoriaasi esile kutsuvad faktorid
  2. Psoriaas on pärilikul teel edasikanduv kroonilise kuluga nahahaigus, mis väljendub selgelt piirdunud pruunikaspunase värvuse ja ketendava pinnaga laikudena nahal (Vt foto: psoriaatiline atropaatia). Kuna haiguse puhkemiseks vajalike geenide penetratsioonivõime on küllatki nõrk, ei pruugi psoriaas igas põlvkonnas kaugeltki mitte avalduda. See tähendab, et psoriaasihaige lapsel on tõenäosus psoriaasi tekkeks oluliselt suurem kui tervete vanemate lapsel, aga seda siiski eelkõige soodustavate faktorite esinemise korral. Psoriaasi soodustavateks faktoriteks on stress, mure, ülepinge, maksa fermentatiivse süsteemi nõrkus, liiga rasvane ja vürtsikas toit.

     

  3. Psoriaasi esinemissagedus
  4. Psoriaas esineb umbes 2% rahvastikust. Alla 5-aastastel lastel esineb psoriaasi väga harva. Kõige sagedasemaks haigestumise vanuseks on 22. eluaasta.

     

  5. Psoriaasi kliiniline avaldumine

Psoriaasile on omane selgelt piirdunud laik, mis on

    • ümbritsevast nahast veidi kõrgem;
    • pruunikaspunase värvusega;
    • kaetud hõbevalge ketuga.

Tüüpilised psoriaasi paiknemiskohad nahal on

    • küünarnukid;
    • põlved;
    • sääred;
    • ristluupiirkond;
    • juustega kaetud peanahk.

Psoriaasikolded võivad aga ka laatuda ja katta suuri pindu nii jäsemetel kui kehatüvel. Dissemineerunud psoriaasivormide korral võib psoriaas levida üle kogu keha. Psoriaasist võivad olla haaratud ka küüned ja liigesed.

 

  1. Sagedamini esinevad psoriaasi avaldusmivormid

4a Psoriasis vulgaris nummularis – laiguline psoriaas. Kõige sagedasem psoriaasi avaldusmisvorm, millele on omane suhteliselt rahulik kulg ja sageli paks ketendus haiguskollete pinnal.

4b Psoriasis vulgaris guttata – tilgakujuline psoriaas. Psoriaasikolded on tilgakujulised, neid on palju ja nad on laiaulatusliku lokalisatsiooniga. Sageli tekib see psoriaasivorm peale tonsilliiti. Tilgakujuline psoriaas allub suhteliselt hästi ravile.

4c Psoriasis vulgaris papulopustuloia – mädavilliline psoriaas. Lokaliseerub tavaliselt kas jalataldadel või peopesadel. Haiguskolde pinnal on lisaks tavalistele lööbeelementidele ka mädaga täidetud villikesed. See psoriaasi vorm allub suhteliselt halvasti ravile.

4d Psoriasis vulgaris inversa – voltides esinev psoriaas. See psoriaasivorm lokaliseerub kubemevoldis, nabas, kaenlaalustes ja/või rindade all. Haiguse taandarengut takistab kahjustunud pindade pidev märgumine higistamise tulemusena.

4e Erythroderma psoriatica – psoriaatiline erütrodermia. Psoriaasi kõige raskem avaldumisvorm, mis võib haarata kogu naha pinna. Allub halvasti ravile.

4f Arthropathia psoriatica – psoriaatiline liigesekahjustus. Selle haigusvormi puhul esinevad tavaliselt paralleelselt nii psoriaasi nahanähud kui ka liigesekahjustus. Psoriaatiline artropaatia on reeglina tüsistuseks psoriaasi nahavormidele, eriti psoriaatilisele erütrodermiale. Psoriaatilise artropaatia prognoos on tavaliselt parem kui reumatoidartriidi puhul, kuid esineb ka halvasti ravile alluvaid, sageli retsidiive andvaid haigusvorme.

4fa Psoriaatilise artropaatia esinemissagedus. 5-7% psoriaatikutest põeb ka artriiti. Raskekujuliste psoriaasivormide puhul esineb artiiti umbes 40%. HLA – 27 – positiivsusega ei pruugi kaasneda psoriaatilist artropaatiat.

4fb Psoriaatilise artropaatia kliiniline avaldumine. Kui psoriaasihaige põeb kroonilist artriiti ja kliinilised uuringud näitavad, et tegemist pole muude artriidivormidega, siis ongi tegemist psoriaatilise artriidiga. Artriit võib esineda ka enne psoriaasi nahavormide teket. Sellel juhul on diagnoosimisel oluline pöörata tähelepanu pärilikkuse faktorile ja küüneplaadis esinevatele muutustele.

Psoriaatilise artropaatia kliiniline avaldumine:

    • valulikkus liigestes;
    • liigeste asümmeetriline haaratus või ainult ühe liigese haaratus;
    • kõige enam lokaliseerub psoriaatiline artropaatia sõrme- või varbaliigestes (erinevalt reumatoidartriidist);
    • psoriaasikolded nahal;
    • psoriaatilised muutused küüneplaadil;
    • negatiivne reumatoidfaktor;
    • daktüliit (nn. vorstsõrm või –varvas);
    • valud kõõluste kinnituskohtades;
    • sakroiliit või spondüliit;
    • haavandid jäsemeliigeste piirkonnas.

 

  1. Psoriaasi ravi

Psoriaasi ravi on pikaajaline ja individuaalne. Üldjuhul jaotatakse psoriaasi ravi kahte:

    • ravi retsidiivi e. haigushoo ajal;
    • profülaktiline ravi – haigushoogude vahel, et lükata retsidiivi teket võimalikult edasi.

Haigushoo ajal tehtav ravi peab olema kompleksne ja rangelt individuaalne. Tuntakse järgmisi ravi võimalusi:

5a Psoriaasi lokaalne ravi.

5aa kivisöe tõrva sisaldavad preparaadid

5ab kortikosteroide sisaldavad preparaadid

5ac kaltsipotriooli (D3 vitamiini analoog) sisaldavad preparaadid

5ad salitsüülhapet ja/või väävlit sisaldavad preparaadid (omavad koorivat toimet)

5b Psoriaasi fototeraapia

5ba UVB (ultraviolett-B-kiirgus) ja UVA (ultraviolett-A-kiirgus)

5bb PUVA (psoraleen + UAV) on kõige efektiivsem valgusravimeetod, mida võib läbi viia kümblus-, salv- või tablettmeetodina

5c Psoriaasi süsteemne ravi

5ca tsütostaatikumid (metotreksaat)

5cb retinoidid

5cc tsüklosporiin

5cd mittesteroidsed põletikuvastased vahendid PA puhul

5ce kullapreparaadid PA puhul

Psoriaasi süsteemset ravi kasutatakse resistentsete psoriaasivormide korral. Kindlalt on psoriaasi süsteemne ravi näidustatud psoriaatilise artropaatia korral. Psoriaasi süsteemne ravi on keeruline ja kuulub kindlalt eriarsti kompetentsi. Kõik psoriaasi raviks kasutatavad süsteemsed vahendid on suhteliselt toksilised, võivad anda tüsistusi ja kahjustada erinevaid siseorganeid. Seetõttu eeldab nende kasutuselevõtt professionaalsust ja patsiendi hoolikat jälgimist.

5d Füsioteraapia psoriaasi puhul

Psoriaatilise artropaatia puhul on teatud raviperioodis näidustatud ka kõikvõimalikud füsioterapeutilised protseduurid – ravivõimlemine, massaazh . Kui patsiendil esineb ülekaalu, siis oleks vaja sellest vabaneda, et vähendada koormust kahjustunud liigestele.

Psoriaatilise artropaatia puhul oleks eriti soovitav ainevahetust reguleeriv massaazh , mille tulemusena oluliselt kiireneb ainevahetus, samuti diurees, ja organismist viiakse välja nn. toksilised ainevahetuse jääkproduktid.

Häid ravitulemusi on psoriaatilise artropaatia puhul andnud ka paastumine koos paralleelse ainevahetust reguleeriva massaazhiga. Loomulikult on kõik need võimalused äärmiselt individuaalsed ja teostatavad ainult kindlas ravietapis. Psoriaatilise artropaatia ägenemise korral on kindlasti vajalik süsteemne ravi, mille ordineerimine tuleks usaldada ainult vastava eriala spetsialistidele.

 

 
Tagasi