Villem Ridala

» elulugu
» pildid (3)
» tekstid (54/5)

Vesi kuldne

·



Vesi kuldne, sinav vesi,
oled kõige elu esi,
oled elu, nagu valgus,
oled püha, kõige algus.


Magad maa all, mühad meres,
kohad laines, punad veres,
särad kuldse pilve süles,
aurudena tõustes üles.


Läigid selge lätte silmas,
käid maaaluses maailmas,
üle kivi, üle rüha,
tasahilju ehk kesk müha.


Voolad mööda kaljuseina,
kastes sammalt, haljast heina,
joodad lilled, õnnerohud,
täidad loigud, sood ja lohud.


Hoovad koopast mäe veerus,
keerled tasa jõekeerus,
mööda kaldast üle haua,
tasa vulisedes kaua.


Valgud orgu, nõtku, soole,
jõe voolus mere poole,
oled elu kõrve saares,
helgid ilul vikerkaares.


Hiilgad kastes heledana,
silmalaugel pisarana,
olgu rõõm ehk lein su loonud,
öö su rohu latva toonud.


Hoogad tuules, rahes, sajus,
metsa kohal, hanipajus,
kaotad janu mulla pinnas,
janu maas, maaema rinnas.


Võlud kasvud ülenema,
viljad tõusma, õilmitsema,
annad elavile rammu,
kosutad teekäija sammu.


Vesi värske, vesi hele,
oled elu kõikidele,
toidad kalad laines haljas,
inimesed kõrves paljas.


Pesed sünnid, pesed surmad,
arstid tõbed, haavad, hurmad,
kaitsed hooned, kaitsed majad,
kaitsed loomad, karjarajad.




tarkvarastuudio | 2004/2005