Anna Haava

» elulugu
» pildid (4)
» tekstid (236/9)

Sinu vanaema

eelmine · järgmine


Vanaema helde, lahke,
oli kallis sinule,
oli sinu lapsepõlve
soojendaja päikene.


Kuis ta, õnnis, pehmel käel
sinu pääkest silitas,
armurikkal häälel, sõnal
õpetas ja juhatas!


Kuis ta heldeist silmist läige
langes sinu põuesse;
lustil hõiskasid ja laulsid
nurmel, väike karjane. -


Hauas hingab vanaema,
aga sinu südame
jäänd on läige tema silmist,
tema kuju kullane. -


Kullerkupud, jaanililled
eide haual õitsegu,
tähe sära, päikse hiilgus
kallist kalmu ehtigu.


tarkvarastuudio | 2004/2005