Henrik Visnapuu

» elulugu
» pildid (4)
» tekstid (299/15)

Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas.

Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis.

1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varamu" toimetaja. 1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse.

Henrik Visnapuu suri 3.04.1951 New Yorgis.

Henrik Visnapuu on avaldanud järgmised luulekogud: Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918), Käoorvik (1920), Hõbedased kuljused (1920), Talihari (1920), Valit värsid (1924), Ränikivi (1925), Maarjamaa laulud (1927), Puuslikud (1929), Tuulesõel (1931), Päike ja jõgi (1932), Saatana vari (1937), Põhjavalgus (1938), Kaks algust (1940), Tuule-ema (1942).

tarkvarastuudio | 2004/2005