Eesti värss

Aavik, A. 1939. ' "Kalevala" sõnasilbistatistiline uurimus." – In: Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B XLVI 2. Tartu: [K. Mattiesen]

Aavik, Johannes 1907. ‘Rütmus ja riim.’ – In: Meie Aastasada nr 11.17.VII, nr. 12, 18.VII

Aavik, Johannes 1914. ‘Eesti luule viletsused.’ – In: Keelelise Uuenduse kirjastik nr. 1. Tartu: Reform

Aavik, Johannes 1921. Puudused uuemas eesti luules. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts

Aavik, Johannes 1923. ‘Vastuväited Vasso Silla värsiehituse-reformi asjus.’ – In: Eesti kirjandus, nr. 8, 353-356

Aavik, Johannes 1923. ‘Rütmi ja riimi küsimuses. Vastuseks Visnapuule.’ – In: Agu, nr. 16, 259-265

Aavik, Johannes 1925. ‘Mis on õige riim.’ – In: Eesti Kirjandus, nr. 4, 153-154

Aavik, Johannes 1925. ‘Rahvalauluvärsi ja selle lugemise küsimus.’ – In: Looming, nr. 1, 92-95

Adams, Vilmar 1924. ‘Lahtine leht.’ – In: Suudlus lumme. Tartu: Sõnavara

Adams, Vilmar 1925. ‘A. Jürgenstein ja “perversiteet” V. Adamsi luules: Meie “kirjanduslikust” arvustusest.’ (Kiri toimetusele)

Adams, Vilmar 1977. ‘Из истории эстонской рифмы.’ – In: Vene kirjandus, mu arm. Tallinn: Eesti Raamat

Ainelo, Jaan; Visnapuu, Hendrik 1932. Poeetika põhijooni. Poeetika. Stilistika. Retoorika. Meetrika. Temaatika. Tektoonika. Kirjandite teooria. I. Tartu: Noor-Eesti

Anderson, Walter 1935. ‘Studien zur Wortsilbenstatistik der älteren estnischen Volkslieder.’ – In: Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B XXXIV, Tartu: K. Mattiesen

Annist, August 1958. Antiikeeposte eestikeelseist tõlkeist ja nende värsiprobleemidest. Keel ja kirjandus nr. 2, 75-89

Annist, August 1962. Veel eestikeelsest heksameetrist. Keel ja kirjandus nr. 11, lk. 240

Annist, August, Kaalep, Ain 1963. Veel eesti heksameetri kvantiteedist. Keel ja kirjandus nr. 2, lk. 99-101

Bergmann, Jaan 1878. ‘Luulekunstist: Lühike õpetus luulekunsti koorest.’ – In: Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat, 36-48. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts

Frey, Peeter Heinrich von 1813. ‘Ueber die Ehstnische Poesie.’ – In: Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache. Pernau: J. H. Rosenplänter

Hint, Mati 1971. ‘Licentia Poetica sõnarõhu valdkonnas.’ – In: Looming, nr. 10, 1567-1578

Jaago, Tiiu 1998. Regilaulu poeetika. Tartu: Tartu Ülikool

Jaago, Tiiu; Sarv, Mari (eds.) 2001. Regilaul - keel, muusika, poeetika. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum

Kaalep, Ain 1981. Kahjuks pigem arutus kui arutlus. Lugedes Mart Mägra "Arutlust eesti värsiõpetuse üle", 551- 555

Kaalep, Ain 1980. Jaak Põldmäe. Keel ja Kirjandus, 62-63

Kaalep, Ain 1959. ‘Eesti keele fonoloogilise struktuuri ja eesti värsiõpetuse suhetest.’ – In: Emakeele Seltsi Aastaraamat 1958 IV, 110-126. Tallinn

Kaalep, Ain 1959. ‘Rütm, värss, värsisüsteem.’ – In: Noorus, nr. 6, 41-42

Kaalep, Ain 1959. ‘Teoreetilisi märkmeid vabavärsist.’ – In: Keel ja Kirjandus, nr. 5, 257-273 (täiendatult teoses: Kirjanduse radadelt. Artikleid ja arvustusi 1959. Tallinn 1961, 152-174)

Kaalep, Ain 1961. ‘Rütmiprobleemidest luuletõlkes.’ – In: Keel ja Kirjandus, nr. 10, 597-603

Kaalep, Ain 1966. ‘Mõni sõna rütmist Debora Vaarandi luules.’ – In: Rahva Hääl 4. II. 1966, nr. 29

Kaalep, Ain 1969. ‘August Annisti ajajärk eesti heksameetri ajaloos. (70. sünnipäeva puhul)’. – In: Keel ja kirjandus, nr. 1, 32-35

Kaalep, Ain 1972. ‘August Annist ja homorütmiline luuletõlge.’ – In: Looming, nr. 7, 1202-1206

Kangro, Bernard 1938. Eesti soneti ajalugu. Tartu: Akadeemilise Kirjandusühingu toimetised

Kangro, Bernard 1989. Eesti kirjakuulutaja eksiilis: biblio- ja biograafiline teatmik aastaist 1944-1986: kirjanduse lugu andmetes, arvudes ja piltides. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv

Koemets, Aino 1955. 'Sisu ja vormi ühtsus eesti regivärsiliserahvalaulu parallelismis.' – In: Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 38, 145–165

Krohn, Kaarle 1923-1924. 'Soome-Eesti vanast rahvalaulust.' — In: Eesti Kirjandus nr 9, 385-402; nr 10, 433-450; nr 11, 481-494; nr 12, 545-556; nr 1, 26-40; nr 2, 67-76.

Kruus, Oskar 1962. ‘Kuidas Majakovski tuli Eestisse: Mõningaid seoses olevaid kirjandusloolisi üksikküsimusi.’ – In: Keel ja Kirjandus, nr. 10, 656-664.

Kõrv, August Voldemar 1928. ‘Värsimõõt Veske “Eesti rahvalauludes”.’ – In: Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, B XIII, 3. Tartu: K. Mattiesen

Laugaste, Eduard 1968. ‘Sõnaalguline ja sisealliteratsioon eesti regivärssides.’ – In: Looming, nr. 12, 1873-1882

Laugaste, Eduard 1961. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. 1. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool

Laugaste, Eduard 1962. ‘Eesti alliteratsioonist ja assonantsist.’ – In: Keel ja Kirjandus, nr. 9, 531-537

Laugaste, Eduard 1962. 'Eesti regivärsi struktuuriküsimusi.' - In: Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 117, 25–68

Laugaste, Eduard 1969. ‘Die Arten der Alliteration und der Assonanz sowie ihre Häufigkeit im altestnischen Volkslied.’ – In: Congressus Secundus Internationalis Fenno-Ugristarum Helsingiae habitus 23.-28. VIII 1965. Pars II. Acta Ethnologica (Paavo Ravila, ed.). Helsinki: Societas Fenno-Ugrica, 211-216

Laugaste, Eduard 1969. ‘Sõnaalguline ja sisealliteratsioon eesti rahvalauludes. Eesti rahvalaulu struktuur ja kujundid I.’ – In: Töid eesti filoloogia alalt II. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, v. 234 (Richard Kleis, ed.). Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 3-356

Laugaste, Eduard 1975. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus

Laugaste, Eduard 1980. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. 2. Tallinn: Eesti Raamat

Lehiste, Ilse 1973. 'The Well-Formedness of and Estonian folk song line.' - In: Baltic Literature and Linguistics (Arvids Ziedonis jr, Jaan Puhvel, Rimvydas Šilbajoris, Mardi Valgemäe, eds.). Association for the Advancement of Baltic Studies. Columbus, Ohio: Ohio State University, 135-139

Lehiste, Ilse 1997. 'The phonetic realization of the haiku form in Estonian poetry, compared to Japanese.' - In: Speech Production and Language: In Honor of Osamu Fujimura. (Shigeru Kiritani, Hajime Hirose, and Hiroya Fujisaki, eds). Speech Research 13. Berlin: Mouton de Gruyter, 241-249

Lehiste, Ilse 2000. Keel kirjanduses. Tallinn: Ilmamaa

Lotman, Maria-Kristiina; Lotman, Mihhail 2007. 'Eesti silbilis-rõhulise neljajalalise trohheuse rõhuline struktuur.' — In: Keel ja Kirjandus 2, 116-142

Lotman, Maria-Kristiina 2003. Vabanemiskatse silbilis-rõhulisest süsteemist: Jaan Bergmanni heksameeter. Kakssada aastat klassikalist filoloogiat Eestis = Duo saecula philologiae classicae in Estonia. Morgensterni Seltsi toimetised, 1.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 99-111

Lotman, Mihhail 1998. ‘Värsisüsteemidest (peamiselt eesti ja vene värsi näitel).’ – In: Akadeemia, nr. 10, 1846-1874; nr. 11, 2058-2078

Lotman, Mihhail 1982. Jaak Põldmäe värsiõpetus ja selle arutelu. Looming, nr. 7, 983-991

Maantee, Paul 1962. ‘Silmaluulest ja kõrvaluulest.’ – In: Looming, nr. 9, 1411-1418

Maantee, Paul 1958. ‘Intonatsioonilistest vahenditest ja nende kasutamisest eesti poeesias.’ – In: Looming, nr. 4, 613-621

Maantee, Paul 1959. ‘Riimist.’ – In: Looming nr 3, pp 444-461

Maantee, Paul 1962. ‘Mõni sõna heksameetrist ja selle eestikeelsest tõlkelahendusest “Iliases”.’ – In: Keel ja kirjandus, nr. 11, 693-695

Merilai, Arne 1991. Eesti ballaad 1900-1940. Tartu: Tartu Ülikool

Mihhail Lotman 1985. Kristjan Raud ja rahvaluule [Eessõna kunstialbumile Kristjan Raud]. Tallinn: Kunst

Miks, August 1937. ‘Heksameeter ja eleegiline distihhon eesti teoorias ja värsis.’ – In: Eesti Kirjandus, nr. 2, 109-118; nr. 3, 153-165

Mäger, Mart 1974. ‘Luule kompositsioon.’ – In: Looming nr. 2, 298-318

Mäger, Mart 1971a. ‘Riimi üldküsimusi.’ – In: Looming nr. 1, 123-132

Mäger, Mart 1971b. ‘Luuleteksti foneetilise struktuuri ja semantika vahekorrast.’ – In: Keel ja kirjandus nr 6, pp 325-334

Mäger, Mart 1973. ‘Luule ja proosa.’ – In: Looming nr. 2, 306-323

Mäger, Mart 1973. ‘Mis on värss.’ – In: Keel ja Kirjandus, nr. 10, 577-585

Oras, Ants 1930. ‘Eesti luule aastal 1929.’ – In: Eesti Kirjandus nr 4

Oras, Ants 1931. ‘Prantsuse süllaabilise värsimõõdu, eriti aleksandriini, edasiandmisest eesti keeles. – In: Eesti Kirjandus, nr. 7, 373-379

Oras, Ants 2003. Luulekool I. Apoloogia (Hando Runnel, Jaak Rähesoo, koost.). Tartu: Ilmamaa

Otsus, Udo 1969. ‘Mõningaid märkmeid riimist.’ – In: Looming nr 1, pp 138-144

Otsus, Udo 1971. ‘Riimiprobleemid 1920dail aastail.’ – In: Keel ja kirjandus nr 5, pp 257-270

Paukson, Harald 1930. ‘Eesti rahvalaulu ettekande-rütmist.’ – In: Looming, nr. 4, 433-448

Peegel, Juhan 1997. Kuld on jäänud jälgedesse: regivärsi keelest ja poeetikast. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum

Peep, Harald 1969. Eesti lüürika kujunemislugu aastail 1917-1929. [Dissertatsioon, käsikiri TÜ Raamatukogu põhikogus.] Tartu

Peterson, Karl 1920. Lühike Kirjanduse teooria. (Poeetika, prosaaika, stilistika.) Tallinn: Kool

Peters, Willi Ernst 1926-1927. ‘Esimene katse eesti keele kõnemeloodia võrdlevas uurimises.’ – In: Eesti Keel 1926, nr. 7-8, 133-178; 1927, nr. 1, 1-48

Põldmäe, Jaak 1964. ‘Eesti luule riimiprobleeme ja riimikasutus Uno Lahe luules’. [Võistlustöö, käsikiri TÜ Raamatukogu põhikogus.] Tartu Riiklik Ülikool: Eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder

Põldmäe, Jaak 1968. ‘Poeetika kool I-V.’ – In: Noorus, nr. 1, 70-72; nr. 2., 73-76, nr. 3, 69-72, nr. 4, 73-76, nr. 5, 72-75

Põldmäe, Jaak 1968. ‘Eesti silbilis-rõhulisest värsisüsteemist aastail 1917-1929.’ – In: Keel ja Kirjandus, nr. 8, 449-459; nr. 9, 533-542

Põldmäe, Jaak 1969. ‘Eesti rõhulisest värsisüsteemist.’ – In: Looming, nr. 6, 928-940

Põldmäe, Jaak 1970. ‘Jaan Kärneri meetrika.’ – In: Töid eesti filoloogia alalt III. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, v. 259 (Paul Alvre, ed.). Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 201-272

Põldmäe, Jaak 1971. Eesti värsisüsteemid ja silbilis-rõhulise värsisüsteemi arengujooni XX sajandil: väitekiri filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool [Dissertatsioon, käsikiri TÜ Raamatukogu põhikogus]

Põldmäe, Jaak 1974. Klassikalisi luuletus- ja stroofivorme. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool

Põldmäe, Jaak 1975. ‘Eesti silbilis-rõhulise värsisüsteemi uurimise meetod ja Betti Alveri poeemide nelikjambi rütm.’ — In: Keele modelleerimise probleeme 5. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, vihik 363 (H. Rätsep, toim.), lk. 163-233

Põldmäe, Jaak 1975. ‘Diskussioon nõukogude vabavärsi ümber ja vabavärsi tüpoloogia.’ – In: Looming, nr. 2, 310-335

Põldmäe, Jaak 1976. ‘Silbilis-rõhulisest värsisüsteemist eesti lüürikas aastail 1930-1940.’ – In: Studia metrica et poetica I. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, v. 396 (Jaak Põldmäe, ed.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 86-121

Põldmäe, Jaak 1976. ‘Veel kord Vasso Silla värsiehitusreformist.’ – In: Folkloor ja poeetika (Jaak Põldmäe, ed.). Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 68-83

Põldmäe, Jaak 1978. Eesti värsiõpetus. Monograafia. Tallinn: Eesti Raamat

Põldmäe, Viitso 1970 = Вийтсо, Т.- Р., Пылдмяэ, Я. О методике составления словаря рифм

Päss, Elmar 1925. ‘Rahvalaulu ettekandelt Lõuna-Eestis.’ – In: Eesti Kirjandus, nr. 9, 382-385

Püss, Leida 1971 (koost). 25 aastat Nõukogude Eesti trükisõna 1940-1965. Tallinn: Eesti Raamat

Rajamets, Harald 1959. ‘Mõningaid märkusi riimi kohta.’ – In: Looming, nr. 10, 1571-1578

Roos, Ervin 1938. ‘Eestikeelse kvantiteeriva heksameetri süsteem.’ – In: Akadeemilise Kirjandusühingu Toimetised XII. Tartu: Akadeemiline Kirjandusühing

Ross, Jaan; Lehiste, Ilse 1998. 'Timing in Estonian folksongs as interaction between speech prosody, metre, and musical rhythm.' - In: Music Perception 15, 4, 319-333

Ross, Jaan; Lehiste, Ilse 2001. The temporal structure of Estonian runic songs. Berlin; New York: de Gruyter

Saareste, Andrus 1922. Valitud Eesti rahvalaulud. Keelelise ja värsiõpetusliku sissejuhatuse ning sõnastikuga. Teine muudetud ning täiendatud trükk. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastuse Ühisus

Saarlo, Liina 1998. 'Vormeliteooria ja regilaulude uurimine.' — In: Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 133–143

Saarlo, Liina 2000. 'Valik vastuseid vormelite vallast.' In: — Maa-alused. Pro Folkloristica VII. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 80–95

Sang, August 1940. ‘Mõtteid ja vaatlusi eesti värsstõlkest.’ – In: Looming, nr. 3, 318-328

Sarv, Mari 1998. 'Language and poetic metre in regilaul.' — In: Folklore, vol. 7, 87-107

Sarv, Mari 2000. Regilaul kui poeetiline süsteem. Paar sammukest XVII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat (Janika Oras ja Ergo-Hart Västrik, eds). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum

Silla, Vasso 1923. ‘Eesti värsifikatsiooni probleem.’ – In: Eesti Kirjandus, nr. 8, 346-353

Sööt, Bernhard 1935. Stilistika ja poeetika: koolidele. Tartu: Noor-Eesti

Sööt, Bernhard 1966. Kirjandusteooria lühikursus. 2. väljaanne. Tallinn: Valgus

Taev, Karl; Verev, Velli, toim. 1984. Eesti kirjanduskriitika 1875-1900: kommenteeritud tekstivalimik. Tallinn: Eesti Raamat.

Tammsaare, Anton-Hansen 1976. 'Keelest ja luulest.' - In: Valitud artiklid. Tallinn: Eesti Raamat, 306-338

Tampere, Herbert 1937. ‘Eesti vana rahvalaulu rütmiprobleemist.’ – In: Looming, nr. 2, 190-198

Tedre, Ülo 1959. 'Eesti rahvalaulude tekkimisest ja arengust.' - In: Eesti rahvaluule ülevaade (Richard Viidalepp, ed.). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 79–93

Torpats, Ülo 1961. ‘Homerose “Ilias” eesti keeles. – In: Keel ja Kirjandus, nr. 12, 719-723

Tuglas, Friedebert 1958. Juhan Liiv: elu ja looming. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus

Viidalepp, Richard (toim.) 1959. Eesti rahvaluule ülevaade. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus

Visnapuu, Henrik 1932a. ‘Tähelepanekuid ja märkmeid riimist.’ – In: Looming, nr. 3, 311-322

Visnapuu, Henrik 1932b. ‘Eesti riimi murrang.’ – In: Looming, nr. 5, 579-593

Voll, Eda 1997. Eesti luulekeele sõnastik. Tallinn: Eesti Luuleliit

Лотман, Михаил 1985. Стихосложение эстонской народной поэзии в типологическом аспекте. Слово в нашей речи'85, вып.5, Рига, с. 57-81

Лотман, Михаил 1981. Эстонский народный стих и проблемы его русского перевода. Таллин #4/1981, c. 102-103

Лотман, Михаил 1987. Проблемы стиховедения в работах Я. Р. Пыльдмяэ. Ibid, c. 99-115 (co-authors – М.Гаспаров, П.Руднев, М.Тарлинская)

Лотман, Михаил 1989. Венгерская, финская, эстонская силлабика, силлаботоника и силлабометрика. М.Л.Гаспаров. Очерки истории европейского стиха. Москва, c. 232-238

tarkvarastuudio | 2004/2005