Põhimõtted
19. sajandi teise poole – 20. sajandi alguse daktülilise heksameetri rütminäitajate andmebaasis on esitatud andmed rõhulise ja vältelise struktuuri, samuti sõnapiiride kohta. Vastavalt generatiivse fonoloogia põhimõtetele eristatakse viit rõhulisuse astet: 0 – igasuguse rõhulisuse puudumine; 1 – rütmiliselt motiveeritud kaasrõhud, sünsemantilised ühesilbilised pro- ja enkliitikud, samuti liited; 2 – leksikaliselt motiveeritud kaasrõhud, ühesilbilistest asesõnadest pro- ja enkliitikud; 3 – pearõhud; 4 – süntagmaatilised rõhud. 0-astme rõhkusid spetsiaalsete sümbolitega tähistatud pole; 1. astme rõhud tähistatakse alltoodud näidetes ühe tärniga jne. Välteid eristatakse traditsiooniliselt kolmel tasandil (oluliseks eripäraks peab lugema, et välted on määratud kõigil silpidel, mitte ainult pearõhulistel); neid märgitakse vastava arvu tärnidega. Ka sõnapiire eristatakse kolmel tasandil: 1. astme sõnapiirid eristavad liitsõnade osi, samuti pro- ja enkliitikuid; 2. astme sõnapiirid eristavad lekseeme süntagma piirides ning 3. astme sõnapiirid märgivad süntagma ja fraasi piire (antud uurimuses ei peetud otstarbekaks süntagma- ja fraasipiire eristada).

tarkvarastuudio | 2004/2005