Põhimõtted

Riimikonkordants ehk kontekstisõnastik on 1940-1968 kirjutatud eestikeelsete algupäraste sonettide andmebaas, mis hõlmab nii Nõukogude Eestis kui väljaspool Eesti piire avaldatud sonette. Andmebaas sisaldab kõiki lõppriimi positsioonis esinevaid lekseeme, kokku on konkordantsis 664 soneti andmeid, s.o ligi 10 000 värsirida. Sonettide otsimisel on lähtutud väliseesti luuletuste puhul Bernard Kangro bibliograafiast (Kangro 1989), kodueesti luuletuste puhul Leida Püssi koostatud bibliograafiatest (Püss 1971; 1978).

Andmebaas on koostatud eestikeelse riimi semantilise aspekti uurimiseks. Seega ei ole tähelepanu all riimide foneetiline koostis, vaid riimsõna positsioonis asuvad lekseemid. Riimikonkordants ei ole otseselt mõeldud luuletaja/tõlkija praktilise abivahendina riimide otsimisel (ehkki on kasutatav ka sellisena). Sellest lähtuvalt on riimsõnad esitatud algvormis, mitte sõnavormina, st nimisõnade ja omadussõnade puhul ainsuse nimetav, verbide puhul ma-tegevusnimi. (Nt riimsõnad ‘meest’, ‘mesi’ ja ‘mett’ koonduvad päringus lekseem ‘mesi’ alla. Mõnel juhul koondab andmebaasi riimsõna ka eritüvelisi lekseeme, nt sõnast ‘minema’ on ‘minna’, ‘minda’, ‘lähe’, ‘läinud’.)


Kuidas konkordants töötab?

Riimsõnad on esitatud algvormis, sellisena tuleb sisestada otsitav sõna ka päringusse. On kaks eri tasandi konteksti andvat päringut. Esimene annab värsirea(d), milles antud riimsõna esineb. Nt riimsõna ‘sonett’:



Teine päring annab selle riimipartner(id) algvormis. Riimipartnerid esitatakse tähestiku järjekorras. Nt riimsõna ‘sonett’ riimipartnerid:



Et näha riimipartneri konkreetset sõnavormi riimis, tuleb vastav sõna omakorda värsirea päringusse sisestada. Nt ‘mesi’:



Päringu vasted on varustatud allikale viitava kolmekohalise koodiga. Esimene ühik märgib autorit ja luulekogu – selguse mõttes on andmebaasis koodi kõrval toodud välja allikas. Teine tähistab leheküljenumbrit. Kui antud leheküljel on mitu sonetti, järjestuvad nad ka väikeste tähtedega a, b, seejuures on mitmel leheküljel paikneval sonetil koodis luuletuse alguse leheküljenumber. Kolmas ühik viitab värsireale – nii nähtub juba koodist riimsõnade positsioon värsis tervikuna ning suhtes riimipartneri(te)ga.

tarkvarastuudio | 2004/2005