|
Eesti ja
üldkeeleteaduse instituut Tartu
Ülikool Ülikooli 18 Tartu 50090 ehalam(at)ut.ee |
|
|
|
Lühike
ametlik elulugu Martin Ehala
kaitses doktoriväitekirja Cambridge’i Ülikoolis 1996. aastal keelemuutuste
teooria alal. Seejärel asus tööle Tallinna Pedagoogikaülikooli, kus ta töötas
erinevatel ametikohtadel: 1996-2000 filoloogiateaduskonna dekaanina, 1998-2008 üld- ja
rakenduslingivistika professorina ja õppetooli juhatajana, 2004-2008 eesti
filoloogia osakonna juhatajana. Alates 2008. aasta sügisest töötab
ta Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi vanemteadurina
(0,75 koormusega) ning eesti keele didaktika ja rakenduslingvistika professorina (0,25
koormusega). Martin Ehala on avaldanud arvukalt teaduslikke töid eesti keele
struktuuri üksikküsimuste ja eesti keeles toimuvate muutuste kohta, viimastel
aastatel üha enam Eesti keelekeskkonna ja etnolingvistilise vitaalsuse
valdkonnas, ta on töötanud välja uudse matemaatilise mudeli vitaalsuse
hindamiseks. Selles valdkonnas on ta juhtinud mitmeid teadus ja
arendusprojekte (sihtfinantseeritav teema “Eesti keelekeskkonna arengu
analüüs, modelleerimine ja juhtimine" (2003-2007), Euroopa Sotsiaalfondi
rahastatud „Uus eesti keele õppe süsteem Tallinna Ülikoolis” (2006-2008), ETF
grant „Etnolingvistiline vitaalsus ja identiteediloome: Eesti teiste Balti
riikide taustal” (2008-2011)). Teadusliku uurimistöö kõrval on Martin Ehala aktiivselt tegelenud eesti
keele kui emakeele didaktika ja metoodika arendamisega, ta on kuue
üldhariduskooli emakeeleõpiku ja paljude õppemetoodiliste materjalide autor.
Eesti keele õpetamise metoodika arendamise ja õppekirjanduse koostamise eest
pälvis ta 2003. aastal Eesti Vabariigi Presidendi hariduspreemia. Martin Ehala on tihedalt seotud
erialaste võrgustikega ja teadusadministreerimisega. Alates 2006 aastast on
ta Eesti Teaduskompetentsinõukogu liige ja humanitaarteaduste ekspertrühma juht,
alates 2007. aastast haridus- ja teadusministeeriumi humanitaarteaduste
hindamispõhimõtete väljatöötamise töörühma juht. Ta on tegev Euroopa Nõukogu
keelehariduspoliitika eksperdi ja retsensendina. Alates 2002. aastast on ta
Eesti keelenõukogu liige. 1996. aastast alates kuni praeguseni on ta
rahvusvahelise humanitaar- ja sotsiaalteaduste ajakirja Trames üks neljast tegev toimetajast (alates ajakirja loomisest
1996 kuni 2002 peatoimetaja). Ta kuulub mitme Eesti teadusväljaande
toimetuskolleegiumisse ja on panustanud pimeretsensendina ajakirjade Journal of Baltic Studies, Language Policy ja Journal
of Universal Language väljaandmisse. Marin Ehala on ühiskonnatundlik
arvamusliider ja hinnatud lektor. Viimase kuue aasta jooksul on tal olnud keskeltläbi 10-12 avalikku esinemist ja ilmunud 8-10
arvamuslugu või probleemartiklit aastas. |
