30. novembril 2011. aastal kell 14.15 kaitseb Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas (Narva mnt. 4, ruumis B306) Kertu Lääts doktoritööd "Management accounting change in a dynamic economic environment based on examples from business and public sector organizations" (Juhtimisarvestuse areng dünaamilises majanduskeskkonnas äri- ja avaliku sektori organisatsioonide näitel).
Juhendaja: professor Toomas Haldma (PhD), Tartu Ülikool
Oponendid: professor Erkki K. Laitinen (PhD), Vaasa Ülikool, Soome; professor Edita Gimzauskiene (PhD), Kaunase Tehnoloogia Ülikool, Leedu
Organisatsioonide ellujäämise ja edukuse tagamise üheks kriitiliseks aspektiks loetakse juhtimisotsuste kvaliteeti ja sobivust muutuvate tegevustingimustega. Doktoritöö eesmärgiks on selgitada lähemalt juhtimisarvestuse arengu võimalikke eripärasid ja arenguprotsessi mõjutavaid tegureid dünaamilises majanduskeskkonnas. Erinevalt stabiilse turumajandusega riikidest, kus juhtimisarvestus ja selle areng on viimasel kahel aastakümnel kujunenud laialdast huvi äratanud valdkonnaks, on dünaamilises kekskonnas olulisi majanduslikke ümberkorraldusi läbivates riikides juhtimisarvestuse arengut väga tagasihoidlikult käsitletud. Juhtimisarvestuse arengu detailsem mõistmine aitab organisatsioonides arendada nende süsteemide tõhusamat toimimist, mis omakorda toetab ratsionaalse vaate arendamist juhtimises. Välja töötatud juhtimisarvestuse arengu kontseptuaalse raamistiku alusel analüüsiti doktoritöös juhtimisarvestuse arengu eripära muutlikus majanduskontekstis tegutsevate Eesti äri- ja a valiku sektori organisatsioonide näitel.
Doktoritöö tulemustest selgus, et nii äri- kui ka avaliku sektori organisatsioonide juhtimisarvestuse arengule avaldasid soodsat mõju arvestuse seadusandluse reformid ja valdkonnas konkurentsi loomine või tugevnemine. Peamiste takistustena nähti eelkõige arvestusalase kompetentsiga inimeste puudumist ja pidevaid organisatsiooni struktuuri ümberkorraldusi. Doktoritööst järeldub, et dünaamilises majanduskeskkonnas leiavad aset juhtimisarvestuse põhimõttelised muutused, mis ei hõlma juhtimisarvestuse süsteemi tervikuna, vaid selle üksikuid elemente. Seega on enamikes uuritud organisatsioonides olemas oluline arenguruum juhtimisarvestuse funktsiooni parema toimimise suurendamisel.
Dünaamilisest majanduskeskkonnast tuleneva ebakindluse tasandamisele aitab kaasa lisaks kulupõhistele rahalistele näitajatele ka mitterahalist tulemuslikkuse jälgimine. Juhtimisarvestuse arendamine mitmekülgse informatsiooni pakkujaks eeldab aga keerukamate süsteemide rakendamist, hõlmates tulemuslikkuse erinevaid vaateid läbi organisatsiooni klientide, sisemiste protsesside, kasvu ja innovatsiooni ning finantsaspektide omavaheliste seoste mõistmise. Ilma muutuvast kontekstist tingitud juhtimisarvestuse süsteemi kohanduste ja uuendusteta jääb majanduslikult ratsionaalse juhtimise ja kogu organisatsiooni edukas toimimine küsitavaks.