Esmaspäeval, 11. juunil 2012. aastal kell 13 kaitseb Mari Järve Tartu Ülikooli Molekulaar- ja rakubioloogia Instituudis (Riia 23-217) doktoritööd "Different genetic perspectives on human history in Europe and the Caucasus: the stories told by uniparental and autosomal markers" (Erinevad geneetilised perspektiivid inimajaloole Euroopas ja Kaukaasias: lood, mida räägivad haploidsed ja autosomaalsed markerid) molekulaarbioloogia erialal.
Juhendajad: TÜ MRI professor Richard Villems ja Eesti Biokeskuse vanemteadur Siiri Rootsi
Oponent: professor Antti Sajantila, Kohtumeditsiini osakond, Hjelt Instituut, Helsingi Ülikool, Soome Vabariik
Inimese genoomi võib vaadelda kui ajalooürikut, mis pärandub põlvest põlve ja milles aja möödumist märgivad juhuslikud mutatsioonid. Juba aastakümneid on demograafilise ajaloo uurimiseks kasutatud emalt lastele päranduvat mitokondriaalset DNA-d ja isalt pojale päranduvat Y-kromosoomi, viimasel ajal on lisandunud üle kogu genoomi paiknevad markerid.
Pikka aega on laialdast huvi pakkunud Euroopa praeguste inimpopulatsioonide kujunemine. Y-kromosoomi andmed viitavad mitme uue geneetilise variandi tekkele Euroopas umbes 8000 aastat tagasi ning nende variantide kiirele ja laialdasele levikule, mida võib seostada mitme neoliitilise kultuuri levikuga.
Erinevalt Euroopast on Kaukaasia, mägine piirkond Musta ja Kaspia mere vahel, siiani olnud geneetiliselt vähem uuritud. Kaukaasiat iseloomustab suur etniline ja keeleline mitmekesisus, aga geneetiliselt taustalt on sealsed inimpopulatsioonid palju ühtsemad, kui võiks eeldada. Ainult Y-kromosoomi andmetes esineb järske erinevusi Kaukaasia alampiirkondade vahel. Geneetiliselt on kaukaaslased kõige lähedasemad Lähis-Ida populatsioonidele, mis viitab Kaukaasia asustamisele Lähis-Idast. Seevastu on põhja-kaukaaslaste ja nende lähedal elavate idaeurooplaste vahel oluline geneetiline erinevus. Sellest võib järeldada, et Kaukaasia ei ole olnud koridoriks inimeste liikumisel Lähis-Idast Ida-Euroopasse ega Euroopasse üldiselt. Kuna piki Musta mere läänekallast on märgatav sujuv geneetiline üleminek Lähis-Idast Ida-Euroopani, rändasid inimesed Euroopasse tõenäoliselt sealtkaudu, mitte läbi Kaukaasia.
Ajaloo uurimisel pakub alati huvi see, millal mingi sündmus võis aset leida. Y-kromosoomi andmetel põhinevates populatsioonigeneetilistes uuringutes kasutatakse geneetiliste liinide vanuse määramiseks laialdaselt lühikesi tandeemseid kordusjärjestusi. Tavaliselt kasutatakse kolme- ja neljanukleotiidseid kordusi, kuid aeglasemalt muutuvad viie- ja kuuenukleotiidsed kordused võivad mõnedel juhtudel ajahinnangute andmiseks paremini sobida.