Reedel, 4. mail 2012 algusega kell 10 kaitseb ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant Pauli Saag doktoritööd teemal "Natural variation in plumage bacterial assemblages in two wild breeding passerines" (Sulestiku bakterikoosluste pesitsusaegne varieeruvus kahel vabaltelaval värvuliseliigil).
Juhandajad: prof Raivo Mänd (Tartu Ülikool), dr Vallo Tilgar (Tartu Ülikool)
Oponent: prof. Edward H. Burtt, Jr., Ohio Wesleyan University, USA
Mikrorganismid mängivad loomade elukäigu kujundamisel olulist rolli ja hiljuti on välja tuldud ideega, et sulgi lagundavad bakterid võivad mõjutada lindude sigimispingutuse ja sulestiku puhastamise vahel olevat lõivsuhet, mõjutades seeläbi ka pesitsusedukust. Selleks, et planeerida lindude edukuse ja nende sulestikku asustavate bakterite vaheliste põhjuslike seoste kindlakstegemiseks katseid, tuleb esmalt õppida paremini mõistma sulestiku bakterikoosluste looduslikku varieeruvust. Töös uuriti rasvatihase (Parus major) ja must-kärbsenäpi (Ficedula hypoleuca) populatsioone, kirjeldamaks sulgi asustavaid bakterikooslusi ja uurida nende seoseid keskkonna ja elukäigu parameetritega. Bakterite arvukuse ja mitmekesisuse määramiseks kasutati vastavalt läbivoolu tsütomeetriat ja ribosomaalse geenidevahelise speisserjärjestuse analüüsi (RISA). Bakterite arvukus ja mitmekesisus leiti sõltuvat linnuliigist ja pesitsusbiotoobist. Bakterite arvukus oli oluliselt erinev paariliste, kehaosade ja aastate vahel, olles samaaegselt ühe isendi (ja pesitsuspaari) piires, võrrelduna teiste isenditega (ja pesitsuspaaridega), siiski tugevas seoses. Mõlemal linnuliigil leiti emastel bakterite arvukus kõrgem olevat kui isastel, mis koos varasemate andmetega viitab selle mustri üldkehtivusele. Pesitsushooaja jooksul bakterite arvukus muutus tugevasti: järsk tõus pesaehituse ajal, sellele järgnev langus esimese kurna ajal ning uus tõus enne teise pesakonna lennuvõimestumist. Bakterite arvukus oli seotud emaste kehamassi ja pesitsusedukusega (lennuvõimestunud poegade hulk), aga mitmekesisus oli negatiivses seoses hoopiski sulestiku eredusega (mida samuti peetakse isendi kvaliteedi näitajaks). Veelgi enam, bakterite arvukuse muutus pesitsushooajal oli negatiivses seoses sulestiku ereduse muutusega samal perioodil. Seega, käesolev uurimus kinnitab, et pesitsevate lindude sulgedel elavad bakterikooslused on mõjutatud nii lindude elukäigust kui ka ökoloogilistest parameetritest ja on seoses kehakonditsiooniga. Pesaehituseaegne kiire bakterite arvukuse kasv viitab ühele võimalikule pesaehituse hinnale. Siiski, kõigi leitud seoste põhjuslikkus vajab veel eksperimentaalset testimist.