18. juunil 2012.a. kell 15 kaitseb Biomeedikumi auditooriumis 1006 (Ravila 19) Pirje Hütt filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja "Functional properties, persistence, safety and efficacy of the potential probiotic lactobacilli" (Potentsiaalsete probiootiliste laktobatsillide funktsionaalsed omadused, püsivus, ohutus ja tõhusus").
Juhendaja: juhtivteadur Marika Mikelsaar, dr. med (TÜ mikrobioloogia instituut)
Oponent: professor Seppo Salminen, PhD (Turu ülikool, Soome)
Kokkuvõte:
Vähenenud sündimus ja pikem eluiga on suurendanud krooniliste haiguste levimust, mille patogeneesis on olulisel kohal oksüdatiivne stress. Samas on jätkuvalt olulisel kohal ka erinevad infektsioonid. Seetõttu vajab elanikkond haiguste ennetamiseks erinevaid meetmeid, sealhulgas tervislikumat toitumist. Mõned piimhappebakterid (sh laktobatsillid ja bifidobakterid) omavad antioksüdatiivset aktiivsust, kuid kahjuks pole selliste omadustega piimhappebaktereid kasutatud funktsionaalse toiduna, et vähendada oksüdatiivset stressi inimorganismis ja sellest tulenevalt mõjutada haiguste kulgu.Probiootikum on inimeselt pärinev elus mittepatogeenne mikroob, mille manustamine on tervisele kasulik. Kuigi probiootikume peetakse üldiselt tervisele ohututeks, on iga potentsiaalset probiootikumi vaja põhjalikult testida. Vajalik on tagada probiootikumi tarbimise ohutus, püsivus seedetraktis ning probiootikumi funktsionaalsete omaduste avaldumine inimorganismis.
Käesoleva töö eesmärkideks olid: 1) määrata seitsme kommertsiaalsete probiootikumi entero- ja uropatogeenide vastast antagonistlikku toimet mikroaeroobses või anaeroobses keskkonnas, mis sarnaneb vastavale sooletrakti niššile ning määrata nende probiootikumide antioksüdatiivset aktiivsust in vitro katsetes; 2) hinnata sünbiootikumi, mis sisaldab kolme probiootikumi tüve (L. fermentum ME-3, L. paracasei 8700:2 ja B. longum 46) ja prebiootikumi raftiloos P95, tarbimise mõju vere oksüdatiivse stressi näitajale (oxLDL, BDC-LDL) tervetel inimestel; 3) hinnata TÜ mikrobioloogia instituudi Inimese Mikrobioota Biopanga laktobatsillide kollektsiooni tüvede koloniseerimisomadusi in vitro eksperimentidega, mis matkivad sooles olevaid tingimusi; 4) määrata L. plantarum TENSIA ja potentsiaalsete probiootiliste tüvede ohutust in vitro, loomkatsetes ja tervetel vabatahtlikel; 5) määrata eespool mainitud laktobatsilli tüvede elulemust ja püsivust tervete vabatahtlike seedetraktis.
Töö käigus selgus, et:
1. Seitsme kommertsiaalse probiootikumi antimikroobne aktiivsus oli erinevates keskkondades erinev ning sõltus konkreetsest probiootikumist ja patogeensest mikroobist.L. fermentum ME-3 omas kõrget antioksüdatiivset aktiivsust võrreldes teiste kommertsiaalsete probiootikumidega in vitro eksperimentides.
2. Sünbiootikumi tarbimine langetas süsteemset oksüdatiivset stressi, mis väljendus veres madala tihedusega lipoproteiinide dieenkonjugaatide (BDC-LDL)sisalduse vähenemises.
3. In vitro eksperimentidega, kus hinnatakse laktobatsillide koloniseerimisvõimet kirjeldavaid omadusi(autoagregatsioon, happe- ja sapitaluvus), on võimalik kindlaks määrata kõige sobivamaid potentsiaalseid probiootilisi laktobatsille inimuuringuteks.
4. Tuginedes in vitro ohutuse testidele (hemolüütilise aktiivsuse ja ülekantava antibiootikumresistentsuse puudumine) ja loomkatsetele olid viis potentsiaalset probiootikumi ja L. plantarum TENSIA ohutud.
5. Kapsuleeritud potentsiaalsete probiootiliste laktobatsillide tarbimine kõrgetes doosides ja probiootikumina patenteeritud L. plantarum TENSIA tarbimine ei põhjustanud raskeid seedetrakti vaevusi ega ka olulisi muutusi verenäitajates. Seega on uuritud tüvede tarbimine tervetel inimestel ohutu, mis on aluseks nende kasutamiseks funktsionaalse toiduna.
6. Potentsiaalsed probiootikumid ja L. plantarum TENSIA säilitasid eluvõime pärast sooletrakti läbimist, kuid tüvede püsivus sooletraktis erines tüveti ning kestis kolmest päevast kuni 5 nädalani pärast tüvede tarbimise lõpetamist.