Kolmapäeval, 13. juunil 2012 kell 16.15 toimub TÜ senati saalis Priit Rohtmetsa doktoritöö "Teoloogilised voolud Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikus aastatel 1917-1934" (Theological Factions in the Estonian Evangelical Lutheran Church 1917-1934) kaitsmine.
Juhendaja: prof Riho Altnurme (Tartu Ülikool)
Oponent: dr Mikko Ketola (Helsingi Ülikool)
Doktoritöös kirjeldatakse luteri kirikus aastatel 1917-1934 eksisteerinud teoloogiliste voolude kujunemist ja tegevust ning analüüsitakse voolude mõju kirikus toimunud kirikukorralduslikule ja teoloogilisele diskussioonile. Eelneva taustal jälgitakse kiriku õpetuslike ja kirikukorralduslike põhialuste arengut.
Luteri kirikus, mis määratles end 1917. a vaba rahvakirikuna, kujunesid organisatsiooni asutamise järel välja kolm teoloogilist voolu: liberaalne, konservatiivne ja kiriklik-konfessionaalne. Voolude esilekerkimise ja moodustumise põhjuseks olid vaimulikkonnas valitsenud teoloogilised erimeelsused, ajendiks aga vaba rahvakiriku korraldus. Selle teoloogiliselt liberaalne tõlgendus ja selle mõjul 1918. aastal muudetud õpetusaluste paragrahv põhjustasid kirikus aastatel 1922-1925 teoloogiliste voolude esindajate vahel terava vastasseisu. Vaidluste ja kokkupõrgete tulemusena muutus vaba rahvakiriku kontseptsiooni tõlgendus senisest konservatiivsemaks ja kirikus algatati liberaalse voolu juhtivate vaimulike suhtes nn ketseriprotsessid. Liberaalse ja konservatiivse voolu esindajate kogudused registreerisid end oma vaadete kaitsmiseks ülejäänud kirikust erinevate põhikirjade alusel ja mitmedki kogudused tegutsesid järgnevatel aastatel iseseisvatena. Seetõttu asusid kiriklik-konfessionaalse voolu esindajad aastatel 1925-1934 võitlema kiriku organisatsiooni ühtsuse eest, vastandudes nii alalhoidlikule, eriti aga liberaalse voolu kogudustele ja vaimulikele. 1934. aastal sõlmiti kirikus küll rahu, kuid et õpetuslikud erimeelsused jäid varjutama ka järgmiste aastate kirikuelu, jätkusid kokkupõrked kuni Eesti iseseisvuse kaotuseni 1940. aastal.