30. märtsil 2012.a. kell 14 kaitseb Biomeedikumi audtooriumis 1006 Ülle Parm filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja "Early mucosal colonisation and its role in prediction of invasive infection in neonates at risk of early onset sepsis" (Varase sepsise riskiga vastsündinute limaskestade kolonisatsioon
ja selle osatähtsus invasiivse infektsiooni prognoosimisel).
Juhendaja: professor Irja Lutsar (TÜ mikrobioloogia instituut)
Oponent: dotsent Marko Kalliomäki, MD, Phd, (Turu Ülikool)
Kokkuvõte:
Enneaegsetel ja immuunkoprimeeritud vastsündinutel on suur oht mikroobide translokatsiooniks ja normaalsesse mikrobioomi kuuluvate mikroobide poolt põhjustatud infektsiooni tekkeks. Eelpool nimetatud infektsioonide raviks kasutatakse käesoleval ajal peamiselt kahte erinevat ravirežiimi: ampitsilliini või penitsilliini koos gentamütsiiniga. Kahjuks on vähe uuritud erinevate ravirežiimide mõju vastsündinu limaskestade mikrobioomi kujunemisele.
Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli selgitada vastsündinute empiiriliseks raviks kasutatavate ravirežiimide mõju limaskestade kolonisatsiooni kujunemisele. Lisaks sellele hinnati perinataalsete, neonataalsete ja keskkonna faktoreite osa kolonisatsiooni tekkes; seost kolonisatsiooni ja infektsioone põhjustavate mikroobitüvede vahel; ning kaks korda nädalas kogutud järelevalvekülvide olulisust sepsise prognoosimisel.
Prospektiivne uuring viidi läbi kahes lasteintensiivravi osakonnas ning uuringusse kaasatai 278 vastsündinut, kes vajasid varase sepsise emiirilist ravi. Lastelt võti kaks korda nädalas limaskestade bakterioloogilised külvid ning koguti steriilsetest materjalidest võimalikud infektsioonitekitajad. Nii emapoolsete kui ka keskkonnast ja lapsest sõltuvate kolonisatsiooni riskifaktorite (n=22) selgitamiseks kasutati ühest ja mitmest logistilist regressiooni. Järelevalvekülvide väärtuse hindamiseks sepsise prognoosimisel arvutati nende sensitiivsus, spetsiifilisus ning positiivne- ja negatiivne prognostiline väärtus.
Selgus, et esmalt koloniseerusid laste limaskestad Gram-positiivsete bakteritega. Limaskestade kolonisatsioon E. coli, K. oxytoca ja C. albicans'ga oli peamiselt seotud emapoolsete ja perinataalsete faktoritega; kolonisatsioon K. pneumoniae, E. cloaceae, S. aureus'e ja mitte-albicans-Candida'ga oli aga peamiselt tingitud haigla keskkonnast ja lapse enneaegsusest. Nii nina-neelu ja rektaalne Gram-negatiivne mikroobne kooslus kui ka riskifaktorite mõju selle kahe piirkonna mikrobioomi kujunemisele oli sarnane.
Ka kahe erineva ravirežiimi mõju Gram-negatiivsetele mikroobidele ja ka ravim-resistentsete tüvede tekkele oli sarnane, kuid erinev Gram-positiivsete mikroobide osas. Nimelt koloniseeruti ampitsilliinravi korral rohkem S. haemolyticus'e ja S. hominis'ga, kuid vähem S. aureus'e ja enterokokkidega. Seega peaks ravimrežiimi valik baseeruma lokaalsele olukorrale, eeskätt vastava osakonna sagedasemate infektsioonitekitajate ravimtundlikkusele. Samuti tuleks arvestada enneaegsust ja muid lapsest sõltuvaid faktoreid.
Eelnev limaskestade kolonisatsioon Gram-negatiivsete mikroobide ja metitsilliin-resistentse S. aureus'ga (MRSA) võib viia invasiivse infektsiooni väljakujunemisele. Samas on järelevalvekülvid sepsise tekke prognoosimiseks väheefektiivsed. Siiski on neid mõttekas koguda teatud spetsiifiliste mikroobide (K. pneumoniae, MRSA) poolt põhjustatud haiglainfektsioonide puhangute korral. See aitaks parandada infektsioonikontrolli meetmeid ja oleks abiks empiirilise ravi valikul.