Minu nimi on Liseth-Eliise Horeb, olen 16-aastane ja õpin Pirita Majandusgümnaasiumis. Mulle meeldib tegeleda oma koertega, omandada uusi teadmisi ja laulda. Kuigi käin alles 9. klassis, on mul juba praegu kindel siht jõuda ühel päeval Tartu Ülikooli.
Mõnes mõttes oli pandeemia eelmisel kevadel ühele väsinud gümnaasiumiõpilasele tõeline kingitus. Pääsesime koolist välja ja kodus ei pidanudki väga palju tegema. Oli aega, et enesetäiendamisega tegeleda ning uusi hobisid leida. Kuidas nüüd öelda ... Ülikoolis on isolatsiooniajal lood pisut teisiti. Iseseisva töö maht on meeletu ja oma nelja ühikaseina vahel on lihtne pea kaotada.
Kell on 6.15 hommikul. Põrand on laava, akna taga kirevad kuked ja päikesetõusuni on jäänud veel veidi alla tunni. On vabariigi aastapäev ning kolm kanget eestlast, kes viibivad kodumaast 7000 ning Põhja- ja Lõuna-Koread eraldavast demilitariseeritud tsoonist 60 km kaugusel, on võtnud oma südameasjaks minna randa, et tervitada pidulikku päeva, vaadates, kuidas päike Jaapani merest kerkib.
Gümnaasiumis oli õpetajatel ikka kombeks hirmutada: te ainult oodake, kuni ülikooli jõuate – seal on lood hoopis teistsugused! Kõrgkoolist maaliti tumedates toonides õudustäratav pilt, kus edukalt hakkama saada tundus võimatumast võimatum. Siin ma nüüd aga olen, endiselt elus ja puha. Siiski on juba praegu näha, et ülikool erineb keskkoolist nii mõneski mõttes.
Alguses oli plaan. Plaan minna Chuseok’i ajal telkima. Seejärel kerkis me teele esimene takistus: meil pole telki. Järgnes tutvusvõrgustiku läbitöötamine, et välja selgitada, kas keegi saaks meile telki laenata. Selle all pean ma muidugi silmas, et meie kohalik sõber üritas leida kohalikku inimest, kellel on telk, sest ma olen täitsa kindel, et ükski vahetusüliõpilane ei lennanud kohale, kohver matkavarustust täis.
Ma saan homme karantiinist välja. Vot.
Kolmteist päeva pluss saabumisõhtu olen ma istunud ühes toas, kordagi siit lahkumata. Näiliselt võinuks mul olla päris palju võimalusi, et kirjutada kõigist oma seiklustest, aga siin ma nüüd olen. Kell kümme õhtul, päev enne vabanemist. Kõht on täis, konditsioneer on endiselt katki ja tualettpaberit jätkuks veel mitmeks päevaks.
Emma Pipi Penelope Visnap, riigiteaduste 3. kursuse tudeng
15.09.2020
Kõrgeks kasvanud on rohi, juba niidetud on hein ja isegi kõik sõnajalaõied on juba ära õitsenud – olen taas Eestimaa pinnal ja nüüdseks on isegi uus õppeaasta alanud. Koduses Eestis veedetud suvi tuhises mööda ja olen end sisse seadnud Eesti kauneimasse linna, milleks on Tartu (seda siis laulusalmis Raimond Valgre ja Ernst Johansoni sõnutsi).
Birgit Paju, loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis, esmakursuslane
09.06.2020
Maikuu nõudis minult osavat ajaplaneerimist ja tohutut tahtejõudu. Paljud ained jõudsid lõpule, mistõttu terve kuu ajas üks eksam-lõputöö-arvestus teist taga. Silme eest läks täitsa kirjuks, raske oli järjel püsida. Kui eelmainitule lisada otsa veel õpetajatöö, siis tegemist oli küll ja veel!
Emma Pipi Penelope Visnap, riigiteaduste 3. kursuse tudeng
09.06.2020
Taanit mainitakse tihti eduloona ja sealjuures väidetakse, et tegemist on parima riigiga, kus elada. Olgugi, et üldiselt maksavad nad kõige rohkem makse maailmas ja riik koosneb kokku neljasaja kuuest saarest, ei heiduta see neid, sest uuringud on kuulutanud: taanlased on õnnelikemate rahvaste seas.
Emma Pipi Penelope Visnap, riigiteaduste 3. kursuse tudeng
08.04.2020
KES?
Tere, hea lugeja! On aeg uueks tutvuseks: olen Emma Pipi Penelope Visnap ja õpin praegu Kopenhaageni Ülikoolis. Võtan nüüd, keset semestrit, selle maailma segastes oludes üle TÜ välismaal õppija blogi pidamise. Semestri alguses blogipidamist alustanud Hanna pidi kahjuks koju naasma. Tema ajutiseks koduks pidi olema Forlì linnake Põhja-Itaalias. Kuigi see asub Euroopa koroonaepitsentrist paarsada kilomeetrit kaugemal, pole kevad ei Itaalias ega ka nüüdseks kusagil maailmas enam endine.
This website uses cookies to improve your user experience. The university website does not process or collect personal data. This website uses Facebook Pixel and Google Analytics. Read more in the Data Protection Policy.