Minu nimi on Liseth-Eliise Horeb, olen 16-aastane ja õpin Pirita Majandusgümnaasiumis. Mulle meeldib tegeleda oma koertega, omandada uusi teadmisi ja laulda. Kuigi käin alles 9. klassis, on mul juba praegu kindel siht jõuda ühel päeval Tartu Ülikooli.
Olin juba pikalt kaalunud mõtet jätkata pärast gümnaasiumi oma teekonda Tartu Ülikoolis füsioteraapia üliõpilasena. Seepärast üllatusin rõõmsalt, kui kuulsin tudengivarju projektist ja võimalusest täpselt näha, mis mind tulevikus ees ootab. Panin end kohe kirja ja juba õige pea leppisin oma tudengiga kohtumispäeva kokku.
Minu unistuste reis oleks hetkel kuskile sügavasse metsa, kus poleks ei netiühendust ega ühtegi inimest. Istuks seal väikeses hütis keset kõrget metsa ja kuulaks tuule ulgumist, teeks lõket ning õpiks jälle otsast peale hingama.
Ühesõnaga on mul sess seljataga ning tunnen ennast nagu keedetud juurikas. Selline liiga kauaks keema jäetud lillkapsas, kes ei saa ise ka enam aru, kas ta on ikka veel juurvili või vahepeal äkki hoopis mõne muu tähenduse omandanud.
Kevad ja gümnaasiumi lõpp on juba käega katsuda ning peagi peavad kõik abituriendid langetama otsuse, mida järgmisest sügisest edasi teha. Minu jaoks on kindel valik ülikool. Seetõttu olen ma juba alates 10. klassist käinud tulevastele tudengitele mõeldud üritustel ning tudengivarjupäevadel, et tutvuda võimalikult paljude erialadega ja selgitada välja, milline võiks minu edasine elutee olla.
Eks ma ikka sain pisikese šoki, kui nägin, et pean esimesel eksamisessioonil sooritama kokku seitse eksamit. Seitse!
Esimesel semestril kulus kogu energia igasugustele rühmatöödele ja referaatidele ning praegune kurnatustunne vihjab, et tegelikult kuluks hoopis väike paus ära. Selle asemel on aga täies hoos eksamiperiood, mis tähendab varasemast veel suuremat pingutust ja automaatset stressitaseme tõusu.
Kas oleks tore, kui saaksid esimese ülikooliaasta eredamaid hetki või õpetlikumaid kogemusi teistega jagada? Kui oled üks neist, kellele meeldib oma mõtteid värvikalt väljendada, siis osale Tartu Ülikooli esmakursuslastest esindusblogijate konkursil. Oma esimese aasta toredaid hetki saad edasi anda nii blogi kirjutades või hoopis videoid tehes.
2019/2020. õppeaasta esmakursuslasest blogikirjutaja Birgit Paju iseloomustab oma kogemust nii:
Birgit Paju, loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis, esmakursuslane
01.07.2020
Minu esimene aasta ülikoolis oli täis väljakutseid ja emotsiooniderohke. Raske uskuda, et suvi on juba käes ja möödunud semestritest alles vaid mälestuste hõng. Kus aeg alles lendab!
Birgit Paju, loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis, esmakursuslane
04.12.2019
Kogemusi bussidega
Oma tagasihoidlikule vanusele vaatamata pean end bussisõidu alal eksperdiks. Seda muidugi mitte juhina– ma tahaks näha päeva, mil bussiga mööda tänavaid ringi rallin – vaid just sõitja vaatenurgast. Minu peres pole kunagi olnud autot, mistõttu nii mõnedki mu kallimad mälestused hõlmavad seika, kus mina, mu ema ja vend sosistame üksteisele üle kõrgete bussiistmete, elevil sihtkohta jõudmise pärast.
This website uses cookies to improve your user experience. The university website does not process or collect personal data. This website uses Facebook Pixel and Google Analytics. Read more in the Data Protection Policy.