Kui sulle meeldivad mäed ja matkamine, ei hakka sul Koreas kunagi igav. Umbes 70% Korea poolsaarest on kaetud mägedega ja näiteks siin, Busanis, on võrdlemisi raske leida kohta, kust poleks näha mõnda mäge. Busani kõrgeim künkake on tagasihoidlikud 801 meetrit merepinnast ja ühtlasi esimene tipp, mille siin ühel palaval augustilõpu päeval vallutasin, kinnitades nii oma staatust Kaljukitse ja teiste tagant utsitajana.
Oktoober on kulunud kiiremini kui raha mu pangaarvel. Kätte on jõudnud november ning puu, mida me oma ühika aknast näeme ja mis pikka aega oli ainus märk sellest, et ka Busani jõuab ühel hetkel sügis, on oma viimasedki lehed kaotanud. Pool semestrit on läbi, eksamid tehtud ja nüüd võib jälle rõõmsalt kuukese jagu lulli lüüa, et siis detsembris taas üllatusega avastada, et mu esseed ei olegi võluväel end ise valmis kirjutanud.
Alguses oli plaan. Plaan minna Chuseok’i ajal telkima. Seejärel kerkis me teele esimene takistus: meil pole telki. Järgnes tutvusvõrgustiku läbitöötamine, et välja selgitada, kas keegi saaks meile telki laenata. Selle all pean ma muidugi silmas, et meie kohalik sõber üritas leida kohalikku inimest, kellel on telk, sest ma olen täitsa kindel, et ükski vahetusüliõpilane ei lennanud kohale, kohver matkavarustust täis.
Ma saan homme karantiinist välja. Vot.
Kolmteist päeva pluss saabumisõhtu olen ma istunud ühes toas, kordagi siit lahkumata. Näiliselt võinuks mul olla päris palju võimalusi, et kirjutada kõigist oma seiklustest, aga siin ma nüüd olen. Kell kümme õhtul, päev enne vabanemist. Kõht on täis, konditsioneer on endiselt katki ja tualettpaberit jätkuks veel mitmeks päevaks.
Emma Pipi Penelope Visnap, riigiteaduste 3. kursuse tudeng
15.09.2020
Kõrgeks kasvanud on rohi, juba niidetud on hein ja isegi kõik sõnajalaõied on juba ära õitsenud – olen taas Eestimaa pinnal ja nüüdseks on isegi uus õppeaasta alanud. Koduses Eestis veedetud suvi tuhises mööda ja olen end sisse seadnud Eesti kauneimasse linna, milleks on Tartu (seda siis laulusalmis Raimond Valgre ja Ernst Johansoni sõnutsi).
Emma Pipi Penelope Visnap, riigiteaduste 3. kursuse tudeng
09.06.2020
Taanit mainitakse tihti eduloona ja sealjuures väidetakse, et tegemist on parima riigiga, kus elada. Olgugi, et üldiselt maksavad nad kõige rohkem makse maailmas ja riik koosneb kokku neljasaja kuuest saarest, ei heiduta see neid, sest uuringud on kuulutanud: taanlased on õnnelikemate rahvaste seas.
Emma Pipi Penelope Visnap, riigiteaduste 3. kursuse tudeng
08.04.2020
KES?
Tere, hea lugeja! On aeg uueks tutvuseks: olen Emma Pipi Penelope Visnap ja õpin praegu Kopenhaageni Ülikoolis. Võtan nüüd, keset semestrit, selle maailma segastes oludes üle TÜ välismaal õppija blogi pidamise. Semestri alguses blogipidamist alustanud Hanna pidi kahjuks koju naasma. Tema ajutiseks koduks pidi olema Forlì linnake Põhja-Itaalias. Kuigi see asub Euroopa koroonaepitsentrist paarsada kilomeetrit kaugemal, pole kevad ei Itaalias ega ka nüüdseks kusagil maailmas enam endine.
Sellel semestril on teil vahva võimalus sukelduda koos minuga Itaalia väikelinna Forli elusse, aga kõigepealt saame tuttavaks. Mina olen Hanna ja õpin teisel kursusel majandusteadust.
This website uses cookies to improve your user experience. The university website does not process or collect personal data. This website uses Facebook Pixel and Google Analytics. Read more in the Data Protection Policy.